Folkloor- rahvaluule ehk ühtekuuluv kultuuriline pärimus. Rahvalaulu autoriks on rahvas. Regilaul- vanim rahvalaul(13.sajand) regilaulu tunnused: algriim, 6-silbiline, ühehäälne, pilli saateta, naised esitasid, eeslaulja ja koori vaheldumine, Skandeerimine- nähtus kus muusika ja teksti rõhud ei lange kokku Omane meie rahvalaulule. Parallerism-ehk mõtteriim või mõttekordus on eesti rahvaluule iseloomulik kujundusvõte Siirdevormiline laul-esindavad regilaulutraditsiooni üleminekut uuemale riimilisele laulule, neis on vanemate laulude tunnused segunenud uuematega. Rahvalaulik- inimene, kes laulis laule ette, teadis paljusi laule ja tegi ise ka. Uuema rahvalaulu tekkimise põhjused(18saj): pärisorjuse kaotamine, haridus ja kultuuriareng, talurahva siirdumine linnadesse. Salmilaulu tunnused: tekst kirjeldab tegevust, lõppriim, kindlam vorm, Membrafonid on löökpillid, mille heli tekib pingutatud naha võnkumisel
Teabekesksed lood, nagu aja-ja isikuloolised muistendid või pajatused, pidid seevastu varasemaid teadmisi, kogemusi ja kujutelmi siduma konkreetsete kaasaegsete faktidega. Regilaulud kuulusid niisuguste sündmuste juurde, mis oma korduvuses saavutasid igavikulisuse mõõtme, teabekesksed pärimusliigid olid aga suunatud ajalooliste tõsiasjade meelespidamisele.Regilaule ei ole saanud saatuslikuks rahvastikukatastroofid, saatuslikuks sai hoopis talurahva elustiili muutus 19. sajandil. Regilaulutraditsiooni püsimiseks ei olnud vaja palju laulikuid. Tähtis oli see, et laulikul ja laulul oli palju kuulajaid, oli neid, kes just seda laulutraditsiooni vajasid. 1500.aasta eelse eesti keele ainukese mõeldava säilinud näiduna tuleb arvesse küll 19. ja 20. sajandil dokumenteeritud eesti regivärsiline rahvalaul, mille värsimõõt ja muu vormisund on võinud säilitada varasema perioodi keelendeid. Paljud uurijad, kes on kokku puutunud regilaulu traditsioonilise esitusega, on eesti regilaulu
Üliõpilaste Selts. Viimasest kujunes peagi oluline kants rahvusliku poliitika ajamisel, mis on oma positsiooni säilitanud tänaseni. Rahvuslik emantsipeerumine nii 19. sajandi teisel poolel kui ka 20. sajandi algul võis niisamuti olla ka arrogantne oma tegelike juurte suhtes. Laulupidude ellukutsuja, eesti ajakirjanduse loojaid Johann Voldemar Jannsen alavääristas näiteks aastatuhandete pikkust eesti regilaulutraditsiooni, mille kõiki väärtusi ta saksameelse poolharitlasena mõista ei suutnud. Selle asemel läksid talle palju rohkem korda lääged seltskonnalaulud ja kiriklik lauluraamatu repertuaar. Selline kadaklik võõraiha pole tundmatu ka kaasaegses eesti kultuuris. Ka Jakob Hurt, kelle hariduslik horisont oli Jannseni omast palju avaram, käsitles eesti rahvaluulet ennekõike kui arhailist, meelelahutuslikku või muinasjutulist fenomeni. Just Hurda initsiatiivil sai 1888
uus ja teistsugune kui maismaal. 28. Nimeta kaks olulist regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust) ja kaks regilaulu-uurijat. Monumenta Estoniae Antiquae; Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV; Regilaulu-uurijad: Ülo Valk, Tiiu Jaago. 29. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? Uuema rahvalaulu vormitunnused: siirdevormilised laulud (markeerib regilaulutraditsiooni üleminekut vanemalt uuemale laulule. Neis lauludes puudub regilauludele omane kujundiühtsus), lõppriimilised laulud (nt olustikulised laulud, sõjateemalised laulud, sentimentaalsed armastuslaulud, mängu- ja tantsulaulud, vaimulikud rahvalaulud). Levikule aitasid kaasa muutused ühiskondlikus elus (pärisorjuse kaotamine, liikumisvabaduse suurenemine industrialiseerimine) 30. Mida tähistab folkloristikas mõiste tüüp? Tüüp on üldistus, abstraktsioon
Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Seetõttu esineb regilauludes arhailist mõtteviisi, vanaaegseid pikki sõnavorme ja omapärast helikeelt. Regilaul taandus Eestis üldiselt 19. sajandi jooksul. Mõnes piirkonnas (Kihnu, Setumaa) on see käibel veel tänapäevani. -Siirdevormilised laulud esindavad regilaulutraditsiooni üleminekut uuemale riimilisele laulule, neis on vanemate laulude tunnused segunenud uuematega.Esimene terviklik rahvalaul ilmus trükis Christian Kelchi (16571710) kroonikas "Liefländische Historia" (1695). Uuem rahvalaul on lõppriimiline salmilaul, mis hakkas Eestis levima 18. sajandil eelkõige linnade ümbruses, saavutades keskse koha 19. sajandi lõpuks. Uuema rahvalaulu sisu ja elukäsitlus sobisid
Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Seetõttu esineb regilauludes arhailist mõtteviisi, vanaaegseid pikki sõnavorme ja omapärast helikeelt. Regilaul taandus Eestis üldiselt 19. sajandi jooksul. Mõnes piirkonnas (Kihnu, Setumaa) on see käibel veel tänapäevani. 3. Siirdevormilised laulud esindavad regilaulutraditsiooni üleminekut uuemale riimilisele laulule, neis on vanemate laulude tunnused segunenud uuematega.Esimene terviklik rahvalaul ilmus trükis Christian Kelchi (16571710) kroonikas "Liefländische Historia" (1695). Jörru! Jörru! Jooks Ma tullen? Erra tulle Ellaken. Miks ep ella eile tulnut? Eile ollin Ella üxinesse Nüht ollen Wirbi wiekesse Tulle Home Homikulla,
annaabi.ee 
