Ristisõjad
Rooma keiser Friedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard I Lõvisüda ja Prantsuse
kuningas Philippe II Auguste. Friedrich Barbarossa valis teekonnaks marsruudi läbi
Ungari ja Balkani ps. Ta otsustas asuda teele jüripäeval 1189 (oli ju Püha Jüri
ristisõdijate kaitsja) Ta leppis teele jäävate riikide valitsejatega kokku ja saati teate ka
Jeruusalemma, milles palus Püha Maa kohest vabastamist vastasel juhul kõigi
Euroopa vägede teeleasumist. Aprilli algul hakkasid ristisõdijad Regensburgist itta
liikuma 100 000 sõjamehega. Juuli keskel jõuti Serbiasse. Märtsis 1090 jõuti Väike-
Aasiasse.Neid piinas nälg ja väsimus. Mais jõuti Ikoniumi juurde, mis vallutati
tormijooksuga. Saksa sõjaväele tungisid tagant kallale aga seldzukid, kes suudeti alles
vihase võitluse tagajärjel tagasi lüüa. Jätkati teekonda ja jõuti Kliikiasse, kus uppus
ühte mäestikujõkke Friedrich Barbarossa. Sõjavägi lagunes.
1190. lahkusid ristisõdijad ka Inglismaalt juhiks Richard
annaabi.ee 
