Meditsiiniajaloo konspekt
Halleri arvates koosnenuks organismi tahked osad nn kiududest. Neid olnuks
kolme sorti. Nn ühendavatest kiududest koosnenuksid veresooned, sidekoed, luud ja organid.
,,Tundlikud" (vitalistlik omadus) kiud olnuksid närvikoed ning erutatavad (samuti vitalistlik
omadus) olnuksid lihased. Kahe viimase puhul oli tegemist spetsiifilise füsioloogilise
omadusega. Hiljem mõeldi sääraseid veelgi juurde, nt Johann Blumenbach (1752-1840, ka
füüsilise antropoloogia üks loojaist), rääkis regeneratiivsest võimest kudedel.
18. sajani lõpus levisid eksperimentaalsed ja kvantitatiivsed meetodid. Rene Reamur (1683-
1757) nt pani tähele, et maos seedub pigem liha, mitte tärklis. Ta hankis ka maomahla, nagu
itaallane Lazzaro Spallanzani'gi (1729-1799), kes mõistis, et mitte üksnes magu pole
seedeorgan. Maomahla keemilist koostist ei suutnud nad veel määrata, küll aga näitasid, et
seedemahlad lagundavad toiduaineid ka väljaspool organismi.
Itaalias tehti 18
annaabi.ee 
