22,22 mm; murdumisindeks on 1,33 ja kumerusraadius on 5,55 mm. Redutseeritud silmas ei ole läätse, ainus murdev pind on sarvkest. Kui optilise teljega paralleelsed kiired koonduvad võrkkestal ja silm ei akommodeeri on tegemist emmetroopse silmaga. Ühe dioptriline kaugelenägev ehk hüperoopiline silm on lühem kui silmamudelis e see on 21,85 mm pikk, kui silmamurdmisvõime on 60 dpt. Ehk siis 0,3 mm-ne pikkusemuutus annab 1 dpt-lise refraktsioonivea. Praktikas on refraktsiooniviga tingitud silma pikkuse või murdmisvõime kombinatsioonist. Silma refraktsiooniviga e ametroopia sõltub silma murdmisvõime või pikkuse kõrvalekaldest. Tegemist on refraktiivse või aksiaalse ametroopiaga. Silma murdmisvõime on sageli kombinatsioon mõlemast ametroopiast. On uuritud, et 4% uuritavatest ei ole silma aksiaalne pikkus 22-26 mm Silma ametroopia, Silma pikkuste vahemik, Dpt aksiaalne pikkus mm
otselõige. 28. Mis on seinapolügonomeetria eelis? Milliseid seinapolügonomeetria märkide süsteeme kasutatakse? Mis on seinapolügonomeetria puudus? Eristatakse konsool ehk ülekandevardaga märke ja reeperilaadseid märke.Viimaste puhul rajatakse käik piki abipunkte,kusjuures kasutatakse kahe ja kolmemärgilisi süsteeme.Saab kasutada ka reeperina. 29. Kuidas oleneb trigonomeetrilise nivelleerimise refraktsiooniviga joone pikkusest (matemaatiliselt)? Refraktsiooni mõju on võrdeline vaatekiire pikkuse ruuduga. 30. Kuhu on suunatud geodeetilise joone nõgusus põiksilindrilises projektsioonis,aga LambertEst projektsioonis? Põiksilindrilises projektsioonis – telgmerediaani poole, LambertEst projektsioonis – Eesti keskparalleeli poole 31. Joonesta püramiid, lihtsignaal, liitsignaal. 32