REFERAAT: linnade majandus; käsitöö ja kaubandus
meistrikostitus. Paljudel see ei õnnestunud, sest see tähendas vastava tava
või tsunftiskraaga määratud toidu- ja õllekoguse väljapanekut. Et alustada
tööd meistrina pidi veel kõigele lisaks olema veresugulus oma senise
meistriga või abiellumine tema perekonda.
Sellide ja õpipoiste arvu suurenemine tõi aasa selle ,et pikkamööda hakkasid
nad muutuma palgatöölisteks. Nendest kujunes kehtiva korraga
rahulolematute linlaste kiht, mis oli vastuvõtlik ketserlikele ja
reformistlikele õpetustele.
Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid käistööliste gildi, mida nimetati
tavaliselt Väikegildiks. Mõnes linnas oli mitu gildi ja nad kandsid enamasti
pühakute nimesid. Kaupmeestegildi nimetati tavaliselt Suurgildiks ja sinna
kuulusid ka kõik selle linna kodanikuks võetud kaupmehed, kuid mitte
välismaalased. Vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid tegutsesid eraldi,
moodustades Mustpeade gildi. Mõnel maal ei olnud omaette käsitööliste ja