Laulev revolutsioon 1988.a. kevad-september toimus Eestis laulev revolutsioon. See on poeetiline nimetus, millega võetakse kokku mitmed sellel ajal Tallinna lauluväljakul toimunud suursündmused. Nendel üritustel kasutati juba massiliselt kevadel avalikult välja toodud rahvuslippe; lauldi paljusid varem keelatud rahvuslikke laule; toetati sõnavõttudes Gorbatsovi reformipoliitikat ning esimest korda kutsuti üles omariikluse taastamisele (NB! Selle ettepanekuga tuli välja EMS esimees Velliste 11. septembris toimus lauluväljakul "Eestimaa Laul" , kus osales rekordiliselt 300 000 osavõtjat. · 1988. aastal toimus laulva revolutsiooniga seotud mitmeid poliitilisi sündmusi: · 2. veebruaril tähistati Tartu rahu aastapäeva · 24. veebruaril tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva · aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum. Seal
Laulev revolutsioon üldiselt ja lühidalt: 1988.a. kevad-september toimus Eestis laulev revolutsioon. See on poeetiline nimetus, millega võetakse kokku mitmed sellel ajal Tallinna lauluväljakul toimunud suursündmused. Nendel (RR-i poolt organiseeritud) üritustel kasutati juba massiliselt kevadel EMS-i poolt esmakordselt avalikult välja toodud rahvuslippe; lauldi paljusid varem keelatud rahvuslikke laule; toetati sõnavõttudes Gorbatsovi reformipoliitikat ning esimest korda kutsuti üles omariikluse taastamisele (NB! Selle ettepanekuga tuli välja EMS esimees T.Velliste; RR-i juhtkond sellest ettepanekust esialgu ennast distantseeris). 11. septembris toimus lauluväljakul "Eestimaa Laul" , kus osales rekordiliselt 300 000 osavõtjat. 1988. aastal laulva revolutsiooniga seotuid poliitilisi sündmusi: ·2. veebruaril tähistati Tartu rahu aastapäeva · 24. veebruaril tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva
• Läbirääkimised toimusid 2 + 4 põhimõttel: kaks Saksamaad arutasid küsimused läbi suurriigid - USA, Prantsusmaa, Suurbritannia ja NSV Liit kooskõlastasid need eelkõige tuli järgi anda NSV Liidult ühinemiseks nõusoleku saamiseks Selleks lubati vähendada ühinenud Saksamaa sõjaväe suurust; lubati finantseerida Gorbatšovi reformipoliitikat jne. • 1990.a. 3.oktoobril kaks Saksamaad ühinesid; ühinenud Saksamaast sai Euroopa mõjuvõimsaim majandusriik; samuti on SLV 1990-ndatel mänginud määravat rolli Euroopa Liidu tegevuses jne. 5)Idabloki laguneminse tulemused * Viis NSVL lagunemisene 1991 aastal millest tekkis SRÜ liit (sõltumatute riikide ühendus) * Külm sõda lõppes * Sotsialistliku reziimi kadumine euroopast * uued riigid
1987 a. lõpp Eesti Muinsuskaitse Seltsi EMS asutamine. EMS oli esimene rahvuslikult meelestatud massiorganisatsioon. 1988 a. loodi Rahvarinne. 1988 a. kevad/september toimus laulev revlutisoon. See on poeetiline nimetus, millega võetakse kokku mitmed sellel ajal Tallinna lauluväljakul toimunud suursündmused. Nendel üritustel kasutati juba massiliselt avalikult välja toodud rahvuslippe, lauldi paljusi varem keelatud rahvuslikke laule, toetati sõnavõttudes Gorbatsovi reformipoliitikat ning esimest korda kutsuti üles omariikluse taastamisele. Kujunesid välja selged poliitilised suunad: radikaalid(rahvuslased) mõõdukad( alalhoidlikud) ja impeeriumimeelsed. 1989 a. Balti kett - Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt oragniseeritud protestiaktsioon; osalejaid kuni 600 kilomeetrises inimketis kuni 2 miljonti. Üritusel nõuti MRP avalikustamist, selle tagajärgede likvideerimist, omariiklust Balti liiduvabariikidele.
1988 kevad-september- "laulev revolutsioon". Selle on poeetilise nimetusega võetakse kokku mitmed Tallinna lauluväljakul toimunud suursündmused. Nendel (RR-i poolt organiseeritud) üritustel: - kasutati juba massiliselt kevadel EMS-i poolt esmakordselt avalikult välja toodud rahvuslippe - lauldi paljusid varem keelatud rahvuslikke laule - toetati sõnavõttudes Gorbatsovi reformipoliitikat - kutsuti esimest korda üles omariikluse taastamisele. Selle ettepanekuga tuli välja EMS esimees Trivimi Velliste. Rahvarinde juhtkond sellest ettepanekust ennast esialgu distantseeris. 3. Poliitilised suunad Eestis 1980.aastate lõpul: 1988 aastaks oli Eestis välja kujunenud selgepiirilised poliitilised suunad: Rahvuslased (radikaalid): Mõõdukad (alalhoidlikud): Impeeriumimeelsed jõud:
kaks Saksamaad arutasid küsimused läbi suurriigid - USA, Prantsusmaa, Suurbritannia ja NSV Liit kooskõlastasid need eelkõige tuli järgi anda NSV Liidult ühinemiseks nõusoleku saamiseks (oma nõudmistele suurema kaalu andmiseks oli NSVL-il ka oma surveabinõu- SDV-s baseeruvad nõukogude väed). Selleks lubati vähendada ühinenud Saksamaa sõjaväe suurust; lubati finantseerida Gorbatsovi reformipoliitikat jne. · 1990.a. 3.oktoobril kaks Saksamaad ühinesid; ühinenud Saksamaast sai Euroopa mõjuvõimsaim majandusriik; samuti on SLV 1990-ndatel mänginud määravat rolli Euroopa Liidu tegevuses jne. Peep Reimer 5. NSV Liidu lagunemine (1991): (Vt. ka õpik lk.143-145) · Perestroika hakkas tasahilju väljuma Gorbatsovi kontrolli alt juba 1987-1988.a.: võrreldes NSV Liidu keskvõimudega liikusid paljud liiduvabariigid (eriti
samas professoriks). Selle koha sai ta põhiliselt Friedrich Hayeki protektsiooni tõttu. Kuigi Popperi metodoloogia on Hayeki omale lähedane ning Popper võttis Hayekilt üle mitmeid põhjapanevaid mõisteid, sealhulgas spontaanse korra mõiste, oli Popper puhaste turumehhanismide vastu umbusklik, sest ta oli noorpõlves näinud palju vaesust ja viletsust. Ta propageeris sotsiaalse orientatsiooniga reformipoliitikat. Inglismaa filosoofilises õhustikus oli Popper üksildane, sest seal domineeris Ludwig Wittgensteinist mõjutatud tavakeelefilosoofia, mille tähtsamad esindajad olid J. L. Austin ja Gilbert Ryle. Popper oli üks väheseid mõjukaid filosoofe Suurbritannias, kes selle koolkonnaga opositsioonis oli. Tal oli oma väike koolkond Londonis ja ta mõjutas teadusfilosoofia arengut kogu maailmas. Suurbritannias oli tal palju pooldajaid teadlaste seas. 26
a.). Laulev revolutsioon 1988.a. kevad-september toimus Eestis laulev revolutsioon. See on poeetiline nimetus, millega võetakse kokku mitmed sellel ajal Tallinna lauluväljakul toimunud suursündmused. Nendel (RR-i poolt organiseeritud) üritustel kasutati juba massiliselt kevadel EMS-i poolt esmakordselt avalikult välja toodud rahvuslippe; lauldi paljusid varem keelatud rahvuslikke laule; toetati sõnavõttudes Gorbatsovi reformipoliitikat ning esimest korda kutsuti üles omariikluse taastamisele (NB! Selle ettepanekuga tuli välja EMS esimees T.Velliste; RR-i juhtkond sellest ettepanekust esialgu ennast distantseeris). 11. septembris toimus lauluväljakul "Eestimaa Laul" , kus osales 2 rekordiliselt 300 000 osavõtjat. 1988. aastal toimus laulva revolutsiooniga seotud mitmeid poliitilisi sündmusi: · 2. veebruaril tähistati Tartu rahu aastapäeva · 24
pensionikindlustuse süsteemide rajamisega, kuid kiiresti vaesunud rahva sotsiaalse kaitse tõhus süsteem jäi loomata 2. teine periood algas 1997. aastal, mil Eesti sai esialgse kutse ühinemiskõnelusteks Euroopa Liiduga ning ka Läti ja Leedu said sellest oma liitumisettevalmistuseks väga suurt innustust. Samuti NATO liikmesuse väljavaade aitasid kaasa poliitilise konsensuse kujunemisele, mis toetas poliitilist ja majanduslikku reformipoliitikat, kuid milles siirdeajal teravnenud inimarengu probleemid (sündivuse langus, sotsiaalse ebavõrdsuse kiire süvenemine, kasvanud usaldamatus poliitiliste institutsioonide vastu) ei kuulunud prioriteetsete väljakutsete hulka. Majanduse liberaliseerimisega kaasnenud ühiskonna lõhestumine ,,võitjateks" ja ,,kaotajateks" muutis sajandi lõpuks valdavaks ootuse, et riik tegeleks sotsiaalsete küsimustega tõhusamalt. Ennast teistest
augustis riigipöördekatse, mis kolinal läbi kukkus ning riigi lagunemist veelgi enam kiirendas-Balti vabariigid said hea võimaluse NSVList lahkumiseks . Gorbatsov pani presidendi ameti maha Idabloki lagunemine- 1980-ndate teisel poolel alanud Idabloki lagunemine viis ka pratamatult külma sõja lõppemisele . Jeltsin- Juhtis augustiputsi ajal demokraatlikke jõude ning oli NSV Liidu lagunemise ajal üks (SRÜ) loojaid. Venemaa Föderatsiooni presidendina juhtis Venemaa reformipoliitikat, mis taotles üleminekut demokraatiale ja turumajandusele SRÜ- Peale NSV Liidu lagunemist loodi riismetest lõtv riikidevaheline ühendus- Sõltumatute riikide ühendus -EL- Loodi 1952. Euroopa Liit. Eesmärgiks rahvusvaheline majanduslik koostöö. EURO- PILET 15 Eesti Vabariigi taasiseseisvumine 40 kiri, fosforiidikampaania, MRP-AEG, EMS, RR, ERSP, iseseisvusdeklaratsioon, Balti kett, Eesti Kongress ja Komitee, üleminekuperiood, IME, augustiputs, Vene vägede lahkumine Eestist
64* Läbirääkimised toimusid 2 + 4 põhimõttel: 59* kaks Saksamaad arutasid küsimused läbi 60* suurriigid - USA, Prantsusmaa, Suurbritannia ja NSV Liit kooskõlastasid need 61* eelkõige tuli järgi anda NSV Liidult ühinemiseks nõusoleku saamiseks (oma nõudmistele suurema kaalu andmiseks oli NSVL-il ka oma surveabinõu- SDV-s baseeruvad nõukogude väed). Selleks lubati vähendada ühinenud Saksamaa sõjaväe suurust; lubati finantseerida Gorbatsovi reformipoliitikat jne. 66* 1990.a. 3.oktoobril kaks Saksamaad ühinesid; ühinenud Saksamaast sai Euroopa mõjuvõimsaim majandusriik; samuti on SLV 1990-ndatel mänginud määravat rolli Euroopa Liidu tegevuses jne. . Suur depressioon (Suur majanduskriis) 1929.a.-1933.a (Vt. ka õpik lk.120-121): 67* Suure majanduskriisile paneb aluse majanduse ülekuumenemine USA-s. 68* Põhjuseks: 62* Ületootmine põllumajanduses - vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam