8. I maailm- kõrge tehnoloogilise arengutaseme ja demokraatliku ühiskonnakorraldusega lääneriigid II maailm- Valitsmiskord totalitaarne, inimestel puuduvad põhilised kodanikuvabadused, kuid majandus ning teadus on kõrgel järjel. Sotsialistlikud riigid nt. NSV Liit. III maailm- Aasia, Aafrika ja Lõuna-Ameerika riigid, mida iseloomustavad vaesus, arenemata ühiskonnastruktuur ja hõimkondlik valitsemine. 9. Revolutsiooni ja reformipoliitika erinevused: Revolutsioon: algatavad dissidendid, osalevad massid, etteaimamatu, kasutatakse vägivalda, muutuvad võimu- ja valitsemissuhted. Reform: algatab valitsev partei, osalevad poliitikud ja ametnikkond, planeeritud kulg ja oodatav tulemus, rahumeelne, võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks. 10. Siirdeühiskonna probleemid: 1. massid radikaliseeruvad oma poliitilistes nõudmistes 2
Tootmisharud Tööstus Tööstus ja ehitus annavad 50% Hiina RV SKPst. Suurimad tööstusharud on raua-, terase-, söe-, masinaehitus-, relva-, tekstiili-, jalatsi-, mänguasja-, tsemendi- ja keemiatööstus ning laevaehitus. Hiinast on saanud tööstuse eelistatuim tootmisbaas maailmas. Hiina kasutamine eksporditoodangu tootmiseks on loonud uusi töökohti ja suurendanud töötajate sissetulekuid. Riigiettevõtted annavad 40% Hiina RV SKPst, kuid viimaste aastate reformipoliitika on aidanud märkimisväärselt parandada riigiettevõtete juhtimist ja efektiivsemaks muutmist. Põllumajandus Maailma rahvarohkeima riigina on Hiina üks suurimaid põllumajandustoodete tootjaid ja tarbijaid. Kuigi vaid alla viiendiku riigi territooriumist on harimiskõlblik, on põllumajandusse kaasatud umbes pool Hiina tööjõust. Hiina on üks maailma suurimaid riisi-, kartuli-, sorgo-, hirsi-, odra-, maapähkli-, tee- ja sealihatootjaid. Lisaks toiduainetele toodetakse laialdaselt
Tagajärjed võivad olla muutlikud ning pigem segadust tekitavad. Sellest tulenevalt on nüüd otstarbekas saada aru vajadustest muuta avaliku sektori tööd, leida üles kitsaskohad, võrrelda kvaliteeti ja seda koostöös riigi endaga. Riik peab kõrgemalt läbi nägema vajadused teha muudatusi ja neid õigesti ajastama (Peters et al. 2010, 16). Vajalike reformide rakendamine Reformipoliitika valimisel tuleb lähtuda mitte ainult materiaalsetest väärtustest, vaid pooldada just demokraatiat toetavat lähenemist. Eeskuju tuleb võtta põhjamaadest, kus avaliku halduse suund on liikunud detsentraliseerituse poole, võimaldades kohalikel omavalitsustel osatähtsuse suurendamist (Mäeltsemees 2009). Organisatsiooni efektiivsuse suurendamisel lähtume just eelnevast, kus kodanikuühiskonna põhimõttel on otstarbekas jagada osalust ka riigi elanikkonnaga. Kodanikud on just need
* Maapäeva vaheaegadel ametis 12 maanõunikud (elu aeg ametis) * igapäevaseid asju ajas pealik/ maamarssal(L) Balti aadli * soovis privileege, keskvõim andis * huvitatud Balti aadli toetusest läbisaamine esialgu * restitutsioon võimudega * Karl XI reformipoliitika: reduktsioon * senised seadused ja maksud * reduktsioon äge, L vastu * luteri usk ja saksa keel * Patkuli vastutegevus * tollipiir * 1694 L maanõunike kolleegiumi * kujuneb Balti erikord (aadlikel laialisaatmine piiramatu võim kohalike elanike ja
paljastamisest · 1964.a kutsuti puhkusel viibiv Hrustsov Moskvasse ja kõrvaldati võimult · rahvale toodi põhjuseks ,,kõrge iga ja tervislik seisund" · suri unustatuna 1971.a. tavalise pensionärina 3. Stagnatsioon ühiskonna seisakuaeg kõigis eluvaldkondades a) Leonid Breznevi aeg (1964 1982) · KP juhiks sai 58 aastasena · MN esimene A. Kossõgini majandusreform (1965) suurenes ettevõtete iseseisvus · reformipoliitika sumbumine, kuna Breznevile uuendused ei meeldinud, samuti Kossõgini autoriteedi kasv · majanduse ekstensiivne areng uued ettevõtted ja maavarade lademed · tööviljakus ja kvaliteet jäid tagaplaanile · neostalinism ja tagurluse tugevnemine, eriti pärast Praha kevadet loobuti Stalini kriitikast ja tugevdati kontrolli ühiskonnas · stagnatsioon süvenes 1970
Kodus vaatasime seda telekast. See oli väga suur ja oluline sündmus." 14 Kokkuvõte 23. augustil 1949 sõlmisid Saksamaa ja NL mittekallaletungi lepingu, mille salaprotokollide alusel jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks. Vastavalt paktile okupeeris NL Baltikumi ning algas mitukümmend aastat kestnud hirmuvalitsus. 1980ndateks oli Baltikumi põlisrahvaste mõõt täis saanud. 1985. aastal tuli võimule Mihhail Gorbatsov, kelle reformipoliitika avas võimaluse mitmesugustele arengutele Moskvale allutatud vabariikides. Rahvusliikumised ja eestimeelsus aktiviseerus ning populariseerus. Nõuti suuremaid õigusi ja sõltumatumat valitsemist, kuid Moskva ei arvestanud sellega. See põhjustas üha suuremat rahulolematust ning ühiskond hakkas politiseeruma. Toimusid mitmed massimeeleavaldused ja loodi mitmeid liite. Üheks tähtsamaks neist oli Rahvarinne. 23
Kodus vaatasime seda telekast. See oli väga suur ja oluline sündmus." 15 Kokkuvõte 23. augustil 1949 sõlmisid Saksamaa ja NL mittekallaletungi lepingu, mille salaprotokollide alusel jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks. Vastavalt paktile okupeeris NL Baltikumi ning algas mitukümmend aastat kestnud hirmuvalitsus. 1980ndateks oli Baltikumi põlisrahvaste mõõt täis saanud. 1985. aastal tuli võimule Mihhail Gorbatsov, kelle reformipoliitika avas võimaluse mitmesugustele arengutele Moskvale allutatud vabariikides. Rahvusliikumised ja eestimeelsus aktiviseerus ning populariseerus. Nõuti suuremaid õigusi ja sõltumatumat valitsemist, kuid Moskva ei arvestanud sellega. See põhjustas üha suuremat rahulolematust ning ühiskond hakkas politiseeruma. Toimusid mitmed massimeeleavaldused ja loodi mitmeid liite. Üheks tähtsamaks neist oli Rahvarinne. 23
- rikkuste ebaühtlane jaotumine Wall Street'i börsikrahh - 24. oktoober 1929 Must neljapäev; 29. oktoober Must teisipäev Suur Depressioon majandusseisak, surnud ring: tarbija ei saa osta, tootja ei saa müüa, töötus kasvab, ettevõtted ja farmid pankrotistuvad, pangad pankrotistuvad. Keinsianism John Maynard Keynes stimuleerida tarbimist, et saaks uuesti toota. Selleks lubatavad inflatsioon ja defitsiitne eelarve. III 2. F.D.Roosevelt - Uus kurss e. New Deal - demokraatide reformipoliitika. 100 päeva jooksul võeti vastu 70 seadust, mis võimaldasid esialgu riigil sekkuda majandusellu kriisi ületamiseks, edaspidi kriiside vältimiseks ja pehmendamiseks. - lõpetati keeluseadus - dollar devalveeriti - kehtestati kontroll panganduse üle. Keelas pankade avamise ilma eelneva kontrollita. Osa maksujõuetuid panku suleti, osale anti riigi poolt toetust. - põllumajanduses farmeritele subsiidiumid toodangu vähendamise eest AAA (vt, Fj. lk.126)
Eesti ja KIE omapära • Soovid uurida teemat, mida on seni vähe uuritud • Nt. Millised on kohalike valimisliitude tekke mehaanika ja seesmised võimutasakaalud • Soovin uurida nähtust kus erinevad faktorid ja mõjurid on niivõrd üksteisega põimunud, et neid saabki analüüsida koos, konfiguratsioonina. • Nt. Miks USA tungis Iraaki? • Soovin protsesse uurida nende loomulikus keskkonnas • Nt. Kuidas reaalselt sünnivad ühe käimasoleva reformipoliitika otsused ministeeriumi tasandil. • Soovin uurida nähtusi, millel sügavad ajaloolised ja kultuurilised juured • Nt. Miks protestantistlikud riigid tulid maj. kriisist paremini toime? Kvalitatiivi märksõnad • Vähe uuritavaid juhtumeid • Sügavuti minek • Varjatud mehhanismid, põhjused • Tähenduste ja erinevate maailmanägemuste mõistmine • Mitmetahulised protsessid, sündmused ja nähtused - nende seletamine • Teooriate edasiarendamine ja kontseptide täpsustamine
Järk-järgult toimus politiseerumine. Tartus etendas VSDTP rolli ajaleht Uudised. Ajalehe suurimaks teoks rev päevil oli eestlaste rahvuspoliitilise sihi paikapanek: kõik eestlaste asualad tuleb koondada ühtseks Eesti Kubermanguks. Rev-i süvenemisele ja laienemisele aitasid kaasa ka Eesti valitsejad. ; venestuse taandumine. 1890. aastate keskpaigas hakkas venestamise surve vähenema, võimule sai Nikolai II, kes väidetavalt oli liberaalsem kui tema isa (Aleksander III?) Valitsuse reformipoliitika oli Balti kubermangudes loid. Valitsus hoidis senist ühtlustavat suunda ja juhindus põhimõttest, et Vene mõju ja kohalolekut tuleb suurendada ning baltisaksa mõju vähendada, nii et eestlaste ja lätlaste poliitilised õigused ei laieneks. Balti kubermangude kindralkubernerid – Eestimaal Aleksei Bellegarde (1902–05) ja Liivimaal Mihhail Paškov (1901–05) – tunnistasid uute reformide vajadust ja püüdsid laveerida kohalike vaenutsevate poliitiliste leeride vahel.
annaabi.ee 
