jutupliiats''. Kõige rohkem tuntust ongi ta kogunud saatest ''Onu Raivo jutupliiats'', tänu sellele on ta hüüdnimeks kujunenud Onu Raivo. Tema saade oli suur lastelemmik, ta joonistas terve muinasjutu ühele paberile ise samal ajal lugu jutustades. Ta on illustreerinud üle 22 lasteraamatu, neist tuntuim ''Kurjam ja Nurjam''. Ka Leopold on tema joonistatud. Alates 1998. aastast on ta tegutsenud ka poliitikas. Esialgu erakonnas Mõõdukas, aastast 2002 Reformierakonnas. 2003. aastal sai ta Riigikogu liikmeks. Tal on ka poeg, eelmisest abielust. Temast jäi maha abikaasa Tatjana Järvi. Raivo suri 2012. aasta 17.juunil peale pikka ja rasket haigust verevähki. Ta ise oma haigusest avalikkusele ei rääkinud. Oma lühikese elu jooksul väljastati talle 2001. aastal Valgetähe teenetemärgi medal. Kuulus ka Eesti Kunstinke Liitu. Oskas nii vene, soome kui ka inglise keelt.
puudumistest, tekitab see kahtlusi nende eetilises käitumises, seoses nende töökohustuste täitmisega. Riigikogu liikmete puudumine töölt ei kajastu nende palganumbris, kuid palgatöötajatel arvestatakse maha iga nende puudutud tund, mis mõjutab nende majanduslikku olukorda ja elukvaliteeti. Tavainimene peab oma töökohas andma endast parima, kuid kas seda teevad ka Riigikogulased? 2 Viimaste artiklite valguses seoses annetuste skandaalidega Reformierakonnas, tekib eriti küsimus eetikakoodeksi vajadusest. Igasugune salgamine, petmine ning seaduste piiridega mängimine tekitab küsimusi ja mõtteid, et miks on teatud inimesed eelisseisuses. Miks osad inimesed pääsevad karistustest vassimisega, samas kui poliitikaga vähem seotud inimesed peavad ka nii öelda "moosivarguse" pärast korralikumat karistust kandma. Tavainimesi ei päästa tihtipeale ka hea advokaat, kuna nendel puuduvad reaalsed tutvused ning vajalik positsioon. Poliitikaga
Andrus Ansip Referaat 1 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elu, haridus, karjäär Pere Hobid Andrus Ansip linnapeana 3. Andrus Ansip Reformierakonnas ja ministrina Ansip peaministrina 4. Andrus Ansipi esimene valitsus 5. Ansipi teise valitsuse sünd Pronkssõdur 6. Tunnustused ja tiitlid 7. Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Andrus Ansip on silmapaistev ja tuntud Eesti poliitik. Ta on saanud tuntuks ka oma lõbusate väljaütlemiste poolest. Valisin tema enda referaadi teemaks, sest kuuleme temast iga päev, kuid tegelikult ei tea midagi ta elust.
maa USA, UK EESTI ERAKONNAD REFORMIERAKOND Reformierakond - parem Eesti kõigile! Reformierakond on Eestis liberaalse maailmavaate eestvedaja ja Eesti eduloo kandja. Reformierakond seisab vaba ja võimalusterohke keskkonna eest, kus saavad sündida meie kõigi elu edasi viivad uued ja paremad mõtted. Meie poliitika rajaneb lihtsatel liberaalsetel väärtustel, nagu üksikisiku vabadus ise otsustada, ettevõtlike inimeste ja ettevõtjate kaitse, madalad maksud ja sallivus. Reformierakonnas on hetkel 9420 liiget. Esimees Andrus Ansip Auesimees - Siim Kallas Juhatus - Arto Aas, Laine Jänes, Urmas Kruuse, Tõnis Kõiv, Rein Lang, Jürgen Ligi, Lauri Luik, Meelis Mälberg, Urmas Paet, Keit Pentus, Hanno Pevkur, Valdo Randpere, Taavi Rõivas, Jaanus Tamkivi Kristen Michal Peasekretär ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT Isamaa ja Res Publica Liit on konservatiivne erakond. Maailma poliitmaastikul on
Tunnustused: 2001 Riigivapi teenetemärk 2006 Riigivapi I klassi teenetemärk 2007 Tallinna vapimärk 3. Kokkuvõte 15 Eesti peaministriteks on olnud Edgar Savisaar, Mart Laar, Andres Tarand, Tiit Vähi, Mart Siimann, Siim Kallas, Juhan Parts ja Andrus Ansip. Kõik peaministrid on olnud erinevates erakondades, v.a Siim Kallas ja praegune peaminister Andrus Ansip, kes on Eesti Reformierakonnas. On olnud ka Isamaaliidus, Eesti Rahvarindes ja Res Publicas. Selles uurimustöös sain teada, millal ja kus on nad sündinud, mis erakonnas nad olid, natuke nende isiklikust elust, mis haridus neil on ning kus on nad töötanud. Mõnel peaministril oli ka palju tunnustusi ehk siis ordeneid. Samuti sain teada, et kõik peaministrid on abielus peale Mart Laari ja Juhan Parts on nüüd lahutatud. 4. 16
Nähtavasti toimus partei juhtivate jõudude seas tõepoolest teatud nihe ja ka naised ise olid varasemast aktiivsemad. Kuna nad said ka ühe inimese kohta senisest rohkem hääli, võib eeldada, et naised poliitikas hakkavad pisitasa muutuma normaalseks nähtuseks. Naised parteiliikmena. Registreeritud parteide liikmeskonnas on mehi küll rohkem (54,5%), kuid naiste osakaal on ometi ootamatult suur. Näiteks Koonderakonnas on naisi 30,5%, Eesti maarahva Erakonnas 31,8%, Reformierakonnas 28,5%, Isamaalidus 30,4%. Kuigi ka Keskerakond ja Mõõdukad on tugevad parteid, on nende ridades naisi oluliselt rohkem (vastavalt 47,5% ja 41,5%). Naise rolli poliitikas on Eesti ühiskonnas välja kujunenud väärtussüsteemis raske muuta. Kergem on muuta seda ühiskonna teadlikuma osa partei liikmete ja juhtkonna enesemuutmise kaudu. Partei volikogus ja juhatuses istuvad aga mehed ja nende hääl on kõlanud tugevasti üle naiste häälte. Naiste huvi poliitika vastu
annaabi.ee 
