Madalmaade ja Inglismaa võitlus Hispaania vastu (konspekt) 1. Kõige julmemalt jälitati kiriku vastaseid Hispaanias, kuna seal valitses kuningas Felipe II. 2. Kergel käel mõistis inkvisitsiooni-kohus inimesi surma. 3. Riigist saadeti välja maurid ja juudid, kuigi see tegi riigi majandusele suurt kahju. 4. Madalmaad olid reformatsioonile olnud küllaltki vastuvõtlikud, kuna olid jõukad ja iseteadjad. 5. Nende korralekutsumiseks rakendati ka majanduslikke meetmeid: piirati kaubandust ja suleti teed toorainetele. 6. 1556. Aastal puhkesid Madalmaades ulatuslikud rahutused, mida järgmisel aastal tuli maha suruma hertsog Alba. 7. Hispaanlaste vereteod ärgitasid rahva üleüldisele vastupanule: võitlus käis nii maal kui ka merel, vabadusvõitlejad kutsusid end göösideks. 8
Zwingli nõudmised reformatsioonis olid küllaltki radikaalsed. näiteks: nõudis ta, et kirikust viidakse välja püha pildid, et jumalateenistus oleks lihtne. Piibli katkendite lugemine. Oreli mängu pidas ta liiga suursuguseks ja pidas õigemaks kui kogudus koos laulab. Ta tegeles ka heategevusega eriti vaeste ja haigete eest hoolitsemisega. Tema algatusel rajati varjupaiku ja hospitale. Teine tähtis usu ümberkorraldaja oli Calvin, kelle mõju reformatsioonile oli oluliselt suurem kui Zwinglil. Calvinkirjuas raamatu ristiusu õpetus, milles ta esitas oma põhiseisukohad. Kõige olulisem Calvini õpetus oli : Ettemääratused ehk predestinatsiooni õpetus. See tähendas, et iga inimese saatus on jumala poolt ettemääratus ja kirik ei saa inimese saatust suunata. Sellega vabastas Calvin inimesed katoliku kiriku sõltuvusest. Seni oldi veendunud, et õntsaks saab vaid kiriku abiga näiteks: indulgentside ostmisega.
Tallinnas jäi pildirüüstest puutumata vaid Niguliste kirik, kuid hiljem toimus pildirüüste ka mujal Eestis. Talupojad leidsid usupuhastuses mõtte, et kõik inimesed on jumala ees võrdsed. See tingis rahutusi ja seetõttu toetas algul maa-aadel ordut ja piiskoppe uuendustevastases võitluses. Reformatsiooni mõjul on Eestile nii häid kui halbu külgi. Halb on see, et pildirüüste ajal lõhuti kirikus palju pühapilte, -kujusid jms, kuid tänu reformatsioonile arenes kirikukunst. Samuti tõi reformatsioon eesti keelde uusi sõnu ja parandas talupoegade olukorda. Nad muutusid teiste inimestega võrdsemaks. Lisaks sellele arenes edasi ka Eesti kultuur.
Avastusretkede aeg tähendas Euroopale siirdumist keskajast ja feodalismist uude aega rahamajanduse, absolutismi ja rahvusriikide aega. Murrang kirikus seostus kõige enam reformatsiooni ehk usupuhastusliikumisega, mis sai alguse, kuna väidetavalt oli katoliku kirik kaugenenud algkristlikest põhimõtetest. Reformatsiooni algataja, Matrin Luther leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla Piibel ning vajalik oleks rahvuskiriku loomine. Tänu reformatsioonile hakkasid inimesed paremini Piiblit ning selles sisalduvat mõistma. Võitlemaks reformatsiooniga, vallandas katoliku kirik vastureformatsiooni, mille peaideeks oli protestantismi ehk väärõptetuse kõrvaldamine ja kiriku kõikumalöönud ühtsuse taastamine. Vaatamata kiriku suurtele pingutustele ja selleks loodud Jesuiitide ordu tegevusele, et õnnestunud inimesi luterlusest loobuma keelitada. Protestantie ja katoliiklaste vahelised vastuolud kujunesid 16.sajandi lõpuks koguni ususõdadeks
trükikunstile Saksamaalt kiiresti levima hakkasid ja palju toetust leidsid. • Lutheril kasvas paavstiga tüli, sekkus keiser. Taheti vahistada, kuid teda kaitses Saksi kuurvürst Friedrich Tark, keisril ja paavstil polnud temast jagu saamiseks piisavalt jõudu. • Protestant • Puhkes sõda REFORMATSIOON • Õpetus leidis palju järgijaid • Kutsuti ilmikjutlustajad • Uus usk levis ennekõike linnades, kuid ajapikku ja maaisandate ja Saksa vürstideni. • Reformatsioonile tekkis uusi juhte, nt Jean Calvin, kes uskus et inimese saatus on algusest peale määratud. Kalvinistide usk levis Prantsusmaal, Šveitsis, Hollandis ja Šotimaal. • Anglikaani kiriku lõi Inglismaa kuningas Henry VIII REFORMATSIOON LIIVIMAAL • Idee levis muudesse Euroopa riikidesse • Liivimaale jõudsid ruttu, esimesest teated aastast 1522 (Andreas Knopken) • Liivimaale tuli jutlustajaid, kes kihutasid rahvast üles rahutustele, kuid kord taastati üsna ruttu.
Lõpuks viis see konflikt, mille sügavam tagapõhi oli poliitilis-majanduslik, kuninga mõttele Roomast lahku lüüa. Poliitiliselt oli tähtsaim ülemvõimu käsitlev supremaatiaakt. Sellega kuulutas parlament 1534.aastal Inglise kiriku peaks kuninga, mis tähendas lahkumist Rooma katoliku kiriku alluvusest. Kuid siiski jäädi truuks katoliikluse dogmadele ning säilitati senine jumalateenistuse kord. Nii ei pidanud supremaatiaakt kaasa tooma usupuhastust nagu oli omane reformatsioonile Euroopa mandril. (Henry sai põhiliselt tuntuks oma abielude ja usupoliitikaga, mis olid omavahel väga tihedalt seotud. Samas oli ta ka riigijuhtimise teistes valdkondades suhteliselt edukas, pidas tihti sõdu ning püüdis oma varandust pidevalt kasvatada. Samuti oli ta kõrgelt haritud, oskas paljusid keeli, tegeles musitseerimise ning filosofeerimisega.Rahvusvahelistes suhetes oli Henry tihti kaalukeeleks Prantsusmaa kuninga
Kindlasti on hea ka Piibli tõlkimine rahvuskeeltesse.Esimesena tõlgiti Piibel saksa ja prantsuse keelde, hiljem ka paljudesse teistesse keeltesse. Samuti võib pidada positiivseks kuningavõimu tugevnemist.Nt Inglismaal kuulutas parlament 1534.aastal kiriku peaks kuninga, mis tähendas lahkumist Rooma katoliku kiriku alluvusest.Ilmaliku võimu tugevnemisega seoses vähenesid ka paavsti võim ja vaimulike osatähtsus ühiskonnas. Tänu reformatsioonile hakkas ka teadus kiiremini arenema.Kadus kiriku moraalne võim, mis seni oli takistanud teaduse kiiret arengut.Hääbus ladinakeelsel traditsioonil põhinev ülemaailmne teaduskultuur, selle asemel kujunes rahvuslik teaduskultuur, mis soodustas erinevatest rahvustest teadlaste eraldatust ning sellega seoses universaalteaduse asendumist erialateadusega. Protestantilikes maades kujunesid välja kapitalistlikud suhted. Inglismaal hoogustus laevaehitus ja arenes meresõit
Ülesanne „10 kuulsat sakslast” Kaimar Pihlapuu 1.Martin Luther Johann Gutenberg(c.1400-1468) • Enne teda paljundati raamatuid neid käsitsi ümber kirjutades. 2.Albrecht Dürer(1471-1528) • Oli akvarellvärvide kasutuselevõtja • Ta sai kaasa elada mõlemale hiigelpöördele Euroopa ajaloos – Ameerika avastamisele (1492) ja reformatsioonile (1517). 3.Johann Sebastian Bach(1685-1750) • Oma eluajal oli ta tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles ca 60-70 aastat peale surma. Praegu peetakse teda üheks suurimaks heliloojaks terves muusikaajaloos. 4.Johann Wolfgang Goethe (1749-1832) • Rikkast perekonnast. Lapsi õpetas isa ja läbi aegade kokku kaheksa koduõpetajat
Kuidas muutis reformatsioon inimese mõttemaailma ja väärtushinnanguid Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutmist laiemalt, sealhulgas valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal. 1517. aastal pani Martin Luther kirja oma kuulsad 95 teesi, andes sellega tõuke ühele suurimale muutuste perioodile Euroopa ajaloos kiriklikule reformatsioonile ehk usupuhastusele. Tekkis suur vastuseis kahe leeri vahel. Ühel pool oli vanameelne katoliku kirik, kes ei tahtnud oma varandusi ja võimu kaotada, teisel pool uuendusmeelsed luterlased, kelle arust oli katoliiklus Jumalast liiga palju eemaldunud. Kuna inimese mõttemaailma on raske muuta, tekkis reformatsiooni liidritel vaidlusi ja hoiatusi keisrite ja piiskoppide poolt, samuti hakkas reformatsioonis ilmnema eri arusaamu ja taotlusi
aastal. Trükikunst võimaldas informatsiooni ja teadmiste leviku kirjasõna näol suuremate massideni. Lisaks piibli tõlkimisele hakati seda ka trükkima, mis tõi usu inimestele lähemale, kuna varasemalt ei saanud enamus inimesi piiblist aru. Kirjasõna jõudmine inimesteni populariseeris lugemis- ja kirjutamisoskuse omandamist. Kirikliku kunsti asemel hakkas arenema ka ilmalik kunst ja kirjandus. Tänu reformatsioonile hakkasid sellest haaratud inimesed püüdlema rohkem isiklike läbilöögivõimaluste poole. Varasema kirikule suurt rõhku pannud mõtteviis hakkas muutuma ilmalikumaks. Samuti oli luterlik kirik palju seisustevabam kui katoliiklik. Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon 1789.-1799. aastatel tõi oma ennenägematuses kaasa mitmeid uusi ideid ja muutusi. Revolutsiooni tulemusel hakkas kahanema seisuste roll ühiskonnas ja esikohale kerkis rahvuslikkus
Kirikukogu ehk kontsiil on tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi. Kahjuks, 15. sajandi kirikukogu ei andnud loodetud tulemusi: tegeldi peamiselt poliitikaga ning üsna vähe puudutati kirikule traditsioonilisi teoloogia, heategevuse ja kõlbluse valdkondi. Paavsite prestiiz oli aastakümneid kestnud tülide tõttu nõrgenenud ning rahvuskirikute tugevnemine valmistas teed protestantlikule reformatsioonile. Peale paavsti kuulusid vaimulikku seisusse ja mingad ja nunnad, kes olid koondunud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse vaimulikesse ordudesse nt. benediktlased ja tsistertslased. Linnade areng 12.-13. sajandil ja linnaelanike kasv nõudsid enda hinge eest hoolitsemist, kogudusekirikutes oli see sageli jäetud unarusse, sest vaimulike ordude liikmed elasid üsna luksuslikku elu. Selle tagajärjel tekkisid alates 12. sajandi lõpust kerjusmungaordud, mille
kalvinism? Tegi uue kiriku- Anglikaani kiriku. 23. Vastureformatsioon Usuline ja poliitiline liikumine, mille paavstid algatasid katoliku kiriku sisemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks. 24. Kõige julmemalt jälitati katoliku kiriku vastaseid Hispaanias, kuna seal valitses Felipe2. 25. Kergel käel mõistis inkvisatsiooni-kohus inimesi surma. 26. Riigist saadesti välja maurid ja juudid,kuigi see tegi riigi mahandusele suurt kahju. 27. Madalmaad olid reformatsioonile olnud küllaltki vastuvõtlikud, kuna olid jõukad ja iseteadjad. 28. Nende korralekutsumiseks rakendati ka majanduslikke meetmeid: suleti teed toorainetele ja piirati kaubandust. 29. 1566. a puhkesid madalmaades ulatuslikud rahutused, mida järgmisel aastal tuli maha suruma hertsog Alba. 30. Hispaanlaste vereteod ärgitasid rahva üleüldisele vastupanule: võitlus käis nii maal kui ka merel, vabadusvõitlejad kutsusid end göösideks. 31
õpetust tervikuna omaks. 1525. aastal hakati asutama kirikukoole. Kogu reformatsiooni vältel toimus hariduse areng. Kirik oli inimeste eludes väga tähtsal kohal. Kõik teadmised pärinesid kirikust, jumalateenistustest, lauludest jne. Haridus tugines Piiblile. 1 Inglise reformatsiooni iseloomustas selle esimesel etapil 16.sajandil poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle. Tugev mõjutus reformatsioonile oli kuningal ja tema perekonnasuhetel. Inglismaa kuningas Henry VIII leidis reformatsioonis võimaluse oma poliitiliste plaanide teostamiseks. Kuna katoliku kirik keeldus kuninga järjekordset abielu lahutamast, kuulutas valitseja 1534 end paavstist sõltumatu Inglismaa Kiriku peaks. Hiljem on anglikaani kirik kõikunud protestantluse ja katoliikluse vahel.Anglikaani kirik säilitas paljus katoliiklikud rituaalid, kuid 16.- 17. sajandil toimus puritaanlik reform Inglismaa Kiriku sees ja
maa, selle usk ka on. Pärtliöö,1572-Suured tapatalgud mille korraldasid katoliiklased ööl vastu pärtlipäeva. Nantes'i edikt- rahukiri, mille ette lugemisel vaibus prantsusmaal kodusõda. Kõige julmemalt jälitati katoliku kiriku vataseid Hispaanias, sest seal oli kuningas Felipe 2. Kergel käel mõistis inkvisitsioonikohus inimesi hukka. Riigist saadeti minema maurid ja juudid , kuigi see ei ei olnud majandusele hea. Madalmaad olid reformatsioonile küllaltki vastuvõtlikud, kuna nad olid jõukal järjel ja väga töökad.Nende korrale kutsumiseks rakendati mitmeid meetodeid nt ebaõiglaselt suured maksud ja suleti madalmaade kaupmeestele ligipääs Hispaania madalamaade toorainele. 1566 a puhkesid madamaades rahutused, mida tuli maha suruma hertsog Alba. Hispaanlaste teod ärgitasid rahva vastupanule võitlus käis maal ja merel , vabadusvõitlejad nimetasid end göösideks.Nad kasutasid äärmuslike meetodeid(tammidu lõhkumist)
Rael olid põhimõtteliselt keskajal samasugused ülessandedt, mis tänapäeva linnavalitsusel ainult ühe vahega rael oli luba kohtumõistmisel mida tänapäeval on ainult kohtul. Sellel ajal oli koolides seitse põhiainet: grammatika, retoorika, dialekt, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. 1517. aastal algas keskajal usupuhastus mille algataja oli Martin Luther, kui ta tuli välja Wittenbergis 95teesiga: kritiseeris katoliku kiriku kristluse ebaõiges tõlgendamises.Tänu reformatsioonile oli eestis emakeelne jumala teenistus.teenistuse keskmeks sai jutlus, kus kõik võisid kaasa laulda, Lugemis oskus kasvas märgatavalt, eesti keelsete trükkiste ilmumine (1525,1535), 1535 Wanralt - Koelli katekismus, selle fragmendid avastas baltisaksa ajaloolane helmut Weiss 1929. aastal.
Arengu m�ttes on positiivsed s�ndmused inimkonda palju rohkem edasi viinud. Sinna hulka kuuluksid n�iteks erinevad teaduslikud avastused. Inimeste arusaamale maailmast nende �mber on palju andnud n�iteks Kopernikuse, Galilei ja Kepleri avastused. Nende maailmapildi kujutamine ei olnud t�htis vaid kiriku n�rgestamiseks, vaid teaduse �le�ldise arengu seisukohast. Teiseks suursaavutuseks oleks n�iteks tr�kipressi leiutamine. Sellel oli kaks boonust. Esiteks, ta andis reformatsioonile suure t�uke, ning teiseks, raamatute tr�kkimine oli palju lihtsam ja seet�ttu hakkas �lemaailmne haridustase j�rk-j�rgult t�usma. Seega, igasugused teaduslikud, tehnilised ning kultuurilised saavutused arendavad inimeste intelligentsi, avardavad nende maailmatunnetust ning on alustalaks j�rgnevatele suurtegudele. Neljas p�hiline tundmus, mis muudab inimesi, on iseseisvusp��dlus. See �hendab
Reformatsioon: ootamatu murrang või pikema arengu tulemus 1517. aastal pani Martin Luther kirja oma kuulsad 95 teesi, andes sellega tõuke ühele suurimale muutuste perioodile Euroopa ajaloos kiriklikule reformatsioonile ehk usupuhastusele. Tekkis suur vastuseis kahe leeri vahel ühel pool oli vanameelne katoliku kirik, kes ei tahtnud oma varandusi ja võimu kaotada, teisel pool uuendusmeelsed luterlased, kelle arust oli katoliiklus Jumalast liiga palju eemaldunud. Reformatsioon muutis usku paljudes maades luterluseks, kuid üht või teist moodi mõjutas ta kõiki Euroopa riike ja maid, olles põhjuseks mitmetele hilisematele sündmustele. Usupuhastusest ei jäänud kõrvale ka Eesti.
ei läheneta emotsionaalselt. Tekst on kirjutatud ka ajaliselt distantsilt. Raamatu esimene trükk ilmus aastal 1928, teine ja kolmas aastatel 1944 ning 1951. Teose sisu ei muutunud palju. Samas nende kolme aastaarvu kui ajastute erinevusele viitab see, et 1944. aastal Saksamaa okupatsiooni all oleval Prantsusmaal ilmunud trükist oli välja jäetud pühendus juudist ajaloolasele M. Blochile. Tekstikatkes on lähenetud reformatsioonile kahe nurga alt: lähtuvalt Saksamaa vajadustest ning Lutheri tungist oma ideid ellu viia. Esitus moodustab terviku, sest antakse ülevaade, milline oli 16. sajandi alguse Saksamaa ja miks just Lutherist sai reformaator. 16. sajandi Saksamaad iseloomustab mitmetasandiline anarhia. Võim jagunes paavsti, keisri ja vürstide vahel, kellel kõigil olid oma huvid. Samuti ilmnesid vastuolud vaimulike, rüütelkonna, kaupmeeste ja talupoegade vahel. Domineeris linnakodanlus
61) Ordurüütel - 62) 7 vaba kunsti - grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, arikmeetika, astronoomia, muusika 63) Skolastika – keskaegne filosoofia (tõlgendab maailmaasju kasutades piiblit) 64) Humanism – isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal 65) Renessanss – vaimne ja kultuuriline murrang Euroopas 66) Reformatsioon – usupuhastusliikumine 67) Vastureformatsioon – katoliku kiriku otsene vastutegevus reformatsioonile, katoliku kiriku sisene uuendusliikumine 68) Augustiinlased - katoliku kirikuisa Augustinuse (IV-V saj) eeskujul alates XIII sajandist loodud ordusarnaste vennas- ja õeskondade liikmed 69) Jesuiidid - katoliikliku kiriku mungaordu liikmed 70) Absolutism – valitsemisvorm, kus riigijuhile kuulub piiramatu võim 71) Valgustatud absolutism - ideoloogia, mis kujunes 18. sajandi esimesel poolel 72) Merkantilism – XV sajandil Euroopas tekkinud majanduspoliitiline suun, mille
Tema õpetuse kese on arusaam jumalikust ettemääratusest: ühed on määratud hukatusse, teised õndsaks saama. Calvin arvas aga, et jumal võib juba maises elus märku anda, et saab õndsaks. Selliseks märgiks on inimese edukus. Elu on karm kohusetäitmine, see väljendus pidustuste vähesuses, riietuses jne. sageli ka sallimatus teistsuguste suhtes. Kalvinism leidis poolehoidjaid prantsusmaal, ka saksamaal, madalamaades ja sotimaal. 2. Inglismaa: inglise kuningas esialgu ei pööra reformatsioonile mingit tähelepanu, pigem on paavsti toetaja. Muutus seotus tema isikliku eluga: soov saada abielulahutust. 1534. kuulutas parlament kuninga kirikupeaks. Loobuti kuuriale maksude maksmisest. Suleti kloostrid, kiriku maavaldus langes uusaadli ja kodanluse kätte. Kujuneb anglikaani kirik: õpetus protestantlik, väline pool katoliiklik. Põhja-Euroopa: luterlik reformatsioon leiab poolehoidu ka Taanis, Rootsis ja Soomes. Ka
1523 jõudsid uue usu jutlustajad Liivimaale ning leidsid kiiresti poolehoidjaid: linlased pooldasid neid, sest oldi maaisandatest piiskoppide ja munkade suhtes kriitiliselt meelestatud. Jutlustati evangeeliumiusku. 1524 leidis aset Tallinnas, hiljem ka teistes linnades, pildirüüste: linlased tungisid kirikutesse ning rüüstasid pühapilte, altareid jms. 13. Mis muutus pärast reformatsiooni vaimuleus (Wandradt-Koelli katekismus) Tänu reformatsioonile kaotati pühakutekultus ning kirik muutus emakeelseks. See aga sillutas teed ka emakeelsele kirjandusele, mistõttu 1535 ilmus esimene eestikeelne raamat: Wanradt-Koelli katekismus. Wanradt kirjutas saksakeelse katekismuse ning Koell tõlkis selle eesti keelde.
a. sai Burgundia hertsogiks (Charles II), 1516.a. sai Hispaania kuningaks (Carlos I), 1519 sai Saksa kuningaks, 1519-1531 Itaalia ja Napoli kuningas (Carlo IV), 1530.a. sai Saksa-Rooma keisriks. Karl V impeerium · Habsburgide dünastia võimu kõrgaeg Euroopas · Impeerium laienes ka Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse vallutati asteekide ja inkade alad Karl V ja religioon · Karl V oli katoliiklane ja seega oli ta 1517 .a. algatatud reformatsioonile vastu · 1521.a. lasi panna Martin Lutheri Wormsi riigipäevale riigivande alla- kuulutati lindpriiks. · Karl V ja Martin Lutheril oli ka sarnaseid põhimõtteid- nad mõlemad olid vastu paavsti poliitikale · 1530.a. võeti vastu Augsburgi usutunnistus, mis lubas protestantidel tegutseda, kuid sellega Karl V lõpuni rahule ei jäänud. Karl V · 1554.a. paiku alustas Karl V oma võimu jagamist poegadele ja vendadele. · 1556.a
zonglöör oli rändnäitleja, laulik, pillimees, ka akrobaat, dresseerija või tantsija keskaegsel Prantsusmaal tantsusüit on mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele trio on heliteos kolmele pillile või häälele, kolme esitajaga ansambel tõsine ooper ehk Opera seria tämber - kõlavärving valss on üks 19. sajandi populaarsemaid seltskonnatantse kolmeosalises taktimõõdus vastureformatsioon - uuendusliikumine roomakatoliku kirikus, mis tekkis 16. sajandi keskel reaktsioonina reformatsioonile; kiriklikke uuendusi toetasid mitmed uued ordud, näit. jesuiidid villanella ehk valguse kujul; Itaalia ilmalik vokaalmuusika vokaalmuusika on inimhäälele kirjutatud, inimhäälega esitatav muusika vokaalsümfooniline - teos koorile (ja solistidele) ning suurele orkestrile
Seda võib lugeda esimseks kutseks võitlusesse. Lutheri tugevaks toetajaks saii Saksi kuurvürst Friedrich Tark. 1522. aastal sündis Wartburgis seitsme kuuga Uue Testamendi saksakeelne tõlge. Vana Testamendi tõlkimise lõpetas ta aastaks 1536. Tema saksakeelne piibel pani aluse tänapäeva saksa kirjakeelele jamõjutas tugevasti paljusid teisigi keeli, sealhulgas ja eesti kirjakeelt. Lisaks kirjanduslikule tähtsusele omas Lutheri tõlgitud piibel ka suurt mõju reformatsioonile. Selle tulemusena ei saanud vaimulikkond enam uusi dogmasid kujundada, mida koguduse liikmed oleksid pidanud lihtsalt uskuma. Piiblist sai ainus usuallikas ning see tungis sügavale rahvamassidesse. Nüüd oli koolis võõra surnud keele asemel arusaadav ja igapäevaselt kasutatav emakeel. Tänu emakeelsele piiblile ühines rahva mõte ja kool. Uue perekonnamudeli kujunemine Üks märgatavamaid muutusi, mis protestantliku reformatsiooniga kaasnes, oli vaimulikke abielu
Ristiusk tähendas talle eelkõige humanistlikku eetikat. Erasmus ei jaganud usureformaatorite fanatismi ega jumaliku ettemääratuse ideed, vaid kaitses humanistina isiksuse vabadust. Ta oli veendunud Madalmaade kristlik humanist, kes uskus, et kirikut on kõige parem uuendada korraliku teadustöö kaudu. Ta õppis Pariisis Sorbonne´i ülikoolis ja sai 1506. aastal Torinos teoloogiadoktoriks. Teatud mõttes pani ta aluse protestantlikule reformatsioonile. Öeldakse, et "Erasmus munes muna ja Luther haudus selle välja." Pannes inimesi Rooma süsteemi üle naerma, avaldas Erasmus suuremat mõju kui reformaatorite protestid. Ta toetas küll Lutheri uuendussoovi, kuid polnud nõus paavstlusest lahkulöömise ja kiriku lõhestamise osas. Alates 1524.a. on nende suhted siiski rikutud. Samas säilitas Erasmus sõbralikud suhted Lutheri kolleegi Melanchtoniga.
1522. aastal tõlgiti Wartburgis seitsme kuuga Uue Testament saksa keelseks. Vana Testamendi tõlkimise lõpetas ta aastaks 1536. Antud piiblitõlge teeneks võib lugeda ka saksa keele ühtsuse tagamise ajal, mil Saksamaa kaotas poliitilise ja kirikuühtsuse. Tema saksakeelne piibel pani aluse tänapäeva saksa kirjakeelele ja mõjutas tugevasti paljusid teisigi keeli, sealhulgas ja eesti kirjakeelt. Lisaks kirjanduslikule tähtsusele omas Lutheri tõlgitud piibel ka suurt mõju reformatsioonile. Selle tulemusena ei saanud vaimulikkond enam uusi dogmasid kujundada. Piiblist sai kättesaadav usuallikas rahvale. Tema tõlge oli esimene puhas õpetus ilma kirikuisade kommentaarideta, mis lubas rahval endal mõtestada piiblit. Nüüd oli koolis igapäevaselt kasutatav emakeel. Tänu emakeelsele piiblile arenes ka hooliharidus. 2.2. Martin Lutheri mõju haridusele Reformatsioon näis mõjuvat kõrgete teaduste tagasiminekuks ja talupoegade mässu järel näis saabuvat humanismi lõpp
hispaania võimu all, kalvinism, pildirüüste, hertsog Alba Terrorireziim, 1572. aasta ülestõis ja vabariigi loomine 37. Vene Riik 16.saj- 1485a.- Ivan IV Sulm, Valitsemise algus 1547a., vallutuspoliitika, Terror(Opritsnina), Perekond 38.Vene kultuur 16 saj.: Ajalookirjutus, Poliitilised teosed, Suund reformatsioonile. Maksim Kreeklane, Feodossi Kossoi, Matvei Baskin, Kirik ja riik, Domostroi 39. Teadus varauusajal- Uue maailmasüsteemi otsingud. Mikolaj Kopernik, Diardano Bruni, Arstiteadus. 26.Varasemad retked: kuni 15. saj. aeglaselt, järk-järgult kauba- ja vallutusretkede kaudu, Kartaago meresõitja Hanno jõudis ekvaatori lähistele, Norra viikingid ja iiri-soti mungad asustasid 9saj Islandi
Humanismi ja reformatsiooniga kaasnes loodusteaduste tähenduse tõus. Ajaarvamise hõlbustamiseks hakkasid ilmuma nüüd ka rahvakeelsed kalendrid. Eesti kultuuriloos on humanismil väga suur roll, sest üha rohkem hakati tähelepanu pöörama eesti keelele ning suhtumine sellesse paranes oluliselt. Rahvakeele kasutamise vajadus kirikutes viis selleni, et eesti keelt oskavaid vaimulikke püüti rakendada ka vaimulike teoste tõlkimisel. Reformatsioonile järgnes koolide asutamine linnadesse. Need pidi olema kristlikud koolid rahva kasvatamiseks. Üheks ülesandeks oli neil ka eesti keelt oskavate vaimulike koolitamine kiriku jaoks. Enamik koole olid mõeldud 7 12-aastaste poste jaoks, kuid Luther pidas vajalikuks asutada koole ka tütarlaste jaoks. Suurim reformatsiooni teene Eesti kultuuriajaloos on kahtlemata emakeelse kirjanduse sünd. Esimene teadaolev teos, mis on sisaldanud nii eesti- kui lätikeelset teksti, on aastal 1525
Euroopa. Katoliku kiriku ühtsus oli küll taastatud, kuid paavstide varasemat autoriteeti ei suudetud enam taastada. Paavst loovutas riikide valitsejatele suured õigused kirikuasjade korraldamises. Järgmise paavstide poliitiline mõju ei ulatunud enam Itaaliast ega kirikuriigist palju kaugemale. Nii mõnigi elas pillavat elu, mille tõttu leidsid vaimulikud, et kirikud tuleks reformida. Kõik see valmistas ette pinda suurele usupuhastusele e. reformatsioonile. 8. Ristisõjad: põhjused ja algus; sõdade tagajärjed/tulemused, mõju kultuurile ja väärtushinnangutele. Ristisõdadeks nimetatakse kõiki katoli kiriku poolt organiseeritud kristlaste sõjakõike paganate vastu. Näiteks ristirüütlite sissetung Baltimaadesse 13.sajandil. Ristisõdade kitsam tähendus: Lääne-Euroopa feodaalide vallutused Lähis-Idas 1096-1270. Ristisõdade põhjused: · Jeruusalemmas asuv Kristuse haud oli moslemite käes ja see tuli
aastal kuulutati välja Augsburgi usurahu, millega luteri usk kinnitati kui teise riigireligioonina. Veel üheks usuvooluks kujunes kalvinism nimelt selle õpetuse järgi oli Jumal juba ette ära otsutanud, kes saab õndsaks ja kes mitte. Oli ka võimalik, et andis väljavalitud inimestele sellest märku. Näiteks oli selliseks märgiks inimese edukus. Ka see usk pani inimesi teistmoodi mõtlema ja levis väljapoole emamaad Sveitsi kogudes poolehoidjaid. Sellisele usupuhastusele e reformatsioonile astus vastu katoliku kirik vastureformatsiooniga, mis hõlmas endas protestantide väljajuurimist ja kiriku endise ühtsuse taastamist. Näiteks Felipe II (Hispaania keiser) ajal toimus üle saja ketseripõletuse, mis on minu arvates äärmiselt julm ja rumal tegu.
kes armastas teatrit ning korraldas Vatikanis karnevale. 38-aastaselt paavstiks valitud firenzelast ootas Rooma saabudes auvärav antiikjumalate kujudega ning kirjaga ,,Peale Marsi ja Veenuse valitsusaega algab nüüd Pallase valitsus." Saksamaal alanud reformatsiooni pidas paavst Leo X vaid ,,munkade omavaheliseks lobaks." Roomal oli muidki muresid kasvõi lähenevad Saksa keisri valimised. Pärast Maximilian I surma 1519 polnud ka keisrivõimust reformatsioonile takistajat. Tee Lutheri vaadete üha laiemale levikule oli sellega avatud. 1520. aastal avaldas Martin Lutheri kolm programmilist kirja. Esimene neist, augustis 1520 ,,Saksa kristlikule aadlile" pöördus keisri ja riigipäeva seisuste poole üleskutsega kirikureformile. Luther nõudis Rooma raha maksmise lõpetamist ning rahvusliku kiriku ideed. Lutheri arvates olid preestriõigused antud igale kristlasele, mistõttu kogudus valigu ise endale õpetaja. Samas kirjas
4 Kirik, aadel ja talurahvas Eestimaal 16. sajandi lõpul L. Arbusow ,,Katoliku kirikut ei olnud enam, luteri kirikut ei olnud veel." Vana-Liivimaal puudus poliitiline jõud, kes oleks luteri kiriku ainukehtivaks muutnud. Katoliku kirik oli oma monopoolse seisundi kaotanud ega saanud usuelus enam endist ainumääravat osa etendada. Talurahvas pidas üldiselt kinni muistsest usundist, tundmata kristliku õpetuse põhialuseidki, ei usutunnistust, meieisapalvet ega kümmet käsku. Reformatsioonile järgnenud aastakümnetel olukord kiriku seisukohalt vaadatuna ei paranenud, vaid kiriku mõju pigem vähenes. Rootsi riigi kirikupoliitikast ja koos sellega eesti talurahva suhetest kirikuga pakuvad ülimalt väärtuslikke andmeid Eestimaa ühe juhtiva kirikutegelase David Dubberchi kontrollkäigud- visitatsioonid ehk kirikukatsumised. Dubberchi dokumendid sisaldavad mitmekesiseid teateid antud aja majanduslikest, sotsiaalsetest, poliitilistest ja kultuurilistest nähtustest. 4
tunnistanud oma tagandamist. o 1414-1418 toimus Konstanzi kirikukogu ja see lõpetas tülid kirikus ja aastal 1417 valiti kõige poolt tunnustatud paavst Martinus V Kirikukogude liikumise tagajäred · Kirikulõhe näiliselt likvideeriti · Sisulised reformid ei kävitunud ja tegeleti rohkem poliitikaga · Tekkisid riigi ehk rahvuskirikud mis olid soodsaks pinnaseks reformatsioonile Paavsti vastane opositsioon Üheks suuremaks vastuhakkajaks oli Praha ülikooli professor Jan Hus, kes nõudis emakeelset kirikut ja Piiblit. Tema ka tõlkis Piibli tsehhi keelde ja avaldas grammatikaraamatu. Kõige selle tulemusena põletati ta avalikult tuleriidal. Temast sai märter. Temasti sai Tsehhi rahvuskangelane ja peale seda toimusid Hussiitide sõjad, et kaitsta oma õpetaja vaateid. Tekkis ka samanimeline kirik. Selle tagajärjel hakkas kirik usuküsimusi uuesti läbi vaatama
iga inimene peab ise jumalasõna mõistma teenistusi tuleb pidada emakeeles. Eestlased õppisid lugema, laulma. Usupuhastuse ajal ja järel algas katoliiklaste ja protestantide vahel sellealane võidujooks, mis eesti kirjakeele sünnile oluliselt kaasa aitas. Esimene osaliselt eestikeelne raamat trükitud Lüübekis 1525., Tartu pildirüüste aastal. 1535 trükiti Wittenbergis alamsaksa- ja eestikeelse tekstiga luterlik katekismus. Eestlaste osa vaimulikkonnas suurenes. Reformatsioonile järgnenud sajandist on meil nimeliselt teada hulk pastoreid, kellest on eestlaseks arvatud Johann Koell (Kool või Kõll), Hans Kuhn (oma kodukihelkonna, Jüri, pastor), Jürgen Kur, Matthias Kempf (Kempe), Bartholomäus Gilde ja Balthasar Russow. 1583 asutati Tarusse jesuiitide residents ja selle juurde gümnaasium, mida võib pidada Eesti esimeseks kõrgemaks õppeasutuseks. Gümnaasiumi kõrval töötas ka eraldi tõlkide
rõõmudest. Kalvinistid propageerisid lihtsat elu. hugenott- olid Prantsusmaa kalvinistid 16.–18. sajandil. Tagakiusamise tõttu põgenes umbes 500 000 hugenotti Prantsusmaalt teistesse maadesse. Enamik neist, kes ei saanud või ei tahtnud põgeneda, sunniti pöörduma katoliiklusse. puritaan- oli ajalooliselt "puhtausuline" ehk range usulise elukorraldusega protestantlikuusulahu liige Inglismaal 16. ja 17. sajandil. independent- Uuendusliikumine katoliku kirikus. Katoliku kiriku vastuseis reformatsioonile avaldus ühelt poolt otseses vastutegevuses (vastureformatsioonis), teisalt aga kiriku enese uuenemisprotsessis, mis sai alguse juba enne reformatsiooni vallandumist. Otsese vastusena reformatsioonile tugevnes inkvisitsioon, mis seadis eesmärgiks protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamise. Itaaliast õnnestus reformatsioon eemal hoida paljuski just tänu inkvisitsioonile. 1559. aastal avaldati keelatud raamatute nimekiri
näojoonte ja heleda sooja koloriidiga näojumega naist. Seoses iluideaali muutumisega muutus ka rõivastus, eriti selle proportsioonid ja maht. Rõivastuse osad jäid samaks. Levinuimaks peakatteks meeste seas olid väike mütsike või lame barrett. 14 HISPAANIA ÕUKONNAMOOD 16. SAJAND Saksamaal on sellel ajal käimas reformatsioon. Hispaania moes tekib vastureaktsioon reformatsioonile. Hispaania rõivastus oli omapärane juba 15. saj lõpus. Hispaania õukond, tema kombed ja mood olid Euroopas esiplaanil tänu heale majanduslikule olukorrale. Rõivastust mõjutas katoliku kirik. Sel ajal paneb Hispaania aluse õukonnamoele. Naistesse suhtuti Hispaanias suure austusega, samal ajal aga püüti neid Idamaade eeskujul isoleerida. Rohkem kui kübaraid, rõhutab see aeg kleite. Hispaania õukonna naisel ei olnud jalgu, mis tähendas et jalad kleidi alt välja ei paistnud
Liivimaal, eriti 1600. aastal vallapääsnud Poola-Rootsi sõjast. Ta teeb seda Poola poliitika ja katoliku kiriku vaatekohast ning sellisena annab meie kodumaa ajaloo tollest lõigust teistsuguse pildi kui üldisemalt harjumuspäraseks kujunenud Rootsi võimule ja luteri usule häälestatud ajalookäsitus. ·Burchard Waldis- oli fransiskaani munk Riiast, kes teel Rooma läks üle reformatsioonile. Tagasiteel Riiga hülgas munga elu ja abiellus. Ta oli 2 korda vangis. Pärast vabastamist sai temast Abterode pastor. Ta on tuntud oma ,,Aesopi valmide" versiooni poolest. Elas u 1490-1556. ·Tilman Brakel- oli pastor ·Haridus 16. Sajandil- Tallinna järel hakati linnakoole asutama ka teistes Eesti linnades. Teated Narva, Tartu, Pärnu ja Paide linnakoolide tegevusest pärinevad alles 16. saj. esimesest poolest
Tekib riigiametnike klass ning teenistushierarhia. Kuningast saab moodsa bürokraatia abil riigi peremees. Karmil maksustatakse talupoegi. Talupoegadest mood Rootsi armee. Peale Vasa surma ajavad pojad aktiivset välispoliitikat, kuna sisepoliitika oli oma kontrolli alla saadud. Reformatsioon Roomakatoliku kiriku maailmas toimub religioosne lõhenemine e reformatsioon (uuendus). Uue usu aluseks on Piibel, mitte paavsti ja kirikuisade dogma (evangelism). Reformatsioonile astus vastu vastureformatsioon. Reformatsiooni juured peituvad kõrgkeskajas (John Wycliff, Jan Hus). Vastureformatsiooni eelkäija on Tomas Torquemada. Enim mõjutab reformatsiooni Rotterdami Erasmus. Erasmus oli humanist ja antiigitundja ning üritas kristlust ühildada antiigiga. Erasmus oli autoriteet nii katoliiklastele kui protestantidele. Reformaatorid tegutsevad eelkõige põhja pool Alpe. Usuelu autoriteediks pidi olema Piibel ning lahkuti katoliku kirikust
Humanistid olid õpetlased, kes süvenesid antiikkultuuri ja tutvustasid sellest ammutatud teadmisi kaasajale. Teatud määral tundis ka keskaeg antiiki, kuid alles renessansi ajal sai antiik kõigile avatumaks. Humaniste vastandati vaimulikele. Humanistid võitlesid isiksuse vabastamise eest ja inimese orjastamise vastu. Humanistidele ei meeldinud ahistavad kirikudogmad ja seisuslikud normid või maise võimu normid. Humanistlikud ideed kajastusid ka selle aja kirjanduses. Reformatsioon Reformatsioonile järgnenud ususõjad 16. sajandil ahistasid renessanssi Prantsusmaal. Protestantlike usupuhastuslik ind tõi kaasa uusi dogmasid ehk jumalikke ettemääratuse ideid, mis inimvabaduse ideaalile ja humanistlikele vaadetele vastandusid. Reformatsiooni tulemusena tõlkis Piibli saksa keelde, mugandas saksa keelde ladinakeelseid kirikulaule ning lõi talupoegade võitluslaule. Lisaks lõi ta veel lauakõnesid. 15. Thomas More ja “Utoopia” Thomas More Thomas More sündis Londonis
toimuma inimeste oma keeles, kloostrid suleti, kirik muutus sisemuselt lihtsamaks, indulgentside müük lõpetati, 7'st sakramendist alles vaid 2 (ristimine ja armualud), piibli tõlkimine rahvuskeelde, tekkis haridus; poliitikas ja majandused toimunud muutused: riik võttis kirikud üle, riigipea oli ka kirikupea, paavsti võim vähenes või lausa kadus, töö tegemine muutus inimese kutsumuseks ja jumalast seatud elueesmärgiks. * 1540. aastal katoliku kirik hakkas reformatsioonile vastupealetungi (kus feodaalide võim kehtis, seal saatis neid edu) * Vastureformatsiooni keskuseks oli Hispaania. * Vastureformatsioon puudutas ka Katoliku kiriku reformi: nt inimene ei tohi olla kirikus korraga rohkem kui ühes ametis ning pidi koguaeg olema oma kiriku juures; kaotati ja lausa keelati indulgentside müük; koostati ka keelatud raamatute nimekiri raamatutest, mida ei tohtinud isegi lugeda ning kinnitas paavsti ilmeksimatust.
Prantsuse kuningas Philippe IV-ga, ja suri kuu pärast seda, kui oli napilt pääsenud hukkamisest Prantsuse kuninga käe läbi. Keeruliste sisepoliitiliste olude tõttu ka Itaalias otsustas paavst Clemens V kuulata Philippe IV nõu ja asutada paavsti residents hoopis Avignoni, kuhu jäädi rohkem kui pooleks sajandiks. Roomast pagenud ja autoriteeri kaotanud paavst, samuti indulgentsipoliitika, teisalt kerkiv iseteadlike linnakodanike kiht see kõik rajas teed hilisemale reformatsioonile. Kirik ei suutnud teoloogiliselt uueneda ning seetõttu tulid esile kaks suurt eelreformaatorit John Wycliffe Inglismaal ja Jan Hus Tsehhis. Wycliffe ja Husi nõudmine oli laias laastus sama mis hilisematel protestantidel, nõuti tagasipöördumist algkristlike ideaalide poole ja kiriku korrumpeerituse vähendamist. Katoliku kirik asus kritiseerijaid taga kiusama, kuid samas püüti süsteemi uuendada. 1414 1418 toimus
selle koostisosade sümboolsete tähenduste alusel, siis tuleb see taaskorrastada mingil muul viisil Nõnda ongi Looduse Raamat oma varauusaegsete tõlgendajate jaoks tähenduslik hoopis tänu oma taksonoomilisele või matemaatilisele korrastatusele. Ning selle religioosne tähendus taandub üheleainsale teoloogilisele printsiibile looduse jumaliku korrastatuse printsiibile (ingl design) Uusaegse teaduse teke võlgneb suuresti tänu reformatsioonile, kuna just selle kaudu vabanesid loodusobjektid oma rollist Piibli eksegeesimisel Selles uues situatsioonis ei ole 21 loodusobjektidelenam seesmist, sümboolset tähenduslikkust, mida siis nt Piibli kaudu avada. Seega muutub mõttekaks ka loodusobjektide vahetu uurimine ja printsiip "oma silm on kuningas" Just neis arengutes peitub vastus küsimusele, miks keskaja teadlane pöördus loodust
muidugi kontsiili poolt. 1438 Baseli kontsiil tagandas paavsti, 1439 kuulutas ketseriks. Kontsiil valis uue paavsti, Felix V, lõpuks aeti kontsiil Baselist välja. 1449 gallikalism st Prantsusmaa soosimine. 1438 Prantsusmaa vaimulike koostatud pragmaatiline konstitutsioon, mis piiras pavsti võimu ja suurendas kuninga oma. Kirikureformi ei tulnud, paavstide autoriteet kontsiilide üle taastatud. 15. sajandil nimetati renessansspaavstideks. See ajajärk on õigustus reformatsioonile kirjanduses. NEPOTIS - kiriku s sugulaste eelistamine, vaimulikul pole legitiimseid poegi, kes võiks pärida. Toetatakse oma perekonda ametikohtade andmisega. Simoonia ametite müük. Indulgentside müük, öeldakse, et patukahetsuskiri, see vale, sest ta pole sageli kiri. Inimesed läksid ristisõtta, et saada induglentsi ehk patu ajalikku kustutust. Preestril patukahetsusteo määramiseks pönitentsiaar raamatud. Ka palverännakuga võimalik saada pattude andeksandmist
Maailmavaateliselt ja filosoofiliselt tuleb nihe. Ei ole enam nii idealiseeriv, vaid rõhutatult rohkem näitab maise elu tähendust ja keskendub siinpoolsele. 1578 hiline luulekogu ,,Sonetid Helenele". Kõik on tõlkinud Semper. Meeleolu täpselt tabavad tõlked. Euroopa luules on saj II poolel, R lõpuperioodil on Hispaanias müstikute e müstiliste luuletajate liikumine (müstiline luule tõuseb esile). Taustaks katoliiklik vastureformatsioon. See tähendas vastusena reformatsioonile ka vajadust usku muuta tõelisemaks, ehtsamaks, vabaneda välisest maailmast, mis mõjutab ja võib muuta usku pealiskaudseks. Igasugune müstika tähendab inimese ja Jumala vahetut suhtlemist. Ei ole mõistuse teel, vaid armastuse, puhta usu, andumise teel. Hispaania kuulsaimad müstilised luuletajaid on kolm Teresa de Avila, Juan de la Cruz, Luis de Leon. Sidet Jumalaga iseloomustatkse müstiliste kujunditega, mitte mõistusega. VT Ülemlaul on inspireerinud. Cruz elas 1542 1591
BAROKK ITAALIAS Itaalias hakkasid renessansiaja humanistlikud traditsioonid taanduma juba 16. saj. II poolel. Lootes kindlustada oma positsiooni killustatud Itaalias, kehtestas tugevnenud aadelkond õukonnas range etiketi, loobudes isiksuse vabast ja harmoonilisest arengust. Katoliku kiriku poolt algatatud vastureformatsioon agaviis tasakaalust välja kogu ajastu hingelaadi. Kartes kaotada prioriteeti, kasutas katoliku kirik oma vastupealetungis reformatsioonile ära kõikvõimalikud vahendid, nende hulgas ka arhitektuuri ja kujutava kunsti. Eesmärgiks sai inimeste maksimaalne lähendamine Jumalale, nende terviklik ja lõplik andumine religioonile. Vastureformatsiooni ideede jõuliseks kandjaks kujunes 1534. a. asutatud Jesuiitide ordu, kes taotles katoliku usu ja kiriku võimsuse kindlustamist. Jesuiidid leidsid, et renessanskirikud ei rahulda enam uue aja kasvavaid nõudeid avarate ja suurejooneliste ruumide järele, milles
seksuaalsust, maist kirge (Dante, Petrarca). Ajastule olid omased ka enesekahtlused, need läbisid Shakespeare'i tragöödiaid, Montaigne'i esseesid. Piiritu usk loodusesse asendus 16. saj teisel poolel skepsisega, mis teisenes hiljem barokiks. Renessanss sai alguse Itaalias, seal oli ka kõige ulatuslikum, väldates ligi 3 saj. Teistes Euroopa maades põhiliselt 16. saj. Näiteks Inglise renessansi haripunkt oli 16. saj lõpus, kui Itaalias oli juba hääbumas. Reformatsioonile järgnenud ususõjad ahistasid renessanssi Prantsusmaal. Protestantide usupuhastus tõi kaasa uusi dogmasid (niinimetatud jumaliku ettemääratuse idee kalvinism), mis rensessansi inimvabaduse ideaalile vastandudes rõhutasid kultuuris didaktilis- moraliseerivat kallakut. Dante elu 1265- 1321. Ta sündis Firenzes (oli tol ajal suuruselt 4. Linn Euroopas, võimuvõitlus, 2 parteid; gvelfid, gibelliinid, Dante oli gvelfide hulka, mis ka võitis) rikka kaupmehe pojana. Alguses
annaabi.ee 
