Inglismaal hukati kuninga käsul sadu inimesi. Pariisis tapeti Pärtliööl üle 2000 hugenoti. Rootsis hukati ligi sada ketseriks kuulutatud Sten Sture pooldajat, see sündmus on ajalukku läinud Stockholmi veresaunana. Toimusid ka verised ülestõusud ja sõjad( näiteks Saksa talurahvasõda 1524-1526) . Saksamaal toimus ka pühapiltide rüüste, kirikuid põletati ja hävitati. Kui lugeda läbi artikleid ning jutte reformatsioonist, leian siiski, et reformatsioonil oli rohkem positiivseid kui negatiivseid tagajärgi. Muidugi on paljude inimeste hukkumine väga halb, kuid tänu uuele usule ei pidanud inimesed enam nii palju aega usule pühendama ja said seega rohkem tööd teha, see aitas kaasa majanduslikule tõusule ja teaduse arnengule, milleta poleks meie Euroopa praegu selline, nagu ta on.
Miks algas see just Saksamaalt? Õpetusest lahknevad usuvoolud, valitsejad püüdsid paavstivõimu kontrolli alt vabaneda, kiriku kaugenemine algkristluse põhimõtete juurest. See algas Saksamaal, sest Martin Luther ise elas Saksamaal ja riputas Wittenbergi losskiriku uksele oma vaateid seletava teesi. Algas indulgentside müügi pärast. Alguses ei pööratud ta tegevusele suurt tähelepanu, selle tingis paavsti ilmalikud huvid ja Saksamaa poliitiline killustatus, mis lasi reformatsioonil laialdaselt levida. 2. Analüüsi erinevate ühiskonnakihtide võimalikku suhtumist Lutheri õpetusse ja reformatsiooni. Kellel oli reformatsioonist võita, kellel kaotada? Paljud Saksa vürstid astusid reformatsiooni poolele, et oma poliitilist võimu suurendada ja kiriku määda ja varade arvelt rikastuda. Põhja- ja Ida-Saksamaal võitis reformatsioon, kuid Lääne- ja Lõuna-Saksamaa jäid katoliiklikuks. Keisril polnud jõudu ega aega et reformatsiooni maha suruda.
Rootsis hukati ligi sada ketseriks kuulutatud Sten Sture pooldajat, see sündmus on ajalukku läinud Stockholmi veresaunana. Toimusid ka verised ülestõusud ja sõjad.Näiteks Saksa talurahvasõda aastail 1524- 1526.Saksamaal toimus ka pühapiltide arvustamisest ajendatud pildirüüste-ülesköetud rahvahulk tormas kirikutesse, kiskus maha altarid, kujud ja pildid ning hävitas need.Kirikuid põletati ja hävitati. Kokkuvõttes oli reformatsioonil minu arvates ikkagi rohkem positiivseid kui negatiivseid tagajärgi.Kuigi näiteks paljude inimeste hukkumine on kindlasti kahetsusväärne ja kahtlemata halb. Aga tänu uuele usule ei pidanud inimesed enam nii palju aega usule pühendama ja said seega rohkem tööd teha, mis aitas kaasa majanduslikule tõusule ja teaduse arnengule, milleta poleks meie maailm praegu selline, nagu ta on.
riikidega, millest tugevaimaks kujunes Liivi ordu oma, lisaks eksisteerisid Eestis Saare-Lääne ja Tartu piiskopkond ning 1346. aastani kuulus Põhja-Eesti Taanile. Eesti oli tihedalt seotud Saksa kultuuriruumiga: linnad kuulusid Hansa Liitu ja nii linna- kui ka maaeliidi keeleks oli saksa keel. Eesti keel jäi lihtrahva keeleks, mida kõneldi enamasti maal. Keskaja lõpul, 15. ja 16. sajandil, hakkasid Eestis kujunema sunnismaisus ja pärisorjus. Oluline osa kultuurielus oli reformatsioonil, tänu sellele hakkas muuhulgas kujunema ka eesti kirjakeel. Keskaja lõppedes algas Eesti alal sõdadeperiood, mis kestis 150 aastat, selle vältel toimusid Liivi sõda (15581583), Rootsi-Poola sõjad (16001629), Vene-Rootsi sõda (16561661) ja Põhjasõda (17001721, Eesti alal kuni 1710). 17. sajandi keskpaigaks langes kogu Eesti ala Rootsi võimu alla, sel perioodil kindlustus luterlus, rajati Tartu ülikool ning lõplikult kujunes välja ka pärisorjus
Samuti anglikaani kiriku õpetuse kohaselt pidi kogu ilmalik võim minema kuningale. Lisaks veel saab reformatsiooni nimetada poliitiliseks nähtuseks, kuna Lutheri seisukohalt pidi kirikuametite müük olema keelatud ning tema ja mitme teise reformeerija õpetuse järgi pidid kristlikud toimingud olema iga rahva keeles. Reformatsiooni tagajärjel katoliku kiriku ilmalik võim vähenes, eriti just Inglismaal, ning kasutusele võeti paljudes kirikutes rahva emakeel. Reformatsioonil oli palju erinevaid põhjuseid ning tagajärgi. Pole täpselt teada, et milline oleks kristluse tulevik olnud ilma reformatsioonita, kuid võib üsna kindlalt oletada, et kristlus oleks allakäigu leidnud inimestes usus ning et reformatsioon sai vaid võimalikuks tänu suurtele inimestele nagu Martin Luther, Ulrich Zwinger, Johann Calvin jt.
Saare-Lääne ja Tartu piiskopkond ning 1346. aastani kuulus Põhja-Eesti Taanile. Eesti oli tihedalt seotud Saksa kultuuriruumiga: linnad kuulusid Hansa Liitu ja nii linna- kui ka maaeliidi keeleks oli alamsaksa keel. Eesti keel jäi lihtrahva keeleks, mida kõneldi enamasti maal. Keskaja lõpul, 15. ja 16. sajandil, hakkasid Eestis kujunema sunnismaisus ja pärisorjus. Oluline osa kultuurielus oli reformatsioonil, tänu sellele hakkas muuhulgas kujunema ka eesti kirjakeel. Keskaja lõppedes algas Eesti alal sõdadeperiood, mis kestis 150 aastat, selle vältel toimusid Liivi sõda (1558–1583), Rootsi-Poola sõjad (1600–1629), Vene-Rootsi sõda (1656–1661) ja Põhjasõda (1700–1721, Eesti alal kuni 1710). 17. sajandi keskpaigaks langes kogu Eesti ala Rootsi võimu alla, sel perioodil kindlustus luterlus, rajati Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tartu
tema ei tule nemad ei tule hän ei tule he eivät tule o vältevaheldus (kus sama sõna tüvi on mõnes vormis II, mõnes III vältes) puudub teistes läänemeresoome keeltes (selle kooli, seda kooli). Arvatavasti tekkis vältevaheldus laadivahelduse eeskujul, o üsna ilmne muutuste põhjus on tihe keelekontakt alamsaksa keelega, sõjad, näljahädad, katkud, mille tulemusena tuli Eesti tühjaks jäänud aladele inimesi mujalt, o oma osa reformatsioonil, mil saksa pastorid hakkasid jumalateenistusel kasutama eesti keelt (paratamatult tugeva saksa mõjuga) Uuseesti keel Eesti ühendamine Tsaari-Venemaaga ja eestikeelne piibel 1739 Piiblis normeeritud kirjakeel ühtlustas tasapisi keelekasutust, eestikeelne kooliharidus ja kirjaoskuse levimine mõjus keelele stabiliseerivalt. Pärast seda (viimased 400 a) pole väga suuri muutusi toimunud (1739. a
Usutunnistus nägi ette , et missa asemel toimuks lihtne jumalateenistus, milles keskne koht oli emakeelsel jutlusel. Seitsmest sakramendist pidi alles jääma vaid ristimine ja armulaud, hüljati kiriku väline hiilgus ja säilmete kummardamine. Kiriku pea ei olnud paavst vaid riigivalitseja. 1555.aastal sõlmiti Augsburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte- ,,kelle maa , selle usk" mille tagajärjeks oli saksa riikide jagunemine kahte rühma: - katolikud riigid -protestantlikud riigid Reformatsioonil oli nii poliitilisi kui kultuurilisi tagajärgi. Euroopa ja Põhja-Ameerika jagunes usulise kuuluvuse järgi: Inglimaa, otimaa, Holland, veits Põhjamaad, Eesti ja Põhja-Läti, USA Kirde ja Põhjaosariigid jäid protestantlikuks. Näeme, et neis maades kujunesid kiiresti välja kapitalistlikud suhted. 19. saj. lõpul tõusid protestantliku taustaga riigid USA, Saksamaa (mis ühendati luteriusuline Preisimaa külge) ja Suurbritannia maailma juhtivaimaks tööstus- ning koloniaalriikideks
Nii ei 3 kammitsenud kunstnikke enam tellijate väiklased nõudmised – kujutis polnud enam loodud jõuka isiku spetsiifilisi nõudmisi silmas pidades, vaid kujundatud tekitamaks huvi kultuuri otsivate tavaliste inimeste seas. Seda hakkasid paljud kunstnikud (nt Pieter Brueghel vanem) ka pilama. (Harbison 2002: 17) Protestantlik reformatsioon (al 1517.aastast) tõi esile sajandite pikkused probleemid. Prantsusmaal ja Hispaanias reformatsioonil aadlike ja valitsejate seas toetajaid polnud, sest paavstivõim oli juba ilmalikele valitsejatele üle läinud. Saksamaal ja Madalmaades oli reformatsioon teretulnud, sest seal üritati rakendada veel distantsvalitsemist roomakatoliku kiriku ja Habsburgide monarhide poolt. Samas üritasid Hispaania väed säilitada katoliikliku Hispaania poliitilist ja religioosset ülemvõimu Madalmaade üle. (Harbison 2002: 18)
lähedasemad, sümpaatiat äratasid kerjusmungad, kes eesti keelt püüdsid õppida. Kohaliku keele valdamine oli näiteks dominiiklastel üks esmaseid nõudeid. Kloostrite juures asutati koole, kus just paljud lihtrahva hulgast õpetust said. Kloostrites asusid ka raamatukogud. Tänu kloostritele rajati esimesed vesiveskid, viljapuuaiad. Kloostrid abistasid, ravisid ka haigeid. Nii jõudsid eestlasteni mitmed meditsiinialased teadmised. Eriti suur mõju eesti kirjasõna arengule on reformatsioonil. 16. sajandi 20-ndatel aastatel ka Eesti pinnale jõudnud luteri usu üks peamisi nõudeid on emakeelne jumalasõna. Selle poole hakati küll esimesi samme astuma juba varem (teada on nn Kullamaa käsikiri), kuid nüüd kerkib esile piibli tõlkimise küsimus. 1525. a. on teada esimene eestikeelne raamat. 1535. a. loetakse aga Eesti raamatu sünnipäevaks, ilmub Wanradt-Koelli katekismus. Tõlkimise küsimus toob endaga kaasa eesti kirjakeele arengu. Olulisel kohal eesti ajaloos on
kasutati tollal pea eranditult ladina keelt. Seoses uue võimalusega teadmiste populariseerimisel hakkas tõusma ka üldine haridustase. Lisaks trükikunstile tuli tol ajal kasutusele veel muidki tänapäevaks laialdaselt levinud tehnilisi vahendeid astronoomidele teleskoop, meresõitjatele kompass. Need iseenesest üsna silmapaistmatud tehnilised saavutused on etendanud küllalt mainimisväärset osa nii teaduslike avastuste kui ka nendega seostud uute tunnetuste ja mõtete tekkimisel. Reformatsioonil oli nii poliitiliselt kui kultuuriliselt pelgalt usuelu sündmusest ulatuslikum tähendus. See aga ei tähenda, et me peaksime nägema selles otsest teerajajat tollasele filosoofilisele mõtlemisele. Reformatsiooni peamine teene filosoofia ajaloo seisukohalt oli väljaastumine katoliku kiriku autoriteedi vastu. Lutheri seisukohalt tuli filosoofia teoloogiast lahutada, lammutades sellega skolastika alused. Kuid Lutheri eestvõttel loodi uus teoloogiline autoriteet Pühakiri.
annaabi.ee 
