Ajaloo põhiperioodid
Peamised
pooldajad ja levitajad olid Saksa territoriaalvürstid ja linnakodanlus, aadel (kes soovisid
vabaneda paavsti ja Habsburg-keisri diktaadi alt). Leviala: Põhja-Saksamaa, Skandinaavia,
Põhja-Baltikum, (Ungari jne.). Poliitiliseks tulemuseks oli Saksamaa usuline lõhenemine,
algab uus sõdade periood Saksamaal (1546-1648).
Luteri kirikute alusdokument on Augsburgi usutunnistus (1530), autoriks Philipp Melanchton.
Teiseks reformatsioonikoldeks on Sveitsi linnad, Sveitsi alade põhiliseks reformaatoriks sai
Ulrich Zwingli (1531) ja tema sekt. Ise ta sai ususõdades märtrina surma (tänapäevased
järgijad põhiliselt kalvinistid). Ka tema leidis, et piibel on usuelu juhtnööriks. Enam kui Luther
rõhutas ta kõlbelisust. Põhilised Sveitsi linnad mis pooldasid reformatsiooni olid nt Zürich,
Bern jne. Ka teda toetas linnakodanlus. Võrreldes luteri usuga oli tema usk palju
demokraatlikum (levis spontaanselt alt üles)