Ajaloo kordamisküsimused 1. Kuidas levisid reformatsiooniideed Liivimaale? Missuguseid muutusi see enesega kaasa tõi? Saksamaalt saabunud jutlustajate toel levisid reformatsiooniideed Liivimaal laiemalt. 1523-24 hakkasid suuremates linnades jutlustama evangeeliumi usu õpetajad. Reformatsiooni kaasnähtuseks olid Liivimaal pildirüüsted. Hakati tegema ümberkorraldusi hariduses ja koolielus. 2. Nimeta 3 tähtsamat sündmust, mis lõid eeldused uue ajastu alguseks. 1492. aastal C. Kolumbus avastas Ameerika 15. sajandi keskpaiku leiutas J. Gutenberg liikuvate metalltähtedega trükimasina 1517
aabitsa trükkimine. Köstri võimekusest ja teadmistest olenes koguduse liikmete lugemisoskus. Köstriks võeti inimesed, kes olid piisavalt haritud, et olla laste õpetajaks. Emakeelsete kirikukoolide vamaine andis eestlastele võimaluse pääseda kirjasõna juurde. Siit sai aluse raamatu ja hariduskultuur, mis võis teostuda alles mitu inimpõlve hiljem. (Maarahvas veel selleks ajaks koolihariduseni ei jõudnud). Kooliõpetus pärast Liivisõda Reformatsiooniideed hakkasid maakihelkondades levima alles pärast liivisõja lõppu. Eestimaal kehtestati uus kirikukord- kirikuõpetajatelt hakati nõudma rahvakeele tundmist, haridust tõendavat paberit, korralikke elukombeid. Koguduse liikmed pidid oma laste koolitamise eest ise hoolitsema- targemad soovitati saata suurematesse linnakoolidesse, et need hiljem maale oma tarkust jagama tuleksid. Räägiti kooliõpetuse laiendamisest, koolimajade korrastamisest, õpetajate eest hoolitsemisest.
jumalasõna õppida ja õpetada. Seega pani reformatsioon aluse süsteemsele ja põlisrahvakeelsele kooliharidusele. 1583. aastal avati jesuiitide poolt Eesti esimene gümnaasium. (Arjakas, Laur, Lukas, Mäesalu, 1991) Liivi sõja tulemusena jagati Eesti alad kolme kuninga vahel. Põhja-Eesti jäi Rootisine, Lõuna- Eesti Poolale ja saared Taanile. Rootsi krooni alla läinud Põhja-Eestis leidsid järjest laiema leviku reformatsiooniideed. Õnneliku juhuse tõttu pandi Eesti kirikuasju pärast Liivi sõda ajama Christian Agricola (15511586), kes oma isa, Turu piiskopi Mikael Agricola, vahendusel tundis hästi Rootsi kiriku- ja koolikorraldust. Christian Agricola 1586. aastal koostatud instruktsiooni kohaselt tuli kiriku reformimisel pöörata vajalikku tähelepanu ka nende juures asuvatele koolidele, vastutus laste koolitamise eest pandi kogudusele. Muutuste
: Kadrina - püha Katariina Järva Jaani - ristija Johannes Pärnu-Jaagupi - apostel Jaakob Martna - püha Martin Katoliilus segunes varasema muinasusuga - parim näide olekski pühakute austamine Katariina - kadripäev Ristija Johannes - jaanipäev püha Laurentius - lauritsapäev Eestisse kandsid oma tegevuse üle ka mungaordud, tekkisid erinevate mungaordude kloostrid, nt: tsistertslaste ordu. Kerjusmungaordud - frantsisklased ja dominiiklased REFORMATSIOON EESTIS Reformatsiooniideed jõudsid luterlike jutustajate kaudu eestisse. Esmased teadmised neist pärinevad Riia linnast aastal 1521. 1523. aastal on teada juba rändjutustajate tegevusest Eesti aladel. Linnades said need ideed eriti kiire poolehoiu. Linnade raed läksid ka ideed kaasa ja kuulutasid linnad luterlikeks. Kloostrid pandi kinni, kirikud, mis olid seni olnud katoliku kirikud, muudeti luterlikeks kirikuteks. Samal ajal toimus ka
hakatagi. Sajandi esimesel kümnendil oli päevakorras ka frantsisklaste konvendi asutamine Tallinna (see mõte sai alguse tegelikult juba 14. sajandi esimesel poolel). Algatus konvendi rajamiseks tuli Harju-Viru rüütelkonnalt, Tallinna raad seisis aga konvendi asutamisele vastu ning soovis omalt poolt asutada Püha Anna naiskloostrit linnakodanike tütarde jaoks. Kokkuvõttes ei saanud teoks ei üks ega teine plaan. Saksamaalt alguse saanud reformatsiooniideed jõudsid Liivimaale üsna kiiresti -- esimesed luterlikud jutlustajad hakkasid tegutsema juba 1520. aastate algul, tervikuna kujunes usupuhastus aga mitme aastakümne pikkuseks. Sajandi teiseks pooleks oli küll muudetud kirikukorraldus, sisulised muutused usulistes tõekspidamistes toimusid aga aeglaselt. Veel 18. sajandilgi kurtsid luterlikud kirikuõpetajad maal oma koguduseliikmete katoliiklike kommete üle
Päevaraamatusse on tehtud sissekanne, et Lübecki raad pani "Kuldsarve" kõrtsis aresti alla vaadi, mis oli täis luterlikke raamatuid, samuti liivi, läti ja eesti rahvakeeles (ac estonico). 1530. aastatel koostas Tallinna Oleviste kiriku jutlustaja Simon Wanradt alamsaksakeelse luterliku katekismuse, mille õpetaja Johann Koell tõlkis eesti keelde. Katekismus ilmus kahes keeles 1535. aastal. 28. Reformatsioon Liivimaal: Luterliku jutlustamise algus Liivimaal- Saksamaalt jõudsid reformatsiooniideed Liivimaale kiiresti - Esimesed luterlikud jutlustajad hakkasid siin tegutsema juba 1520. aastate algul. Leviku soodustajaks on peetud liivimaalaste elavat läbikäimist Põhja-Saksa hansalinnadega, kus Lutheri mõju sai tuntavaks alates 1521. aastast. Reformatsiooni eestvedajateks Liivimaal kujunesidki linnad, samas kui vasallid ja ordu jäid esialgu toetama paavstiusku. 1521. aasta 28. juulil otsustasid Liivimaa piiskopid rahvast kokku kutsuda ja teha teatavaks M
annaabi.ee 
