Humanismiideedelt reformatsioonidele ja uuele maailmanägemisele Humanism sai alguse 14.-15. sajand Itaalias. Humanism oli eelkõige uus maailmavaade, kus kesksel kohal asetses inimene, mitte jumal. Askeetliku vaimuliku asemel sai ideaaliks vaimurikas ja andekas inimene, kes huvitus kunstist ning haridusest. Humanistid väärtustasid maist elu ja võimalusi end arendada erinevates valdkondades nagu teadus, kunst, kirjandus jne. Humanistid nautisid meelelist ilu, mitte vaid seda, mida kirikumoraal lubas. Seoses varauusaja suurtele maadeavastustele arenes kaubandus ja pangandus tohutul kiirusel. Eriti silmapaistvad olid Itaalia ja Madalmaad. Seal kujunesid linnad äärmiselt tähtsateks kaubanduskeskusteks, mis kindlustasid riikide rikkuse ja arengu. Sellest tulenevalt hakati hindama osavaid, ettevõtlike ja andekaid inimesi, kes saavutsid oma edu just tänu oma iseloomuomadustele. Jumal hakkas kaotama oma täht...
23 6. Kokkuvõte Kui senisest Eesti Vabariigist sai 1940. aastal ametlikult NSV Liidu osa, oli selge, et suured muudatused hakkavad toimuma kõigis valdkondades. Vana haridussüsteem lammutati täielikult ning rajati uus vastavalt Nõukogude Liidus kehtivatele normidele, koostati marksismile-leninismile tuginevad õppeprogrammid. Eelnev uurimustöö keskendus hariduse valdkonnas aset leidnud nn "reformatsioonidele" ning tõi esile muudatuste hinna läbi inimliku aspekti. Haridusest sai vahend ideoloogilise, "punase" propaganda levitamiseks ning seda juba läbi erinevate väljundite juba lasteaiast peale. Loomulikult polnud tolleaegne haridussüsteem läbinisti halb- suur enamus II ja III põlvkonna küsitletutest tunnistas, et on vägagi rahul omandatud haridusega ning kolis kehtinud korra ja distsipliiniga Vanuse poolest moodustavadki suurema osa praeguse Eesti elanikkonnast just need