ebamugavustunne, mis tekivad mingi mõtte puhul. 6.) See, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat on põhjendatud sellega, et kui inimene sünnib ei ole tal olnud veel mingit kokkupuudet välismaailmaga ja selle erinevate asjadega (aistingutega), mis temas erinevaid ideid esile kutsuvad. Kui last hoida peale sündi kohas kus ta näeks vaid musta ja valget ei oleks tal helepunase või rohelise ideed. Ideede allikaks on aistingud ja reflektsioonid - arus ei ole jälgegi mingitest ideedest, mida ta ei saaks kas ühest või teisest allikast. Välised objektid täidavad vaimu meeleliste kvaliteetide ideedega, milleks on kõik need erinevad tajumused, mis nad meis esile kutsuvad. Vaim täidab aru ideedega omaenda tegevustest. 7.) Kui laps ilma sünnib ei ole tal välismaailmast mingit kogemust. Kui ta neid kogemusi kasvades ei saa siis ei ole tal ka mingeid ideid (kui ta ei puutu kokku asjadega, mis talle need ideed annavad)
Osa uurimusi on kvalitatiivsed, nende juures oluline uurijapoolne tõlgendamine. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed uurimused Kvantitatiivne uurimus Kvalitatiivne uurimus · eesmärk on saada võimalikult · eesmärk on saada terviklikku objektiivseid empiirilisi empiirilist andmestikku: detailne andmeid täpselt piiritletud kirjeldus (nt zestid, riietus) + objektide kohta; reflektsioonid (nt vaatleja tunded ja · uurimismaterjal kogutakse arvamused) selliste meetoditega, mis võimaldavad kvantitatiivset, · uurimismaterjali kogumisel arvulist mõõtmist; kasutatakse vastavaid meetodeid, · järeldused tehakse nt osalusvaatlust, süvaintervjuusid, uurimismaterjali statistilise rühmavestlusi, elulugude analüüsi; analüüsi põhjal. · uurimismaterjalist võib järeldusi
Locke kuulutab kõigi ideede ainsaks allikaks kogemuse. Vastandina väga levinud kujutlusele kaasasündinud ideedest rõhutas ta seda, et ideed tekivad kas välismaailma esemete poolt meeleorganitele avaldatava mõju tulemusena (aisting) või hinge enese olekutele ja tegevusele suunatud tähelepanu tulemusena (reflektsioon). Sisemist ja välist taju kujutab ta kahe aknana, kust mõistuse pimekambrisse pääseb kujutluste valgus. Primaarne on välistaju e. sensatsioon ja nende taustal kujunevad reflektsioonid. Nii ühed kui teised annavad inimese teadvuses selle keskse elemendi idee, mis on Locke'i arvates hingelise tegevuse tuum. Kujutlused jaotuvad kaheks : liht-ja liitkujutlustek. Lihtkujutlused jagunevad neljaks. Esimeste allikaks on mingi meel, teise rühma moodustavad kujutlused, mis tekivad kahe või enama meeletaju toimel. Kolmandaks on kujutlused hingelistest protsessidest ja neljandaks on ideed, mis tekivad välis-ja sisetaju koostööna. Lihtkujutlused on meie tunnetusprotsessi
22. vastata küsimustele, kus sa tunned, et ei teki ebamugavust. 23. ebakindlus konfidentsiaalsuse suhtes. Tuleb leida keegi, kellega arutleda. Supervisioon, kovisioon. (1962) Kõik nõustajad vaatavad oma kliente läbi kolme liiki professionaalsete prillide. 1. mõtestavad kliendi lahti reageerivate olenditena (biheiviorism) 2. püüavad psühhoanalüüsi eeskujudel mõtestada kuivõrd kliendi reflektsioonid on programmeeritud alateadvuses 3. vaatavad kliente nende isiksuse kujunemise protsessis. Tänapäeval liitub kognitiiv-käitumuslik pool. Kliendi ootused võivad olla täiesti kohatud. Psühholoog ,,peaks esitama palju küsimusi, lahendama keerulised probleemid, võtma vastutust, juhtima vestlust, jagama võrrandeid". Mudelid (kliendi ootused) 1. kohastumismudel nõustamine aitab aktsepteerida minu tundeid, probleeme ja puudujääke 2
(embrüoloog). slaid 4: John Locke (1632 - 1704). Materialistliku sensualismi peaesindajaid. Tegelt oli arst. Tema peateos.. alustas 1671, lõpetas 1690, "Essee inimmõistusest". Arvamus ja analüüs inimmõistusest, selle võimetest, piiridest ja sünnitistest. Üks peamiseid kriitikaobjekte oli see, et tollel ajal peeti inimese kaasasündinud ideid peamiseks teadmisallikaks, ehk siis see oli üldine arvamus siis. Locke aga arvas, et teadmistes on aistingud ja reflektsioonid. Teine arutlusteema oli primaarsete ja sekundaarsete kvaliteetide teooria. Jagas mateeria omadused kahte liiki: objektiivsed (ehk matemaatilised) ja mitteobjektiivsed (ehk näiteks värvus, lõhn, temperatuur kuna neid ei saa katsuda). Iseloomustab teda veel, et tsiteeris teisi harva ja ülistas oma ideid. Selline kirjutamisviis tegi tema ideede ümberlükkamise keerukaks. Tunnetusteooria põhitees: "Mõistuses ei ole midagi mida varem ei ole olnud meeltes." Ehk meeleline kogemus on kõikide
inimene on maailma kroon. Romantistid lähevad aga selle ideega kaugemale nähes jumalas piiritletud mõistust. Nad leiavad, et erinevalt jumalast on inimesel võimalus flirtida kurjaga ja mõelda ükskõik kui jaburaid asju tahes. Jumal aga seda teha ei saa kuna ta on täiuslikult hea ja kõik mida ta mõtleb saab ka teoks. · Konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia inimese mina on paljude reflektsioonide kogum. Kui kõik reflektsioonid inimeselt eemaldada jääb järele mitte midagi.Georg Wilhelm Friedrich Hegel on leidnud, et inimene on selline nagu tema ümber olevate minad ta konstrueerivad. Ehk siis inimene on selline nagu ta ümbritsevad inimesed tema loovad. Siit võib edasi minnes leida, et inimese mina on vaid illusioon ning tema looming on loodud tema ümber olnud minade summa poolt · Psühholoogilise antropoloogia kohaselt tuleb otsida inimese mina tema psüühikast.
(suuremaks ja laiemaks). Teooria oli valitsev kuni Baer avastas munaraku. John Locke (1632-1704)- filosoof, materialistliku sensualismi esindaja. Meedik 1671 alustas ja 1690 aastal lõpetas ,,Essee inimmõistusest". Arvamus ja analüüs inimmõistusest, selle võimetest, piiridest ja selle sünnitistest. Üks peamiseid kriitika objekte Locke'il oli see, et tollel ajal peeti inimese kaasasündinud ideid peamiseks teadmisallikaks. Teadmisteks on aistingud ja reflektsioonid. Primaarsed ja sekundaarsed kvaliteetide teooriad. Ta jagas mateeria omadused kahte liiki: 1. Objektiivsed ehk matemaatilised. 2. Mitteobjektiivsed nt värvus, lõhn, temperatuur ei saa katsuda. Ülistas oma ideid ja tsiteeris vastaseid haruharva. Säärane kirjutusviis tegi tema ideede ümberlükkamise keeruliseks. Info maailmast saadakse aistingute kaudu (meelte kaudu). Tunnetusteooria põhitees mõistuses ei ole midagi mida varem ei ole olnud meeltes. Meeleline
see, et tuleb leida keegi, kellega saaks infot arutada ntks kovisioon või supervisioon 1962 Gordon Allport: kõik nõustajad vaatavad kliente läbi 3 sorti professionaalsete prillide: 1. Mõtestavad kliendi lahti reageerivate olenditena (biheiviorism aluseks) 2. Püüavad psühhoanalüüsi eeskujudel mõtestada kuivõrd kliendi reflektsioonid on alateadlikud 3. Vaatavad kliente nende isikuks kujunemise protsessis (humanistlik) 4. Kognitiiv-käitumuslikud prillid (ei kuulu enam Allporti alla) Kliendi ootused vs nõustaja ootused nõustamisele Kliendi ootused nõustajale Need ootused võivad olla täiesti kohatud, et nõustaja võtaks vastutuse, seletaks lahti keerulised probleemid, peab esitama palju küsimusi (a la mida rohkem küsimus, seda parem
Locke vastandub teooriale, et inimesel on ideed kaasasündinud. Sünni hetkel on inimene tabula rasa ning kõik ettekujutused tekivad aja jooksul kogemuse teel. Kogemusel on kaks allikat: väline meeleline taju ja sisemine enesetaju (mõtlemine, tahe, usk). Nendest tulenevad kujutlused on kas lihtsad või kompleksed. Lihtsad ideed võetakse vastu kas üksnes meeltega (värvid, helid) või paljude meeltega (ruum, liikumine) ja nendest tekivad reflektsioonid e sisemised teadvuse seisundid. Vaim on lihtsate kujutluste suhtes passiivne, sest need on põhjustatud otseselt objektidest, ent vaimul on võime võrdlemise, eristamise, sidumise ja abstraheerimise (üldistamise) kaudu sünnitada komplekseid ideid. Need ideed jagunevad kolmeks: substantsid (iseendas olemasolevad üksikasjad või looduses nähtu, nagu taimed), modid (tulevad substantsides ette, nt aeg on substants, päev on modi) ja
ning vastavuses märgitavate asjadega. · Lihtsad ideed jagunevad omakorda ideedeks, mis · Praktilises elus on väga tähtis koht tõenäolisusel, · Võetakse vastu üksnes meeltega (värvid, helid), mis täiendab puuduvaid teadmisi. · Paljude meelte kaudu (ruum, liikumine), · Vaimu suhe sellistesse lausetesse on usk, oletus · Milledest tekivad reflektsioonid (sisemised ja arvamus. teadvuse seisundid), · Osalevad reflektsioonist ja sensatsioonist (aeg, · Riik nauding). · Riigi ülesanne on inimese vabaduse ja omandi kaitse. · Lihtsate kujutluste suhtes on vaim passiivne: · Seega ei saa riigivõim olla piiramatu.
annaabi.ee 
