Kultuurilugude semiootikast
On vähe
tõenäoline, et ta saab aru täpselt nii, nagu meie oleme mõelnud. Ka teatrietenduses ja filmide ja
raamatute puhul autorid loevad huviga, mida kriitikud arvavad, sest nad ei ole sageli selle peale
tulnudki, mida teised võivad arvata piltidest, muusikast või tekstidest, mida nad on loonud. Meie
valmisolek selleks, et teised loevad loost välja hoopis teised märgid on loomulik. See tekitab
olukorra, kus meie märgi valik peab olema eriliselt tundlik ja teadlik, ja seda nimetatakse
refleksiivsuseks.
Narratiiv, refleksiivsus, konstruktsioon, kood 4 vajalikku sõna.
1/5
Koostas: Meris Tammik ([email protected]) KULTUURILUGUDE SEMIOOTIKAST
Refleksiivsus on see, mida me tunnetame, kuidas me saame asjadest aru, kuidas me tajume.
Selleks, et midagi kujutada või märgiks teha, peab meil olema selle nähtuse suhtes refleksiivsus.