Refleksi kaar - 1)erutsut vastuvõtvatest närvirakkudest, 2)närvikudedest mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi, 3)kesknärvisüsteemi teatud piirkondades kus toimub erutuse analüüs 4)närvikiududest mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavaesse organisse 5)reageerivad organist Refleksikaare ülesanne on erutuse vastuvõtt,nende analüüs ja vastuste suunamine elunditesse.erutuse analüüs toimub pea-ja seljaajus refleksikeskustes.
Refleksiivne analüüs – uurimusse lisatud osa, kus teadlane analüüsib ka oma suhet kultuuri/inimestega (lisaks muule uurimisele). Kuidas ta tulemused saavutas (st kuidas pidi kohalikega suhtlema, et saada vajalikku informatsiooni). Ei kirjeldata ainult uurimuse asjaolusid, vaid ka tundeid, mis uurijal on. Need analüüsid kujunevad tihtipeale edulooks, kus alguses ei saavutata kontakti, kuid mingi nipi abil pannakse kohalikud end usaldama.
Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele (Bachmann, Maruste 2001 : 47). Neid indiviidi eluea jooksul välja kujunenud reflekse nimetatakse tingitud refleksideks, eristamaks neid kaasasündinud reaktsioonivormidest – tingimatutest refleksidest (Saarma 1984 : 30).
Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele 55. Instinkt-diferentseeritud refleks 56. Käitumist mõjutavad tegurid: 57. Hormoonid- hormoon on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse.
Refleksikaar - Mehhanism, mis tähendab, et ärrituse poolt vallandatud signaali toimel kutsutakse esile muutus kindlale elundi talitluses Motoorsed närvikiud - Seljaaju eesmised närvikiud Sensoorsed närvikiud - Seljaaju tagumised närvikiud Tingimatud refleksid - Sünnipärased vastureaktsioonid, mida pole vaja õppida Tingitud refleksid - Refleksid, mis kujunevad ümbritseva keskkonna toimel
Refleks on käitumise lihtne vorm, mille puhul kindlale stiimulile vastatakse alati ühesuguse viivitamatu reaktsiooniga (nt sõrme äratõmbamine kuuma eseme juurest) Instinkt on üksteisele järgnevate reflekside kompleksne ahel, mis moodustab tervikliku tegevusprogrammi mingile konkreetsele olukorrale reageerimiseks.
Refleksikaare osad on järgmised: 1. erutust vastuvõttev närvirakk; 2. närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi; 3. kesknärvisüsteemi piirkonnad, mis analüüsivad erutust; 4. närvikiud, mis juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või elundisse; 5. organ või elund, mis erutusele reageerib.
Refleksiivne analüüs – uurijad kirjutavad lisaks uuritavatele ka iseendast, enda suhtest nende inimestega, et saaks teada, kuidas nad temasse suhtusid, kuidas tema neisse. Seda parem on ülevaade sellest, mida uurimus väärt on. Tänapäeval on see kohustuslik osa pea igas uurimuses.
Refleksikaar - Retseptoritest signaal, närv kannab KNS-mi, toimub signaali töötlemine ja närv kannab edasi vastuvõtvatesse rakkudesse (lihas,sisenõrenääre). Neuraalne regulatsioon- aluseks refleksikaar, signaal ïƒ KNS(signaali töötlemine) ïƒ vastuvõtvad rakud
Refleks on organismi sihipärane automaatne kohastumusreaktsioon, mis toimub kesknärvisüsteemi vahendusel, vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele ärritajatele. Refleks avaldub mingi elundi või kogu organismi talitluse muutuses.
Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Reflekse on kahte liiki: 1) Tingitud refleksid, mis • Omandatakse elu jooksul • Aja jooksul kustuvad, tekivad juurde uued.
Refleksiivsed ehk enesekohased (riietuma = end riietama, relvastuma = end relvastama) automatiivsed verbid (sulguma, mähkuma, seostuma) Kaks tähtsamat viisi eesti keele sõnade moodustamiseks on sõnade moodustamine ja sõnade liitmine.
Refleksikaar - ülesandeks on erutuse vastuvõtt, nende analüüs, vastuste suunamine elunditesse. Refleksi liigid - inimesele kaasasündinud ehk pärilikud refleksid (tingitud); refleksid, mis omandatakse elu jooksul (tingimatu)
Refleksikaar – närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist, neid leidub inimese organismis vähe, enamus on kolme või enama neuroniga.
Refleksiivne modernsus on kaasajastamise protsess, mis on välja arenenud tööstuslikust modernsusest, sellele on omane, et ei toimu enam nii suurt tööstuslikku arengut, kui see oli tööstusliku modernsuse ajal.
Refleks - tahtmatult toimub reaktsioon ärritusele,KAAR=1.erutust vastuvõtvad närvirakud.2.närvirakud,mis juhivad närviimpulsi KNS.3.KNSi teatud piirkonna rakud, kus näärviimpulss edastatakse.
Refleksiivsuse näol on tegemist mõtlemise ja reaalsuse vahelise vastastikuse tagasisidemehhanismiga. Finantsturud püüavad prognoosida tulevikku, mis sõltub nendest otsustest, mida inimesed teevad olevikus.
Refleksi morfo - funktsionaalseks aluseks on refleksikaar , mis kooosneb aferentsetest (retseptoorsetest), lüli- ja eferentsetest neuronitest Spinaalsed refleksid moodustuvad motoneuronpuuli printsiibil
Refleksikaar - närvisüsteemi talitluse aluseks olev mehhanism, mis seisneb selles, et ärrituse poolt vallandatud signaali toimel kutsutakse esile muutus kindla elundi talitluses.
Refleks – on pärilikud ja kaasasündinud, nad tekivad vastava stiimuli esitamisel olenemata organismi eelnevast kogemusest. Näiteks haamrikesega vastu põlve koputamine.
Refleks – organismi vastus reaktsioonärritusele Tagasiside printsiip – võimaldab optimaalsel tasemel regulatsiooni läbi viia, nii et tulemus vastaks millelegi.
Refleksikaar – NÄRVISÜSTEEMI TALITLUSE ALUSEKS OLEV MEHHANISM, MILLEGA ÄRRITUSE POOLT VALLANDATUD SIGNAALI TOIMEL KUTSUTAKSE ESILE MUUTUS KINDLA ELUNDI TALITLUSES.
Refleksikaar - tee mida mööda refleks kehas liigub Epiteelkude • Katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid.
Refleks on kiire tahtamatu reaktsioon ärritusele Refleksikaar aferentsed, tsentraalsed ja eferentsed struktuurid, mis kindlustavad adekvaatse vastureaktsiooni.
Refleksiivide tuletamine on muutumas peaaegu paradigmaatiliseks ning refleksiivsuse väljendamine ise ikoniseerub – refleksiivsust seostatakse üha sagedamini üksnes u-sufiksiga, kusjuures varasemad refleksiivsust väljendavad –i- ja –ne- sufiksid (säilima, leevenema) asendatakse u-ga (säiluma, leevenduma). Üha tavalisemaks muutuvad sihiliste e transitiivsete ja
Refleksiivsus - regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil.
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
