Sõnu seletav sõnaraamat

Refleksi kaar - 1)erutsut vastuvõtvatest närvirakkudest, 2)närvikudedest mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi, 3)kesknärvisüsteemi teatud piirkondades kus toimub erutuse analüüs 4)närvikiududest mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavaesse organisse 5)reageerivad organist Refleksikaare ülesanne on erutuse vastuvõtt,nende analüüs ja vastuste suunamine elunditesse.erutuse analüüs toimub pea-ja seljaajus refleksikeskustes.
Refleksiivne analüüs – uurimusse lisatud osa, kus teadlane analüüsib ka oma suhet kultuuri/inimestega (lisaks muule uurimisele). Kuidas ta tulemused saavutas (st kuidas pidi kohalikega suhtlema, et saada vajalikku informatsiooni). Ei kirjeldata ainult uurimuse asjaolusid, vaid ka tundeid, mis uurijal on. Need analüüsid kujunevad tihtipeale edulooks, kus alguses ei saavutata kontakti, kuid mingi nipi abil pannakse kohalikud end usaldama.
Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele (Bachmann, Maruste 2001 : 47). Neid indiviidi eluea jooksul välja kujunenud reflekse nimetatakse tingitud refleksideks, eristamaks neid kaasasündinud reaktsioonivormidest – tingimatutest refleksidest (Saarma 1984 : 30).

Refleksioon on kogemusliku õppe põhimõiste ja tähendab peegeldamist, tagasivaatamist (King ja Shweitzer 2004). Sisaldab meenutamist, analüüsi, sünteesi, järelduste tegemist ja hinnangut Refleksiooni abil on suudab õppija kogemuses sisalduvat teadmist mõista ja teadlikult rakendada. Seega on kogemus alles siis tähenduslik, kui sellega kaasneb õppimine (Jarvis; Mezirow). Refleksiooniks on mitmeid tehnikaid.
Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele 55. Instinkt-diferentseeritud refleks 56. Käitumist mõjutavad tegurid: 57. Hormoonid- hormoon on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse.
Refleksikaar - Mehhanism, mis tähendab, et ärrituse poolt vallandatud signaali toimel kutsutakse esile muutus kindlale elundi talitluses Motoorsed närvikiud - Seljaaju eesmised närvikiud Sensoorsed närvikiud - Seljaaju tagumised närvikiud Tingimatud refleksid - Sünnipärased vastureaktsioonid, mida pole vaja õppida Tingitud refleksid - Refleksid, mis kujunevad ümbritseva keskkonna toimel

Refleksikaar – NÄRVISÜSTEEMI TALITLUSE ALUSEKS OLEV MEHHANISM, MILLEGA ÄRRITUSE POOLT VALLANDATUD SIGNAALI TOIMEL KUTSUTAKSE ESILE MUUTUS KINDLA ELUNDI TALITLUSES.
Refleks on käitumise lihtne vorm, mille puhul kindlale stiimulile vastatakse alati ühesuguse viivitamatu reaktsiooniga (nt sõrme äratõmbamine kuuma eseme juurest) Instinkt on üksteisele järgnevate reflekside kompleksne ahel, mis moodustab tervikliku tegevusprogrammi mingile konkreetsele olukorrale reageerimiseks.
Refleksikaare osad on järgmised: 1. erutust vastuvõttev närvirakk; 2. närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi; 3. kesknärvisüsteemi piirkonnad, mis analüüsivad erutust; 4. närvikiud, mis juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või elundisse; 5. organ või elund, mis erutusele reageerib.

Refleksiivne analüüs – uurijad kirjutavad lisaks uuritavatele ka iseendast, enda suhtest nende inimestega, et saaks teada, kuidas nad temasse suhtusid, kuidas tema neisse. Seda parem on ülevaade sellest, mida uurimus väärt on. Tänapäeval on see kohustuslik osa pea igas uurimuses.
Refleksikaar - Retseptoritest signaal, närv kannab KNS-mi, toimub signaali töötlemine ja närv kannab edasi vastuvõtvatesse rakkudesse (lihas,sisenõrenääre). Neuraalne regulatsioon- aluseks refleksikaar, signaal  KNS(signaali töötlemine)  vastuvõtvad rakud
Refleks on organismi sihipärane automaatne kohastumusreaktsioon, mis toimub kesknärvisüsteemi vahendusel, vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele ärritajatele. Refleks avaldub mingi elundi või kogu organismi talitluse muutuses.

Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Reflekse on kahte liiki: 1) Tingitud refleksid, mis • Omandatakse elu jooksul • Aja jooksul kustuvad, tekivad juurde uued.
Refleksiivsed ehk enesekohased (riietuma = end riietama, relvastuma = end relvastama) automatiivsed verbid (sulguma, mähkuma, seostuma) Kaks tähtsamat viisi eesti keele sõnade moodustamiseks on sõnade moodustamine ja sõnade liitmine.
Refleks – kõigi ns-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. Tingimatud refleksid – pärilikud

Refleksikaar - ülesandeks on erutuse vastuvõtt, nende analüüs, vastuste suunamine elunditesse. Refleksi liigid - inimesele kaasasündinud ehk pärilikud refleksid (tingitud); refleksid, mis omandatakse elu jooksul (tingimatu)
Refleksikeskus - paikneb kesknärvisüsteemis, sisaldab 1 või mitu neuronit 4.Eferentne e. motoorne närv- kannab erutuse kesknärvisüsteemist lõpp organisse e. efektorisse 5.Efektor e. sihtorgan (skeleti- või silelihas)
Refleksikaar – närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist, neid leidub inimese organismis vähe, enamus on kolme või enama neuroniga.

Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele.
Refleksiivne modernsus on kaasajastamise protsess, mis on välja arenenud tööstuslikust modernsusest, sellele on omane, et ei toimu enam nii suurt tööstuslikku arengut, kui see oli tööstusliku modernsuse ajal.
Refleks - tahtmatult toimub reaktsioon ärritusele,KAAR=1.erutust vastuvõtvad närvirakud.2.närvirakud,mis juhivad närviimpulsi KNS.3.KNSi teatud piirkonna rakud, kus näärviimpulss edastatakse.

Refleksiivsuse näol on tegemist mõtlemise ja reaalsuse vahelise vastastikuse tagasisidemehhanismiga. Finantsturud püüavad prognoosida tulevikku, mis sõltub nendest otsustest, mida inimesed teevad olevikus.
Refleksioon - tagab sõltumatuse iseseisvaks tegutsemiseks ning kontrolliks, võimaldades mõista oma tegevust erinevates seostes, seda planeerida, määratleda, kõrvalt jälgida ja iseendalt õppida.
Refleksi morfo - funktsionaalseks aluseks on refleksikaar , mis kooosneb aferentsetest (retseptoorsetest), lüli- ja eferentsetest neuronitest Spinaalsed refleksid moodustuvad motoneuronpuuli printsiibil

Refleksikaar on tee, mida mööda liigub erutus: 1) retseptorid – erutust vastuvõtvad närvirakud 2) aferentsed närvikiud 3) kesknärvisüsteem 4) eferentsed närvikiud 5) reageeriv elund
Refleksikaar - närvisüsteemi talitluse aluseks olev mehhanism, mis seisneb selles, et ärrituse poolt vallandatud signaali toimel kutsutakse esile muutus kindla elundi talitluses.
Refleks – on pärilikud ja kaasasündinud, nad tekivad vastava stiimuli esitamisel olenemata organismi eelnevast kogemusest. Näiteks haamrikesega vastu põlve koputamine.

Refleks – organismi vastus reaktsioonärritusele Tagasiside printsiip – võimaldab optimaalsel tasemel regulatsiooni läbi viia, nii et tulemus vastaks millelegi.
Refleksikaar - tee mida mööda refleks kehas liigub Epiteelkude • Katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid.
Refleks on kiire tahtamatu reaktsioon ärritusele Refleksikaar aferentsed, tsentraalsed ja eferentsed struktuurid, mis kindlustavad adekvaatse vastureaktsiooni.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Refleksiivide tuletamine on muutumas peaaegu paradigmaatiliseks ning refleksiivsuse väljendamine ise ikoniseerub – refleksiivsust seostatakse üha sagedamini üksnes u-sufiksiga, kusjuures varasemad refleksiivsust väljendavad –i- ja –ne- sufiksid (säilima, leevenema) asendatakse u-ga (säiluma, leevenduma). Üha tavalisemaks muutuvad sihiliste e transitiivsete ja
Refleksid väljenduvad - 1)liigutustena 2)Siseelundite talitluse muutusega Refleksid jaotuvad-1)tingimatud- pärandatud järglastele 2)Tingitud-õpitakse elu jooksul.
Refleksikaar - mingi ärrituse poolt vallandatud signaal e. sensoorne signaal, mis juhtitakse kesknärvisüsteemi, kus toimub signaalide töötlemine.

Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis toimub KNS-i vahendusel vastusena väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele.
Refleksikaar - erutus kulgeb mööda refleksikaart. Refleksikaar - närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari.
Refleks on tahtmatu neuraalne reaktsioon spetsiifilisele sensoorsele stiimulile, mis ähvardab organismi homöstaasi või ellujäämist.

Refleks – kohanemisreaktsioon, mis järgneb vastusena väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele.
Refleks - närvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis-ja sisekeskonnast vastuvõetud ärritusele.
Refleksid puuduvad - spinaalšokk. Kahe kuu möödudes spinaalsokk möödub ja asendub hüperrefleksiaga, kus refleksid tugenevad järsult.

Refleks – vastureaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele, mida antakse läbi närvisüsteemi. KNS talitluse aluseks.
Refleksid loomadel on oma olemuselt täiesti vastandlikud inimese sümboolsele mõtlemisele.Sümbolid ei ole taandatavad signaalidele.
Refleks on üks organismi talitluse regulatsiooni põhilistest võimalustest, juhul kui regulatsioon toimub NS vahendusel.

Refleks on käitumise lihte vorm , mille puhul kindlale stiimulile vastatakse alati ühesuguse viivitamatu reaktsiooniga.
Refleksiaeg - on aeg, mille kestel saame ärritusele vastuse /s.o. aeg ärrituse andmise momendist vastusreaktsiooni tekkeni.
Refleksiks nimetatakse vastust väliskeskkonna ärritajatele, mis teostub kesknärvisüsteemi (peaaju, seljaaju) vahendusel.

Refleks on organismi vastusreaktsioon väliskeskkonnast saabunud ärritajale, mis teostub kesknärvisüsteem kaudu.
Refleksikaar – mööda seda liigub refleks NSis, mood sensoorsetest neuronitest ja alfamotoneuronitest, mille vahel on
Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärit ärritusele.

Refleks on KNSi vahendusel toimuv vastus/reaktsioon väliskeskkonna või organismi sisekeskkonna ärritusele.
Refleks – Refleks on tahtmatu neuromuskulaarne tegevus, mis on esile kutsutud määratletud stiimuli poolt.
Refleksoloogia on lõdvestusteraapia, mis kasutab kindlat liiki massaažitehnikat jalgade ja käte kindlatel osadel.

Refleksi mõiste – keskkondlik mõju põhjustab reaktsiooni, kuna organism on konstrueeritud vastavalt reageerima.
Reflekside puudumine - > kns-i kahjustus lapsel on veel kõndimis, ehmatus, otsimis, haaramis, ujumis ja pupillirefleks.
Refleksioon – teise inimese mõistmine valdavalt ratsionaalsel teel, tema mõtlemisse sisseelamise vahendusel

Refleksikaar – (vt joonist lk 137)närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari.
Refleksikaar – närvisüsteemi talituse aluseks, kesknärvisüsteemi poolt esile kutsutud vastus ärritusele.
Refleks - organismi vastusreaktsioon välis- või sisekeskkonna ärritusele, mis teostub KNS vahendusel.

Refleksiivne sotsioloogia on nagu refleksiivne atropoloogiagi pidev pendeldamine subjektivismi ja objektivismi vahel.
Refleksikeskus - paikneb kesknärvisüsteemis, sisaldab 1 või mitu neuronit 23. Vöötlihaskoe struktuur.
Refleks on KNS vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt vastuvõetus ärritustele.

Refleksoloogia on täiendmeditsiini haru, mis põhineb kehal asuvate organipeegelduste töötlemisel.
Refleksiks nimetatakse kehaosa alateadlikku sekretoorset või motoorset vastust tundeerutusele.
Refleks - vastus ärritusele närvisüsteem kaudu: kaasasündinud, eluajajooksul omandatud.

Refleks on närvikoe vahendusel toimuv tahtest sõltumatu organismi vastus ärritusele.
Refleks - automaatne muutus väliskeskkonnast või organismist pärinevatele muutusele.
Refleksne külmaurtikaaria – naha seisund, kus üldine keha jahutus kutsub esile laialt levinud kublad.

Refleks on automaatne neuromuskulaarne tegevus, mis on esile kutsutud stiimuli poolt.
Refleksoloogia kasutamisest on Saqqaras elanud Egiptuse arsti Ankmahori hauakambri seinale tehtud joonis.
Refleks - vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel

Refleksi ülesandeks on reageerida välistingimuste muutumisele, et keha saaks nendega kohaneda.
Refleksikaar - tee, mida mööda erutus vastuvõtvalt retseptorilt täidesaatva elundini
Refleks – reageerimine ärritusele, lihtsaid reflekse analüüsitakse seljaajus.

Refleksiivsus on see, mida me tunnetame, kuidas me saame asjadest aru, kuidas me tajume.
Refleks – lühiajaline lihastalitluse muutus, mille põhjustab teatud ärritaja
Refleks – kesknärvisüsteemi vahendusel antav vastureaktsioon ärritajale.

Refleksikaar on kindla järjestusega tee, mis mööda erutus refleksi puhul levib.
Refleks on tahtmatu või automaatne liigutus vastuseks stimulatsioonile.
Refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib

Refleksoloogia on pärit Hiinast, kus seda on kasutatud juba tuhandeid aastaid.
Refleks - Vastus mingile kindlale muutusele välis või sisekeskkonnas.
Refleksikaarel on järgmised osad: Retseptor/Sensor – võtab vastu erutuse.

Refleks – on vastus ärritajale mida antakse läbi närvisüsteemi.
Refleksikaared on püsivad, refleksikeskus paikneb seljaajus või ajutüves.
Refleksikeskus - paikneb kesknärvisüsteemis, sisaldab 1 või mitu neuronit

Refleks - KNS’i vahendusel toimuvat vastureaktsiooni ärritusele.
Refleksikaar - seostunult talitlevad neuronid moodustavad refleksikaare.
Refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel

Refleks - VASTUSREAKTSIOON ÄRRITUSELE, MIS TEKIB KNS-i VAHENDUSEL
Refleksikaar - Erutuse kulgemise tee:1)Erutust vastuvõttev närvirakk.
Refleks - vastus signaalile, mis antud läbi kesknärvisüsteemi.

Refleksiooni aluseks on kogemus, mida hiljem analüüsitakse ja mõtestatakse.
Refleks - Vastus mõjuvale ärritusele antakse reflekside abil.
Refleks - väga kiire tahtmatult toimuv reaktsioon ärritusele.

Refleks on organismi vastus, kohanemis reaktsioon ärritusele.
Refleksikaar - tee mida mööda kulgeb erutuslaine refleksi ajal.
Refleksiaeg - AEG ÄRRITUSE ANDMISE MOMENDIST VASTUSREAKTSIOONI

Refleksioon - refleksiooni julgustamine - tagasiside õpitule
Refleks on närvisüsteemi väikseim funktsiooniüksus.
Refleksiaeg on aeg, mille kestel saame ärritusele vastuse.

Refleksikaareks nimetatakse teed, mida mööda erutus kulgeb.
Refleksioon - mõtisklus omaenda mõtete ja elamiste üle
Refleks – organismi vastus/reaktsioon ärritusele.

Refleksioon – teise inimese mõttemaailma sisseelamine
Refleks - Organismi reageerimine välisärritajale
Refleksiivsus - iga a korral aRa (a on iseendaga seoses)

Refleks - kohanemisreaktsioon, refleksikaar- tee.
Refleksikeskus - Näiteks seljaaju, närvirakkude kogum
Refleks on selline, kus on ainult üks sünaps.

Refleks - tõmbad käe kuuma asja juurest ära
Refleks on vajalik imemise väljakujunemiseks.
Reflekside ehk klassikalise tingituse uurimisele.

Refleksikaar on teed , mida mööda erutus kulgeb.
Refleksikaar – sealt kaudu liiguvad erutused jne
Refleksikaar – Tee, mida mööda erutus kulgeb.

Refleks - org vastus, mingile ärritajale.
Refleksioon on õppija reageering kogemusele.


Refleks – kohanemisfunktsioon.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Refleksiivsus - regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Refleksikaareks nim. teed, mida mööda erutus kulgeb.

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto


30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto