742 8442, faks 742 8166 Pk. 245 E-post: [email protected] 50002 Tartu www.elfond.ee Elektrooniliselt on õppematerjal kättesaadav Eestimaa Looduse Fondi kodulehel www.elfond.ee Õppematerjali võib paljundada sihipäraseks kasutamiseks. © Eestimaa Looduse Fond, 2006 ISBN-13: 978-9949-13-918-7 ISBN-10: 9949-13-918-X Sisukord Eessõna 4 Kes on linnud? 5 6 Leevike 7 Tihased 8 Varblased 10 Varesed 12 Kuldnokk 13 Harakas 14 Linavästrik 15 Rähn 17 Lõoke 19 Toonekurg 21 Pääsukesed 25 Kägu Mänge lindudest 28 Kirjandust lindude kohta 32 3 Saateks
Kokku teatakse umbes 130 liiki kakulisi. Miks röövlindude ja ka teiste lindude arvukus Eestis väheneb? Mida saab inimene lindude heaolu saavutamiseks parandada? Millised näevad välja röövlinnu nokk ja jalad? Kõige enam ohustatud lindudeks ongi just röövlinnud, kuna enamus liike on väljasuremisohus. Seetõttu tuleb röövlinde kaitsta. Kuid kuidas seda teha ja mis mõjutab lindude elu ja arvukust? ~3~ Röövlinnud Röövtoidulised linnud toituvad lindudest või teistest loomadest. Neil on tugev kehaehitus ja hästi arenenud meeleelundid. Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on nende varvastel pikad ja kõverad küünised. Röövlindude nokk, millega ta saaki tükeldab, on terav ja kõveraotsaline. Väiksema saagi neelavad nad tervelt, suurema rebivad nad enne aga tükkideks. Seedimatud osad (nt. suled, luud) kogunevad pugusse ja oksendatakse välja räppetompudena. Ka merelinnud on röövlinnud, aga nad toituvad kaladest.
lind. Valdavad on kontrastsed must ja valge, aga sabaalune on helepunane ning ka laubal asub punane laik. Isaslindudel on lisaks veel punane kukal. Iseloomulikud on talle veel väga pikk kleepuv keel, mida on hea putukakäikudesse sisse lükata, et sealt toitu kätte saada, ja väga jäik ning teravatipuline saba, mis on puutüvel tegutsedes tänuväärseks toeks. 4 Missugust toitu panid ja mida need linnud suvel söövad? Ma panin neile lindude talviseid rasvapalle ja tegin ise ka õuntest söögi pallid. Viskasin kaerahelbeid õue maha. Suvel söövad nad puude otsast õunu ja putukaid kes ringi lendavad. Nad söövad ka maasikaid. 5 Kokkuvõte 1. Millised linnud sinu söögimajas külalised olid? · Rasvatihane · Sinitihane · Põhjatihane · Leevike
Ohustatus ja kaitse: Kuulub looduskaitse alla, III kategooriase. Kanakull Levik: Levinud on Euraasia ja Põhja-Ameerika metsades ja avamaastikes. Ka Madagaskaril. Eestis ühtlaselt levinud harilik haudelind. Toitumine: Kanakull on tüüpiline röövlind, kelle saagiks langevad pisinärilised ja väiksemad linnud. Pesitsemine: Pesitsema hakkab hiliskevadel, pesa ehitab enamasti kuuse, harvem männi, kase või haava otsa. Mai alguses on kurnas 3...4 muna, harva 2 või 5. Ohustatus ja kaitse: Kuulub looduskaitsealuste liikide II kategooriasse. Metskurvits Levik: Metskurvits on levinud Euraasia
Jaanalind Jaanalinnud on suurimad lennuvõimetud linnud maailmas. Jaanalindude areaal hõlmab Aafrika, Araabia ja muud Edela-Aasia piirkonnad. Hiljuti olla jaanalinde elanud ka Sise- Aasias. Täiskasvanud isalind võib kasvada kuni 2,5 meetri kõrguseks ning kaaluda 130-150 kg. Jaanalinnu tibu kaalub koorudes umbes 1 kg ja on 20-30 cm kõrgune. Tibud kasvavad esimese kaheksa kuu jooksul ligi 10 cm kuus. Esimese eluaasta lõpuks tõuseb nende kaal umbes 100 kilogrammini. Isalinnu sulestik on must, valge saba ja tiivaotstega. Emalinnud on kasvult
kihina. Iga kattesulg koosneb sadadest suleroole kinnituvatest udemetest. Saba lähedal moodustub lindudel erilist õli, mida nad nokaga sulgedele kannavad, et neid veekindlaks muuta. Igal udemel on hulgaliselt ebemeid, mis omavahel haakudes säilitavad sule kuju. Sulgi korrastades paneb lind lahtihaakunud ebemed oma kohale tagasi. Pulmamäng Kõik loomad püüavad paarilise otsimiseks vastassugupoole tähelepanu köita. Seda nimetatakse pulmamänguks. Erinevad linnud kasutavad peibutamiseks väga erinevaid vahendeid: laulmist, teatud sulgede demonstreerimist või tantsu meenutaval moel liikumist. Kui tuttpütt silmab võimalikku paarilist, sukeldub ta ja tuleb uuesti tema lähedal pinnale. Pead küljele kõigutades ujuvad mängivad tuttpütid teineteise suunas. Siis sukelduvad nad vette ning tulevad vastakuti teineteisele nõjatudes veetaimi noka vahel hoides jälle pinnale. Kured klobistavad oma keerulises tantsus nokki ja hüppavad üles-alla.
kool Miks linnud laulavad? referaat bioloogias Minu Nimi klass 2007/08 õppeaasta Miks linnud laulavad? Kõikidest loomadest toovad kuuldavale meloodilisi ja inimese kõrvale meeldivaid heliseid ainult linnud ja (nii imelik, kui see ka ei ole) mõningad konnad ja kärnkonnad. Paljud laululinnud võivad nii looduses kui ka vangistuses helised järele aimata. Selle suhtes tuleb eriti esile tõsta kuldnokka, kes teeb järele mitte ainult teiste lindude hääli--kraaksub, sädistab, siristab, rääksub, kaagutab vaid aimab järelekonnade krooksumist, kaevu kriginat, sae vingumist, varsa hirnumist, inimese vilet, auto signaali, aga teinekord teeb tundmatut halt, mis nähtavasti on meelde jäänud
PõhjaAafrikas, ta on inimese poolt viidud ka Austraaliasse ja UusMeremaale. Talvituvad Inglismaal ja mujal LääneEuroopa maades, Aasia kesk ja lõunaosas ning Põhja Aafrikas. Isaslinnul on kollane nokk, sulestik on must ilma läiketa. Emaslinnu nokk on pruunikasmust, sulestik on seljalt tumepruun ja kõhualune on laiguline. Maapinnal kulgeb ta hüpates või kiiresti joostes, tihti peatub ja ajab saba püsti. Tegutseb põõsastes ja maas. Lend on musträstal madal ja lühike. Erutuse korral lendab lõikava kisaga varju. Linnades on ta julge. Mängul, territooriumi kaitsmisel ja paaride moodustamisel esineb musträstal palju rituaalseid käitumisviise. Mängu ajal jookseb isaslind lauldes ümber emaslinnu kuni jäävad mõlemad vastastikku seisma püstiaetud sabaga ja avatud nokaga. Kui emaslind kükitab, järgneb paaritumine. Pereelu. Musträstas on monogaamne lind.
Salumetsa loomastik Salumets on kõige viljakama mullaga ning kõige liigirohkem mets. Salumetsades pesitsevad kasevaksikud, pähklikärsakad ja toominga võrgendikoid. Salumetsas on veel palju erinevaid putukaid, kuid need on erilisemad. Veel on liblikalisi, kiililisi ja sihktiivalisi, mille alla kuuluvad rohutirtsu laadsed. Salumetsas esineb palju linde( osad neist on paiknevad linnud teised rändlinnud). Eesti paigalinnud on: laanepüü, sinitihane(tema on ka hulgulind, kuid põhiliselt paigalind), kodukakk, pasknäär( tavaliselt on paigalind, kuid on ka juhuseid kus on ka hulgu- ja rändlind kui ka lihtsalt läbirändaja), musträstas(on rändlind ainult põhjaosas muidu on paigalind), rasvatihane, hallvares ja harakas( vanalinnud on paiksed, aga noored hulguvad). Eesti rändlinnud on: aed-põõsalind( tavitub Lõuna-Aafrikas), vööt-
Tembrock kasutab biokommunikatsiooni mõistet kui keskset terminit loomade kommunikatsiooni kirjeldamisel. Ka G. Witzany biokommunikatsiooni terminiga tegelenud (ei kasuta märgi mõistet, vaid räägib biokommunikatsioonist). Transmissiooniline ehk teadet ülekandev. Kommunikatsioon on loov protsess, alati on võimalus vääritimõistmiseks. Looduses võib väiksemgi vääritimõistmine viia mingite omaduste muutumise kaudu või liigitekkeni – nt sama liigi linnud eri paikades ei tunne enam ära üksteise laulu. „Kommunikatsioon on igasugune elusa mõju elusale, milles interpretatsiooni tagajärjel leiab aset muutus.“ - võimaldab eristada semiootilist dimensiooni füsioloogilisest. Kommunikatsiooni mitmekesisus loomadel Liigisisene ja liikidevaheline kommunikatsioon (põhineb vastavalt sotsiaalsetel suhetel ja ökoloogilistel suhetel) Eri kommunikatsioonikanalid (visuaalne, heliline, keemiline, taktiilne)
Lääne-Euroopas. Ta võib elutseda nii üksikpaaridena kui ka kolooniatena. Toitub peamiselt putukatest. Pärast saabumist ja isegi läbirände ajal võib näha kiivitaja mängulendu, mida saadav "kii-vit" hüüde rida ja omapärane tiivavuhin. Pesa on kiivitajal küllaltki primitiivne, peentest kõrtest koosnev ja vähese vooderdisega. Kurnas on 4 pirnikujulist pruuni-musta laigulist muna. 33 päeva vanuselt hakkavad noored linnud lendama ning koonduvad järk-järgult salkadesse. 4 Header and footer ; nimi Kiivitaja äraränne toimub üsna vara. Enamjaolt kaovad nad kuidagi märkamatult juba augusti lõpuks või septembri esimesel poolel. Putuktoidulise linnuna piirab kiivitaja kahjurputukate levikut. Kiivitaja ei kuulu looduskaitse alla. Jäälind Jäälind on eredavärvilise sulestikuga varblasest pisut suurem lind. Sulestikus on eredat sinist, punast, rohelist ja valget tooni.
V¨aike kanji s˜onastik Vastavalt “Nihongo shoho” m¨argij¨arjestusele Indrek Pehk 31. oktoober 2001. a. ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO チュウ〔音〕 あ た る〔訓〕 う ち〔訓〕 な 中 か〔訓〕 4 11 38 1 卜文 卜文 ✄ きかん ぐんき ✂象形 ✁S˜ojav¨ae lipuvarda 旗竿 kujutis 軍旗, luu- ja pronkskirjas on n¨aiteid, kus lipu u¨ lal ja all on kujutatud o˜ huvoolus liikuvaid linte nagu viirlipul ふきながし さい 吹流.〔説文〕toob seose manan˜ouga 口, mis ei pea paika, 中 asemel on
2. Nimeta lindude erinevaid toitumisviise, too näiteid. 3. Kirjelda lindude sigimist ja pesitsemist. 4. Kirjelda linnumuna ehitust ja osade tähtsust. 5. Millised on munast koorunud linnupoegade tüübid, mis neid iseloomustab, too näiteid. 6. Kuidas jaotatakse linde vastavalt talvitumiskohale, nende iseloomustus, too näiteid. 7. Kirjelda lindude rändeid. 8. Milliseid kohastumisi on lindudel seoses lendamisega? 9. Iseloomusta lindude meeleelundeid. 10. Miks on linnud püsisoojased? 11. Milles seisneb lindude tähtsus looduses ja inimesele? 12. Too näiteid metsalindudest, veekogude lindudest, avamaastiku lindudest, õhulindudest, asulate lindudest. 13. Selgita mõisted: kõigusoojane, püsisoojane, pesitsuskolooniad. 14. Nimeta suurimaid, pisemaid ja muidu huvitavaid linde, mida neist tead? Õpik lk. 134 - 156 Vastused 1.Elupaik: maismaal (kuldnokk,vares,tuvi) vees (luik,part,hani) Liikumine: lennates (kana,kotkas,vares)
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
nokkimine, näugumine, alistumine, toidumangumine, häire jt. Ränne Ränd- ja hulgulind. Talvitab lahtistel vetel, peamiselt Kaspia ja Vahemere rannikul, Väike-Aasias, Lääne- Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Ameerikas Californias. Eestist lahkub novembri lõpul või detsembri alguses, osa jäävad siia. Äralennanud saabuvad märtsi teisel poolel. Rändab salkades, tavaliselt 3...8, vahel ka 30...50 lindu. Ka läbirändaja. Sügisrändel sageli salkadena põldudel. Toitumine Kalad, raiped, konnad, ussid, hiired, veeselgrootud, õhus tabatavad kiilid jt putukad, ka marjad ja idanevad terad, tihti haudenaabrite munad ja nõrgad pojad. Pesitsemine Kaljudel, kividel, väikesaartel, jõeleedetel ja -saartel. Paar püsib kogu elu. Territoorium hõivatakse varakevadel, kaitstakse kogu pesitsusaja kestel. Pesitseb koloniaalselt, kuni 100 paari koos, pesad tihedalt, harva aga pesitseb ka üksikult.
(musträhn ,käblik,metsvint,lehelind); imetajad(karu,kits,hunt); Väikekiskjad. Nirk, kärp, nugis, tuhkur, rebane, mäger, mink. Liigid: metstilder, metsvint, rohevint, suurnokk-vint, metskiur, hall-kärbsenäpp, talvike, siisike, väike-lehelind, salu-lehelind, mets-lehelind, suur-kirjurähn, mustpea-põõsaslind, aed- põõsaslind, laulurästas, hallrästas, musträstas, vainurästas, pasknäär, rasvatihane, põhjatihane, sootihane, tutt-tihane, sinitihane, sabatihane, punarind, käblik, kaelustuvi, leevike, karmiinleevike. Lääne-Eestile iseloomulikke elupaigatüüpe: metsad ja sood. Põlismets on looduslik, inimtegevusest puutumata mets. Ürgmetsa aineringe kulgeb kinnises tsüklis ja seda iseloomustab tootmise-tarbimise tasakaal (P/R=1). Ürgmetsa taimekooslus(ed) on üsna stabiilsed. Inimpelglikud liigid.. Eesti kotka-aabits. IV Niidud NIIT- Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Vajab pidevat niitmist
pargi, aga üldiselt ta selliseid paiku ei eelista. Kakk vajab pesapaigaks mõnda õõnsust ja sageli on selleks mõne musträhni mahajäetud pesa. Kui pesa endine omanik peaks ka välja ilmuma, ei tehta sellest erilist probleemi, kakk on rähnist igal juhul üle ning elupaik endistele omanikele tagastamisele ei kuulu. Karvasjalg-kakk on meie üks produktiivsemaid, pesas võib olla kuni 6 muna. Munadele ja poegadele on ohtlikud eelkõige nugised ja varesed. Ega noored linnud ju vaikselt olla ei oska ning nende hääle peale võib nii mõnigi kord nende vaenlastes huvi ärgata. Ja kui vanalindu kohal ei ole, võib see neile ka saatuslikuks saada. Looduses halastust ei tunta ning nõrk elu on mõistetud tugevamat toitma. Karvasjalg-kakk on looduskaitse all. 8 Eesti selgroogsed
teised veekogud. Esimene kurn saab täis aprilli keskelt alates, selles on 6...7 muna, need on läikivvalged, peaaegu ümmargused. Soodsatel aegadel on 2...3 kurna. Areng Haudevältus 21 päeva. Pojad on pesahoidjad, neid toidab ainult emalind. Koht - ökosüsteemis 5 Ohustatus ja Karmidel talvedel hävib palju talvituma jäänud linde, samuti ohustavad kaitse pesarüüstajad ja jahimehed. Kuulub looduskaitsealuste liikide II kategooriasse. [2] JÄÄLIND, SMARAGD MEIE JÕEMAASTIKEL Enamik Eesti linnuliike on võrdlemisi tagasihoidlikult värvunud sulestikuga. On ju ka meie looduse taust üsna värvivaene, erinevalt näiteks troopilisest vihmametsast. Meie linnustikus on kolm lõunapoolse päritoluga liiki pälvinud "kalliskivide" tiitli
Vähe varist, vanad päikesele avatud puud – Männikud Esinevb kuivanud oksi ja tüvesid – Looduslikult uuenenud põlendikud Sadu aastaid samas paigas esinev kooslus – Puisniidud c) Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid - TÕENE 5. Metsaloomastik. Selgrootud, linnud, imetajad Selgrootud – Nastik, kiritigu, ämblikud, sitasitikas, harilik maipõrnikas. Linnud – Leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, ööbik, kägu Imetajad – rebane, metssiga, hunt, pruunkaru, mäger, ilves, põder, hirv Kes meil metsas elavad? VIDEO. 1.Kuidas eristada põdrapulli ja põdralehma? Põdrapullil on sarved, habe ja liiguvad üksi. Põdralehmal ei ole sarvi, habeme asemel tutt ja kaasas lapsed(vasikad). 2.Millistes Eesti piirkondades elavad punahirved
saadik igalt poolt kolme nimetatud linnapiirkonna poole. Igaüks oli midagi valinud, kas rõõmutule, meiupuu või müsteeriumi. Pariisi päevavaraste ammutuntud arukuse kiituseks peab ütlema, et suurem osa sellest rahvast seadis sammud rõõmutule poole, mis oli sel aastaajal tõesti ka kõige loomulikum, või jälle müsteeriumi vaatama, mida pidi ette kantama külma eest hästi kaitstud kinnises Justiitspalee suursaalis, kuna uudishimulikud kehvalt õitseva meiupuu üksmeelselt jaanuari taeva alla Bra-que'i kabeli kalmistule üksinda lõdisema jätsid. Eriti voolas rahvast kokku Justiitspalee poole viivaile alleedele, sest teati, et paari päeva eest siia jõudnud Flaami saadikuil oli kavatsus tulla vaatama müsteeriumi ja narride paavsti valimist, mis samuti pidi toimuma suursaalis. Polnud kerge tol päeval sellesse suursaali tungida, kuigi seda tookord maailma suurimaks
Lindude puhul pole aga mingit küsimust - kes ette jääb, see maha murtakse. Kassikaku eest võivad end muretult tunda ehk vaid meri- ja kaljukotkas, ka suur-konnakotkas. Aga näiteks kalakotkas peab juba tema eest taanduma; kassikaku menüü "ülejääke" uurinud ornitoloogid on teinud kindlaks vähemalt ühe kalakotka murdmise. Et kassikakk toidu valikuga pead murdma ei pea, võib ta endale lubada ka sellist luksust, et valib, keda murda, keda ellu jätta. Näiteks eelistavad mõned linnud kanalisi, teised on aga rahul ainult varesega, kolmandad ründavad vaid närilisi - aga kui nälg kallal ja parasjagu seda "lemmikut" ei leia, ründab ta taas esimest ettejuhtuvat. Kui kõht täis, võib taas delikatessidele mõtlema hakata. Kassikakk on looduskaitse all. Hakk Hakk on varesest väiksem, üleni mustja, kõhu alt natuke heledama - musthalli -sulestikuga lind. Haki tunneb ära silma värvuse järgi, mis on helehall ning paistab tumeda sulestiku taustal hästi silma.
korda. Väike söödakulu toodanguühikule Kanabroilerid kulutavad 1 kg massi-iibele 1,6...1,8, pardibroilerid 2,3 ja kalkunibroilerid 2,4 kg segajõusööta. 1 kg kanamunamassi tootmiseks kulub 2,2 kg sööta. Kanabroileriliha ja kanamunade tootmisel on söödakulu 1,6...1,3 korda väiksem kui sealiha tootmisel ning 3,6 ja 4,2 korda väiksem kui veise- ja lambaliha tootmisel. Suur tapasaagis Kanabroilerite tapasaagis on ~70%, (tapaküpseteks loetakse 40...42-päeva vanused linnud kehamassiga 2...2,2 kg, lihakeha massiga 1,41,5 kg). Nuumatud hanedel ja partidel võib tapasaagis ulatuda 85%-ni (sest sisaldab palju rasva). Noorte lihaveiste ja lammaste vastav näitaja on 55±5%. Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1
Joonis 4. Metsvint käest söömas (Dorrell, 2008) 1.3 Häälitsused ja laul Metsvindil on lühike kiiretempoline laul. Eristatakse mängulaulu, territooriumilaulu ja võitluslaulu. Ta laulab tavaliselt oksal, alustab hommikul vara ja lõpetab hilja. Laulmise lõpetavad nad juuni lõpul. Seda laulu on rahvas ilmekalt edasi andnud lausega "siit, siit, siit, siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirru tikk". Isased metsvindid alustavad laulmist juba sünnist saati, sest emased linnud valivad oma paarilise laulmise järgi. Mida paremini isaslind laulab seda paremad sansid on tal paarilist valides. Kui noor vint ei kuule pärast koorumist isaslinnu laulu, siis ei pruugigi ta laulmist korralikult ära õppida ja võib jääda üksikuks. 6 Joonis 5. Laulev metsvint Joonis 6. Metsvint laulmas (Almond, 2010) 2. Metsvindi eluviis 2
paigustada. Kakuliste nägu on sellise kujuga, et koondab saabuvad helilained koljus asuvatesse kõrvaavaustesse. Kakulistel asetsevad kõrvad tavaliselt sümmeetriliselt, tänu millele suudavad need linnud ülitäpselt lokaliseerida iga heliallika. Nende suured silmad vaatavad vaid otse enda ette (üldiselt paiknevad lindudel silmad pea külgedel). Kakk ei saa küll silmi pöörata, kuid tal on väga liikuv kael ja ta saab pead pöörates vaadata otse seljataha, 180o. Öine rünnak
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2
1. Hänilase üldiseloomustus Eestis võib kohata hänilase kolme alamliiki: lambahänilane, põhjahänilane ja mustpea- hänilane (Peksar, 2014). Hänilasel on palju rahvapäraseid nimesid : karjalind, karjatsirk, veistevästrik, lambalinavästrik, lambahällulind, kesvatalleke jt. Tema elupaigad on niidud, karjamaad, jõeluhad, harvem kohtame lambahänilast ka madalsoodel ning erandjuhtudel ka päris rabades. Üldiselt võib öelda, et talle meeldivad niiskemad kohad kui linavästrikule. Tihti märkame teda mõnel madalal põõsal või tugevamal rohukõrrel istumas või ka hoopis karilooma turjal ratsutamas. Ta on leidnud ka oma koha vanarahva heades ennustustes: kui lambatalleke kevadel lammaste seas kõnnib, siis on teisel aastal head lambasigimist oodata. (http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/MOTFLA2.htm) Aastal 2006 valis Eesti Ornitoloogia Ühing hänilase aasta linnuks. (Laurits, 2014) Hänilane on rändlind, kevadel saabub ta Eestisse aprilli lõpul või mai alguses ning sügis
Lapsed ärkavad valguse peale, mis läbi aknaluugipragude paistab. Nad räägivad , et sel aastal ei jõudnud nende ema Jõuluvanale kingisoove edastada. Tyltyl ja Myltyl vaatavad aknast rikaste naabrite pidu ning tunnevad sellest rõõmu. Nad mängivad, et söövad kooke, mida nad rikaste juures näevad. Lapsed kuulevad koputust ning arvavad, et see on isa. Sisse astub aga hoopis rohelistes riietes ja punase mütsiga haldjas, kes soovib laulvat rohtu ja sinist lindu. Tema tütar on haige ning tema ravimiseks on vaja Sinilindu. Haldjas annab Tyltylile rohelise mütsi, mille külge on kinnitatud Teemant. Kui poiss seda keerab saavad kõik toas olevad asjad ja loomad hinge.Mõne aja pärast kuulevad nad taas koputust. Asjade tagasimuutmiseks peab Tyltyl taas Teemanti keerama, kuid ta teeb seda liiga kiiresti ning mõned esemed ning Kass ja Koer ei jõua tagasi muutuda. Need asjad (Kass, Koer, Suhkur, Piim, Leib, Valgus, Tuli ja Vesi) tuleb
Juhendaja:Andres Juur Klass:10 klass Puurmani 2010 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Loomad.................................................................................................................................................4 Linnud..............................................................................................................................................4 Kalad................................................................................................................................................4 Veetaimed ja nende liigitamine............................................................................................................4 Veereostused....................................................
Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede ja seente puhul moodustatakse selts lõpiliitega –laadsed
· Hiline vegetatsiooniperioodi algus (kuni jää sulab, meri soojeneb) ja suhteliselt hiline lõpp (meri jahtub aeglaselt); · Tuuled ja tormid, sh soojal aastaajal tuule suuna ööpäevarütm; · Suhteline sademetevaesus; · Ebaregulaarsed üleujutused riimveega; · Jääkuhjatised purustavad kallast ja niidukamarat; · Niiske pinnase jäätumine/sulamine takistab põõsastiku arengut. Rannaniitude tähtsus · Elustikuline tähtsus nii pesitsevad kui läbirändavad linnud, kahepaiksed, halofiilsete taimeliikide mitmekesisus, spetsiifiline selgrootute fauna; · Olnud majanduslik tähtsus rannakarjamaadena, niitmist oli harva (kivid!); · Esteetiline ja rekreatiivne väärtus; · Pärandkooslused. Kariloomad mõjutavad rannataimestikku paljakssöömise, tallamise, kulutamise ja laigutise väetamisega (sõnnik, uriin). Need mõjutused stimuleerivad taimeproduktsiooni ning rohu juurdekasv saab jätkuda hilissügiseni
Ent enamik tuuletallajaid ei ole selles kuigi osavad. Tuuletallaja võtab saagiks surnud loomi harva, kui jahitavas piirkonnas on elavat saaki, siis ta eelistab igaljuhul selle püüdmist. Tuuletallajad püüavad ka mullamutte. Tuuletallajate pesitsemine Tuuletallaja toitub peaaegu igasugusel avamaastikul, kuid ta vajab ligidusse ka sobivat puhke- ja pesitsuskohta. Tuuletallaja ise endale pesa ei ehita. Seega linnul on kolm põhilist pesakohatüüpi: mõned linnud pesitsevad puuõõnes või kaljuõõnes, teised järsakutel, enamus pesitsevad teiste lindude nagu vareste või tuvide vanades pesades. Nüüdisajal on lisandunud neljaski pesakohatüüp tehisrajatised. Tuuletallaja kasutab meeleldi ka suuri pesakaste ning nende ülespanek võib soodustada kohaliku asurkonna suurenemist. Harvematel juhtudel, kui teist võimalust ei ole, võib tuuletallaja pesitseda kõrgetes ehitistes, hoonete pragudes või isegi kanarbikupuhmaste keskel
Keha põhiosad: Pea Rindmik Tagakeha Iseärasused Pea eesosa on välja veninud pikaks kärsaks Rullib puulehed turvaliseks vastsehälliks Lõike kuju väljaarvutamiseks peaks inimene kasutama kõrgema matemaatika seadusi Silmad esiletungivad Haukamissuised Lahksuguline Täismoone (muna-vastne- nukk-valmik) Vastsed leherullides Vastsed varjatud eluviisiga, ja jalutud Taimtoiduline Toiduks lindudele: nt. ööbik ja punarind Kaks põlvkonda aastas Vastsed nukkuvad hilissuvel Talvituvad mardikana Esinevad kevadel ja sügisel Punane-keerukärsakas http://www.youtube.com/watch?v=CN-WjdA6uUo -video Kase-keerukärsakas Kase-keerukärsaka „sigari“ keeramise etapid Tamme-keerukärsakas Paju-keerukärsakas Kasutatud kirjandus: Apoderus coryli Wikipedia. Külastatud aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/File:Apoderus_coryli_egg.jpg. Bosques Templados
PARK Ave Ojalo Liisa Roasto Madli Sults Rutti Mänd PARK LINNAPARK inna piirides asuvad ohkesti külastatavad arjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid t Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park MAAPARK ·E ndised mõisapargid ·N ende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupargid ·l innamäed Nt. Tarvastu park ·k loostripargid Nt. Padise kloostri park RAHVUSPARGID · arula · ahemaa · atsalu · oomaa · ilsandi PUUD ·Harilik pöök ·Mänd ·Pärn ·Hobukastan ·Lehis ·Vaher ·Sarapuu ·Kask ·Kadakas ROHTTAIMED