Käändeid võib keeles olla 053. Kui on üle 8 käände, väljendab enamik käändeist ruumisuhteid. Käände nimetus peaks näitama käände põhifunktsiooni. Käänded jagunevad grammatilisteks (nom, acc, abs, erg) ja semantiliseks (instr, komit, kohakäänded, sh lokatiivsed käänded). Ebatraditsioonilised käänded: ilmaütlev, predikatiiv, ekvatiiv, translatiiv, vokatiiv. · DEFINIITSUS ehk määratus Definiitne fraas nimisõnafraas, mille kõneleja ja kuulaja suudavad paigaldada referentsiaalsete suhete raame. Indefiniitne fraas ehk species nimisõnafraas, mille tuvastamiseks peab kuulaja looma uue referendi. Definiitsust määravad artiklid ja määratlejad, pronoomenid, possessiivfraasid, nimed jm. 20. Käände- ja ühildumissüsteemid Tüüpiline on, et ainult subjekt ühildub verbiga. Kui puudub nominaalne fraas, siis on rohkem ühildumist (nt baski k). Maksimaalselt leitud ühildumine 4 komponendiga. Teine parameeter millist infot ühildumine kannab?
alalütlev adessiiv ilmaütlev abessiiv alaltütlev ablatiiv kaasaütlev komitatiiv Mõnes keeles võib esineda spetsiaalseid suunamarkereid, mida ei peetagi käändemarkeeringuks (nt inglise eastward ja toward), ka dagestani keeles DEFINIITSUS Definiitne - nimisõnafraas, mille kõneleja ja kuulaja suudavad paigaldada referentsiaalsete suhete raamistikku. Indefiniitne - fraas, mille tuvastamiseks peab kuulaja looma uue referendi. Nt kui oled asjast juba rääkinud, on selle osad definiitsed. Alguses on indefiniitne NEIU (tähistatakse sõnaga MINGI), aga hiljem juba definiitne (märgitakse SEE) Definiitsuse/indefiniitsuse vormivõimalused - artiklid ja määratlejad - pronoomenid - possessiivfraasid - nimed 19
On olemas juhtumeid, kuis referents on läbipaistev nt.giorgone nimi(suure kasvu pärast) on sellepärast, et inimene on suur. Siin on raske eristada signifikaati ja referentsi. 2. signifikatiivne- räägib ka tähendusest, mitte ainult asjadest. nt. ,,tütar" on neutraalne, aga ,,tütreke" on tavaliselt väike ja hell 3. allegooriline või metafooriline allegooriliselt hakkame tõlgendama neid asju,mida ei suuda tõlgendada referentsiaalsete ja signifikatiivsetega nt kell on pool kuus mis jama, kell on kolmveerand kaks, vb tähendab see midagi muud? Nt on see kood, et täis juua end. See, et kell on pool kuus, ei tule sõnatähendusest, asja tuuma saazme analüüsida sõnade ja nende tähendustega. Allegooriline ütlus on alati ütlus. Allegoorias tuleb teistest sõnadest aru ka saada. Räägitakse märkidest, mis tähistavad asju, aga saame aru,et tegelikult tähistab teisi asju. Nt suur
PERFORMATIVE aspekt on esineja (tantsija) poolt panustatud. Esitaja lisab olemasolevale koreograafiale või lavastusideele selle, KES ta on, KUIDAS ta täiendab teisi aspekte (viit eelnevat) etenduses. See võib toimuda erinevalt üks tantsija on esteetiliselt väga nauditav liikuja, teine suudab töö esteetikat täpsalt tajuda, kolmas on suurepärane näitleja, neljas esindab erinevaid rasse või soolisi aspekte töös, viies on koomilise andega jne. Kõik nad funktsioneerivad esteetilite, referentsiaalsete (näitleja), metalingvistiliste, etenduslike ja suhtluslike aspektide kaudu töös. Märgates 6 semiootilist funktsiooni koos 3 märgilise tasandi (poietic, trace, aesthesic) toimimisega, teades 4 meediumi kasutamist töös saame materjali järelemõtlemiseks ja otsuste tegemiseks koreograaf-lavastajatena ja tantsijatena. PERFORMERS PERSPECTIVE: Kuidas tantsijad kogevad seda, mida nad teevad laval? Nägemine, see on sensoorse aparaadi kasutamine: silmad, kõrvad, nina, nahk, lihased jne
Hodge, Robert & Gunther Kress (1988). Social Semiotics. Cambridge: Polity Kasutades Saussure´i skeeme ehitavad sotsiosemiootika võrgustiku.Nende semiootika käsitleb 1) kultuuri, ühiskonda ja poliitikat 2) Keelest erinevaid märgisüsteeme 3) Kõneakti ja konkreetseid tähenduspraktikaid teistes (mitte loomuliku keele) koodides 4) Diakrooniat, ajalugu, protsessi ja muutumist 5) Tähendustamisprotsessi, tähistavate süsteemide ja referentsiaalsete struktuuride vahelisi seoseid 6) Tähistatava struktuuri 7) Märkide ainelisust F. de Saussure keele püsivus (muutumatus) muutlikkus Püsivuse kindlustavad: 1. Märgi suvalisus (arbitraarsus) 2. Märkide paljusus 3. Süsteemi keerulisus 4. Kollektiivi vastupanu uuendustele Muutused tulenevad keelemärgi asümmeetrilisusest. Sergei Karcevskij 1884-1955(Praha Lingvistiline Ring)
annaabi.ee 
