NT Toolide hulk, sisaldab toole aga ei saa sisaldada toolide hulka. Vana kreeka paradoks: ühes külas oli habemeajaja, kes ajas haebt kõigil, kes iseeendal habet ei ajanud. Kas ta ajas iseenda habet? Või Kreeka filosoofi Herakleitose väide: Kõik kreeklased on valetajad. Kas ta ise valetas? Tagasi nõrga semantika juurde: Keeles on selliseid sõnu, kus asi on hoopis teine otsene seos referendi ja märgi vahel, seos signifikatsiooniga on ähmane. Tugev semantika e. referentsiaalne semantika - 6. PRAGMAATIKA uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Et õigesti suhelda, on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist , semantikas on oluline mõtestatus. Pragmaatikas seevastu edukus või ebaedukus suhtlemisel. tegeleb märgi kasutusega. Märk on defineeritud läbi semiootilise situatsiooni. Märk peab olema korrektne ja efektiivne. Kuidas ta on ehitatud
Kuidas märke mõista? Teadus arusaamisest on hermeneutika. Iga tekst sisaldab 3 tüüpi inffi: 1. seotud teksti referentsiaalsusega - iga tekst on tekst millestki 2. strukturaalne tähendus - seotud sellega `kuidas?' 3. autonoomne tähendus - iga märk mõjub ka vahetult NB! aursaamine nõuab keele tundmist :)))))))))) Arusaamine on protsess, mis tugineb märkide mõistmisele (mitte asjade). Asja mõistmiseks peame me sellest eemalduma, muutma ta märgiks. Lausete tõlgendamisel on 4 viisi: - referentsiaalne - ütlust mõistetakse kui kirjeldust mingist asjade seisust - signifikatiivne - ütlust mõistetakse kui sõnumit tema enese sisu kohta - metafooriline - ütlust mõistetakse, arvates, et tegu on ülekantud tähendusega - orientatsioon alltekstile - ei saada aru, mis mõttes tuleks ütlust mõista A. Schleiermacher - Arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Paul Ricoeur - arusaamine ei ole täiel määral teadlik protsess. Kui interpreteerija vaatevälja
vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Me jagame maailma vastavalt jaotustele oma keeles. Benjamin Lee Whorf keel tingib meie maailmavaate ja avaldab mõju käitumisele. (kõik teavad, et bensiiniaurud on ohtlikumad vedelikust, kuid õnnetused sünnivad just tühjade tünnide juures, sest sõna "tühi" mõjutab) Shannon-Weaveri kommunikatsioonimudel: kontekst Saussure'i kommunikatsioonimudel: referentsiaalne saatja sõnum vastuvõtja emotiivne poeetiline konatiivne kontakt faatiline Jakobsoni kommunikatsioonimudel: kood metakeeleline Kood on mudeli kujul esitatud struktuur, mis toimib fundamentaalse reeglina rea uute teadete loomisel. Strukturalismi aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise
tekstile ja tema tähendusele · kontekstuaalselt adekvaatsed tähendused (vs tekstilised või keelelised tähendused) intertekst/intertekstuaalsus põhiline kultuurimehhanism, millega iga kultuur tohututes tekstides korda loob olulised ebaolulistest välja sorteerida. · intertekstuaalsus- teksti tähenduste mõjutamine teiste tekstide poolt · intertekst- omavahel dialloogis olevate tekstide rohkem või vähem abstraktne tervik tähendus · 4 tähendustasandit: 1) referentsiaalne tähendus- lugu ja dieginees. Mingisugune lugu on meie jaoks arusaadav läbi seose reaalse maailmaga, nt filmi puhul ruumisuhted tegelaste vahel või 2)eksplitsiitne tähendus- diegeesi ja loo otsene kontseptuaalne tähendus. Iga tekst jutustab meile mingisuguse loo. Saame aru tegelaste motiividest, miks nad nii teevad jne 3)implitsiitne tähendus- tekstuaalsetest vihjetest konstrueeritav sümboolne tähendus. Üritatakse
(tähendusel) on kindel loogika ja see on semantika loogika teadmine ja sellega edukas opereerimine kuulub meie keele oskustele. Meil on sõna bachelor mis võib tähendada inglise keeles 1) noor rüütel, kes teebib teise rüütli vapi all; 2) keegi kellel on kõige madalam akadeemiline kraad; 3) mees kes pole kunaigi abiellunud; 4)noor meeshüljes, kellel pole võitluspartnerit paaritumisajal. Mis on neil kõigil ühist ühine on loogika. Semantika II Referentsiaalne (osutav) semantika · Osutus kui indeks (index) · See, too · Mina, sina (meie, teie) · Siin, seal · Nüüd, siis · Need sõnad on väga tähtsad, neil pole tähendust nad ei tähenda üldse mitte midagi, nad annavad meie kõnele kardinaalistiku. Keskpunktis on: mina siin praegu, ühes joone otsas ,,sina", teise otsas ,,siin" ja kolmanda
intentsionaalne olemas F(formaalsus) → I(intensionaal) → E(ekstensionaal) Quine väidab, et tähendus koosneb signifikaadist (tähendus, mis on moodustatud reeglite järgi, keelesisene содержание знака) ja referendist(предмет референции). Quine lähtub Carnapist. Signifikatiivne semantika: tähendus on siin kui klassifikatsioon, üldistus ja teadmiste süsteem. Olulised on laused. Referentsiaalne: oluline on osutus, seob kõneleja aktuaalse situatsiooniga. Nad on omavahel seotud; referent sõltub signifikaadist. 10. Denotatsioon ja konnotatsioon. Denotatsioon on esmane, otsene tähendus. See erineb konnotatsioonist kui teisesest, kaudsest tähendusest. Konnotatsioon on teisene, kaudne tähendus. Ta erineb denotatsioonist kui esmasest, otsesest tähendusest. Konnotatsioon on ühtlasi kultuuripõhine subjektiivne tähendusvarjund, mis lisandub sõna või fraasi otsesele tähendusele.
Kuidas märke mõista? Teadus arusaamisest on hermeneutika. Iga tekst sisaldab 3 tüüpi inffi: 1. seotud teksti referentsiaalsusega - iga tekst on tekst millestki 2. strukturaalne tähendus - seotud sellega `kuidas?' 3. autonoomne tähendus - iga märk mõjub ka vahetult NB! aursaamine nõuab keele tundmist :)))))))))) Arusaamine on protsess, mis tugineb märkide mõistmisele (mitte asjade). Asja mõistmiseks peame me sellest eemalduma, muutma ta märgiks. Lausete tõlgendamisel on 4 viisi: - referentsiaalne - ütlust mõistetakse kui kirjeldust mingist asjade seisust - signifikatiivne - ütlust mõistetakse kui sõnumit tema enese sisu kohta - metafooriline - ütlust mõistetakse, arvates, et tegu on ülekantud tähendusega - orientatsioon alltekstile - ei saada aru, mis mõttes tuleks ütlust mõista A. Schleiermacher - Arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Paul Ricoeur - arusaamine ei ole täiel määral teadlik protsess
Ekstentsionaalsed süsteemid (välised) Ekstentsionaalsus võib tekkida ainult süsteemidel, kus on juba intentsionaalne olemas F(formaalsus) I(intensionaal) E(ekstensionaal)· Quine väidab, et tähendus koosneb signifikaadist (tähendus, mis on moodustatud reeglite järgi, keelesisene ja referendist. Signifikatiivne semantika: tähendus on siin kui klassifikatsioon, üldistus ja teadmiste süsteem. Olulised on laused. Referentsiaalne: oluline on osutus, seob kõneleja aktuaalse situatsiooniga. Nad on omavahel seotud; referent sõltub signifikaadist. Denotaat referent, keeleväline reaalne subjekt. Denotatsioon on potentsiaalne võimalus designaadil sellele osutada. [denotatsioon märgi v märgiühendi tähendus] Denotaat objekt Designaat märgi sisu Designaat moodus, kuidas märk maailma nimetab. Intensionaal on kavatsus, millega sümbolit edastatakse, seostub signifikaadi ja designaadiga.
ja kuna ei ole võimalik moodustada ümmargust ruutu, on tegemist pseudoprobleemiga. Veel üks lahendus oleks frame (teatud mõttes formaliseeritud kontekst), mis pakub võimalust öelda midagi teatud kontekstis, sama ütlus eri raamides võis tähendada erinevaid asju (huvitas eelkõige tehisintellekti loojaid). See eelnev oli kahe eri semantika ristumisala, kui kohale ei jõudnud J Referentsiaalne semantika See käsitleb kõiki objekte üksikutena, ka üldiseid asju. Referentsiaalsus on osutus - see tegelikkuse fragment mis vastab mingisugusele signifikatiivsele konstruktsioonile. Referent on signifikatiivse struktuuri interpreteerimise tagajärg. Ütlus moodustab tegelikkust. Modaalses loogikas ei räägita mitte tegelikkusest vaid mingi ütluse tegelikkusest. Referentsiaalsuse mehhanismideks on: - Ütluse lokaliseerimine ja temporariseerimine
ja kuna ei ole võimalik moodustada ümmargust ruutu, on tegemist pseudoprobleemiga. Veel üks lahendus oleks frame (teatud mõttes formaliseeritud kontekst), mis pakub võimalust öelda midagi teatud kontekstis, sama ütlus eri raamides võis tähendada erinevaid asju (huvitas eelkõige tehisintellekti loojaid). See eelnev oli kahe eri semantika ristumisala, kui kohale ei jõudnud J Referentsiaalne semantika See käsitleb kõiki objekte üksikutena, ka üldiseid asju. Referentsiaalsus on osutus - see tegelikkuse fragment mis vastab mingisugusele signifikatiivsele konstruktsioonile. Referent on signifikatiivse struktuuri interpreteerimise tagajärg. Ütlus moodustab tegelikkust. Modaalses loogikas ei räägita mitte tegelikkusest vaid mingi ütluse tegelikkusest. Referentsiaalsuse mehhanismideks on: - Ütluse lokaliseerimine ja temporariseerimine
Psychoanalysis and Cinema. Filmikujundid. Referentsiaalsed sidemed: keele sidemed välise maailmaga, diskursiivsed sidemed: keelesised sidemed. Filmis on metafoorid ja metonüümid omavahel alati seotud. Süntagmaatilised sidemed on keele horisontaalsed (koos eksisteerivad) sidemed (sõnade või keeleelementide vahelised sidemed). Paradigmaatilised suhted on vertikaalsed: käänded, grammatika. 39 · Referentsiaalne võrreldavus ja diskursiivne külgnevus (süntagmaatiliselt esitatud metafoor): kaks kujutiste motiivi (kujutis ja heli) on esitatud kõrvuti, seonduvad omavahel kontrasti või sarnasuse järgi. Nende vahele tekib sisuline kontrast/sarnasus ja nad moodustavad metafoori. Lambakari, rahvahulk. · Referentsiaalne võrreldavus ja diskursiivne võrreldavus (paradigmaatiliselt esitatud metafoor): filmi elemendid assotsieeruvad omavahel sarnasuse/
2. Keel kuulaja-kõneleja peavad suhtlema teineteisele arusaadavas keeles 3. Soovid kontekst, tekst ja keel ei ole suvalised; peab teadma, mis kultuuriga on tegemist. Kontekstist rääkides peame me teadma, kellega me räägime. Kuulaja strateegiad sõnumi suhtes: 1. Õõnestav saboteerin seda, mida räägitakse (kuulete, aga ei kuula) Heatahtlik kuulaja kuulab ära sõnumid. Kuulatu kättesaamiseks on 5 strateegiat: o A) Referentsiaalne öeldu puudutab meie ümber olevaid asju meie ehk aktuaalne o B) Signifikatiivne ütlus on ütlus mingite reeglite järgi ja peab silmas mingit semantilist konstruktsiooni. Signifikatiivne semantika sõnad lauses on seotud. Hea kondiiter ei küpseta kurepesasid gaasipliidil 1.Kvaliteetne 1. ,,kokk" 1. Kuum laine 1.linnupesa 1. Seisund/olek 2.südamlik 2. Pagar 2. Toidutegem. 2. Kond. toode 2. Liikumine 3
kuulaja oma 2. Keel kuulaja-kõneleja peavad suhtlema teineteisele arusaadavas keeles 3. Soovid kontekst, tekst ja keel ei ole suvalised; peab teadma, mis kultuuriga on tegemist. Kontekstist rääkides peame me teadma, kellega me räägime. Kuulaja strateegiad sõnumi suhtes: 1. Õõnestav saboteerin seda, mida räägitakse (kuulete, aga ei kuula) Heatahtlik kuulaja kuulab ära sõnumid. Kuulatu kättesaamiseks on 5 strateegiat: o A) Referentsiaalne öeldu puudutab meie ümber olevaid asju meie ehk aktuaalne o B) Signifikatiivne ütlus on ütlus mingite reeglite järgi ja peab silmas mingit semantilist konstruktsiooni. Signifikatiivne semantika sõnad lauses on seotud. Hea kondiiter ei küpseta kurepesasid gaasipliidil 1.Kvaliteetne 1. ,,kokk" 1. Kuum laine 1.linnupesa 1. Seisund/olek 2.südamlik 2. Pagar 2. Toidutegem. 2. Kond
millest eristumine ja vastuvõtja tähelepanu köitmine nõuab lisapingutusi. Tegelaskõne kunstis on argikõnega võrreldes · Sisutihedam ei raisata aega sõnade otsimiseks · Funktsionaalsem puudub jutustaja · Komplitseeritum tegelane annab edasi autori ideoloogiat · Korrastatum · Esteetiline- stiilist lähtuv R.Jakobsoni kommunikatsiooni mudeli järgi (teksti analüüsimisel kasutada seda): · Referentsiaalne funktsioon - Kontekst proloog, epiloog, seletab sündmust · Ekspressiivne funktsioon - Saatja räägib iseenda kohta · Apellatiivne funktsioon - Saaja+publik, teine tegelane. 2 saajat: mõjutab teda · Faatiline funktsioon - Kontakti loomine + säilitamine kõnetused, nimede nimetamised, noogutused · Metakeeleline funktsioon - Kood seletatakse mingeid sõnu, nähtuseid, mõisteid. Keel keele taga.
abstraktsiooni, mis on materialiseeritud võrdsete asendamisreeglites. Kui nende poolt
määratletud võrdsus on keelele sisemiselt omane (ei sõltu keelevälisest kontekstist),
siis ei ole asendamine piiratud ja on võimalik kõikides kontekstides. Selline on nt
väljendite graafiline samasus või süntaktiline sünonüümia, millede suhtes on iga keel
ekstensionaalne.
Kui aga mõiste "võrdsest" on sisse viidud lähtudes eeldatavast (võibolla suvalisest)
mudelist kui referentsiaalne ekvivalentsus, siis ei säilu E. kõikide kontekstide puhul.
Piirangud tekivad antud juhul sellest, et referents, olles tähenduse funktsiooniks, võib
muutuda, kui me asendame esemeliselt tähenduselt
kirjandusteaduslikust traditsioonist tulenev uurimismeetod lähilugemine tähendab seda, et uuritakse teksti ennast, tehakse ta esmalt sõltumatuks autorist ja ajaloolisest kontekstist, seejärel keskendutakse tekstisisesele tähendusseoste keerukale tekkimisele. Tähelepanu on lugemisprotsessil, kuidas tekib tähendus ja tekstimõnu, antud teose raames. VISUAALKULTUURI UURINGUD 51. Mida tähendab visuaalkultuuri uuringute kontekstis, et visuaalne maailm on referentsiaalne? [Visuaalkultuuri uuringud, lk 391] Referentsiaalsus tähendab, et visuaalne maailm peegeldab kultuuri, sotsiaalseid suhteid ja sedasama keskkonda, milles see visuaalsus ise sünnib. Visuaalid refereerivad alati millegi veel peale iseenda. Neist saab välja lugeda palju esmapilgul märkamatut. 20 52. Mis on visuaalse objekti „järel-elu“? [Visuaalkultuuri uuringud, lk 393]
see on püha vaimule, muidu me ei saa sellest aru Lubomir Dolezel. Heterocosmica: Fiction and Possible Words, 1997 Kunst loob mudeleid, mida elus veel ei ole ning mida võib hiljem elus kasutada Kunst võib luua seda, mida nimetatakse mõtteliseks eksperimendiks võimalikke maailmu Võib valmistada selliseid olukordi, mida elus pole kunagi olnud Aktiivsem praegu visuaalne kunst, mitte kirjandus (siiani rääkisime signifatiivsest+? Vm semantikast, mis väljendab mingit tähendust) Referentsiaalne (osutav) semantika 2 võimalust seletada asju: kirjeldamine osutus on lihtsam võimalus. Osutus kui index (väliste parameetritega seotud) (see, too, mina, sina, meie teie, siin, seal, nüüd, siis) Kõneakti aktualiseerimine Tekstuaalsus tekst kui signaal Osutus: märk -> signaal > referent Struktuuri aktualiseerimine Vilem Mathesius Transpositsioon Valgusfoor- miks tänaval ja raamatus erinev? Kui raamatul valgusfoori pilt, siis see ei tähenda et me edasi ei loe ega puutu
Meestekad nt A-rühm à iga osa erinev mure. Naistekates seriaali kestel üks probleem. 79. Mis on teatrietenduse retseptsioonistrateegia? Nimetage peamisi etenduse vastuvõtustrateegiad. Retseptsioonistrateegia - viis, kuidas vaataja suhestub etendusega, st millistele etenduse aspektidele vaataja keskendub. Retseptsioonitüübid · intellektuaalne, emotsionaalne ja meelelahutuslik · emotsionaalne/intellektuaalne ning esteetiline/reaalne · referentsiaalne (loo jutustamisega seotud) ja performatiivne (esitamisega seotud). Vastuvõtustrateegiad: 1) Esteetiline konventsioon ja esteetiline vastuvõtustrateegia vaataja lähtub kunstimärkidest ja -konventsioonidest 2) Reaalsuskonventsioon ja mittefiktsionaalne vastuvõtustrateegia kunstimärkide interpreteerimine loomulike märkidena. 80. Mis on esteetiline konventsioon ja reaalsuskonventsioon etenduse vastuvõtus?
identiteedi markeerimise strateegia. Kaht koodi kasutav rääkija on võimeline väljendama kaht või mitut identiteeti. Koodivahetust tuleb vaadata rääkija sotsiaalse identiteedi situatsioonist sõltumise ning identiteetide kokkuleppimise seisukohalt. Koodivahetusel on mitu funktsiooni. Guamperzi funktsioonid: tsiteerimine, adressaadi täpsustamine, interjektsioonid, kordamine, personaalse ja objektiivse vaatenurga muutumine. Appel-Muyskeni funktsioonid: - referentsiaalne (ei oska üht keelt piisavalt), - direktiivne (vestlusesse kaasamine või sellest kõrvaldamine), - ekspressiivne (vestluse tempo ja tooni muutmine), - metalingvistiline (kommentaar, metakeele funktsioon), - poeetiline funktsioon. 27. KUIDAS DEFINEERIDA KEELT JA MURRET? KEEL MURRE DEFINITSIOO Vastastikku mõistetavate murrete 28. madala staatusega mittestandardne
küsima, paluma /Kommarid ahju!/ komissiivsed - rääkija võtab vastutuse mingi tulevase akti eest; kohustuma, lubama /Kommarid ahju!/ ekspressiivsed - rääkija väljendab psühholoogilist seisundit või reaktsiooni; vabandama, õnnitlema, tänama, kutsuma deklaratiivsed - rääkija täidab kõneaktiga mingit konventsionaalset või rituaalset tegevust; ristima, innustama, alistuma, määrama (vrd Jakobsonil: referentsiaalne, emotiivne, poeetiline, konatiivne, faatiline, metakeeleline) Umberto Eco kommunikatsiooniteooria Lähtub Jakobsoni arusaamast kõikehõlmavast kommunikatsioonist. Kesksel kohal KOODI mõiste. Kood on mudeli kujul esitatud struktuur, mis toimib fundamentaalse reeglina rea uute teadete loomisel Kõiki koode saab kõrvutada üldise koodi alusel, mis on neist lihtsam ja universaalsem. Eksisteerib märgirepertuaar (teatav loetletav hulk sümboleid)
· Emotsionaalne suhestumine - imetlus, kaasaelamine ja kaastunne, samastumine ja sarnasus · Hinnangu andmine Etenduse vastuvõttu mõjutavad lavastus/etendus ise, etenduspaik, vanus, kultuurikogemus, haridus ja sugu. Retseptsioonistrateegia viis, kuidas vaataja etendusega suhestub, st millistele etenduse aspektidele vaataja keskendub. Retseptsioonitüübid: · Intellektuaalne, meelelahutuslik, emotsionaalne · Emotsionaalne/intellektuaalne, esteetiline/reaalne · Referentsiaalne seotud loo jutustamisega; performatiivne seotud loo esitusega Retseptsioonistrateegiad: 1) Esteetiline konventsioon ja vastuvõtustrateegia vaataja lähtub kunstimärkidest ja konventsioonidest 2) Reaalsuskonventsioon ja mittefiktsionaalne vastuvõtustrateegia kunstimärke tõlgendatakse loomulike märkidena. Vaataja tõlgendab nähtut vastavalt oma kogemustele. Kuidas erinevad draama ja eepika? DRAAMA EEPIKA
kategooria ja selle teostamise vahendiks oleks välja tuua diskursiivsed (üldkultuuriline diskursus) ja institutsioonalsed (sotsiaalsed diskursused) praktikad. Esindajad : F.Jameson ja M.Ryan. ameerika dekonstruktivism -- kirjanduskriitiline praktika, mis lähtub poststrukturalismist, eriti Kristevast ja Derridast. Kirjanduskriitika subjektiivsus. Tekstid ei ole lõplikud ja neis puudub referentsiaalne osutus. Esindaja P. de Man - tähtsustab kirjanduse retoorikat (kõne kujundeid). Derrida dekonstruktivism -- traditsiooniliste binaarsete opositsioonide analüüs ja lõhkumine nende opositsioonide relatiivseks kuulutamise kaudu. feministlik dekonstruktivism (feministlik kriitika) -- logotsentrismi fallosliku variandi (meheliku alge domineerimine) lõhkumine. Derrida kiri
koodide olemasolus nii loojate, esitajate kui ka vaatajate seas. Olemasolevate ja toimivate koodidega mäng, nende murdmine, avardamine ja küsitlemine on koreograafi "aktsiad" loomingulisel turul. Me tunneme ära uued lahendused, interpretatsioonid, värske liikumiskeele ja originaalsuse, sest meeled tajuvad (näevad) tundmatu territooriumi kogemuse põhjal ära. Jakobsoni terminoloogiat kasutades on see metalingvistiline funktsioon. Referentsiaalne funktsioon seisneb sõnumi edastamiseks kasutatava meedia äratuntavuses, s.t. me tunneme töö elemendid, objektid, tunded, ideed ära. Need ideed on tegijate kui ka vaatajate kultuurilises mälus olemas. Mõned tantsud teadlikult refereerivad, näit. Luikede Järv, Romeo ja Julia jne. Tantsus me ei saa jutustada lugu vaid ühe liikumise, fraasi, hüppe või kostüümiga, kuna tantsukunst nõuab AEGA, et mingi idee, sõnum, lugu vaatajani jõuaks. N: Cunninghami "Beach Birds"
annaabi.ee 
