5.1. Lae, seinte ja põranda pindalad.............................................................................. 23 5.2. Materjalide kulud....................................................................................................24 5.2.1. Lakke kuluva materjali kulu........................................................................... 24 5.2.2. Seintele kuluva materjali kulu........................................................................ 24 5.2.3. Põrandale kuluva materjali kulu..................................................................... 25 5.3. Hinnad.................................................................................................................... 25 5.3.1. Lagi................................................................................................................. 25 5.3.2. Seinad..............................................................................................................26
Lihvimist alusta alati jämedateralise paberiga ning kord-korralt peenemateralisega üle nii, et iga järgmine lihv eemaldab eelmise paberi tekitatud kriimustused. Tasast pinda on palju kergem lihvida kui keerad lihvpaberi ümber klotsi. Kruntimine täidab mitut otstarvet, poorse puidu puhul takistab see viimistlus materjali imendumist. Seda kasutakse sageli ka esimese kihina sellakiga viimistlemisel. Enne krundi peale kandmist lihvi pind siledaks ning pühi tolm, kanna krunt pintsliga pinnale ja lase sellel üks kuni kaks tundi kuivada. Kui vaja, et puidu looduslik värv ei muutuks või imiteerida teist puidu liiki siis on hea pleegitada . Pleegitamisega saab puidu värvust muuta märksa heledamaks näiteks peitsimise abil imiteerida teist puiduliiki. Pleegitamiseks vajaliku ainet müüakse tavaliselt komplektina, milles üks plastik pudel on leelisega ja teine vesinikperoksiidiga.
Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse
Hoida lastele kättesaamatus kohas. 4. Alküüdvärv: Võib kasutada puit- ja metallpindadele sise- ja välistingimustes. Kasutuskohad: uksed, aknaraamid, mööblidetailid, konstruktsioonid, radiaatorid jms. Sobib ka krohv- ja kivipindadele sisetingimustes. Hea voolavus, nakkub ja imendub hästi, jätab tugeva ja vastupidava pinna. Koltub ajapikku, eriti pimedates ruumides. Värvitav pind peab olema puhas ja kuiv. Enne kasutamist värv hoolikalt segada. Värvida 1 2 kihti pintsli, värvirulli või pihustiga. Lahusti ja töövahendite puhastamine lakibensiiniga. Kulu 7-12 m2/l sõltuvalt aluspinnast ja värvitoonist. Kuivamine 20oC ja 50% suhtelise õhuniiskuse juures tolmukuiv 4 tundi, ülevärvimiskuiv 18 - 24 tundi. Värvi mitte valada kanalisatsiooni ja loodusesse. Tühi kuiv taara viia prügilasse. Vedelad jäägid ohtlike ainete kogumispunkti. 5. Lateksvärv: Toode on mõeldud seinte ning lagede värvimiseks kuivades ruumides. Sobib uue ja varem
töö teostaja vahel. Joonis 2. Koolimaja korpused välisvaates. Foto L. Padu Olulised tegurid on tööetappide õige ajajaotus, tolmuvabad töömeetodid, vajalike töövahendite olemasolu ja kasutamine. Ehitusaegse koristamise hulka kuulub ehitusjäätmete eemaldamine ja ruumide puhastamine. Jäätmete kohapealne sorteerimine vähendab jäätmetega reostatust ja levikut ehitusplatsi ümbruses. Joonis 3. Remondiaegsed ehitusprügi kondeinerid. Foto L. Padu Töö lõppfaasis on mustus eemaldatud nii nähtavatest kui silmale nähtamatutest kohtadest. Raskesti ligipääsetavad kohad on näiteks mööblitagused ja alused ning kaetud pindade tagused. Oluline on hea ruumiõhu saavutamine. Joonis 4. Ventilatsioonitorud. Foto L. Padu 1.1.2 Tööpaiga puhtuse säilitamine Ehitusega seotud koristamist võib jagada kolmeks: 1. ehitusaegne koristus, eesmärgiks takistada pindade määrdumist ja kahjustamist, vähendada tolmu levikut. 2
EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse
Sissejuhatus 3 1. Tööde järjekord, materjalide valik ja eeltööd viimistlusele 4 2. Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutamine 5 Täidised ja peitsid 7 Šellak 9 Õli 10 Vaha 11 Lakk 12 Värnits 14 Värv 15 3. Abrasiivid ja lihvpaberid 18 Mõistete selgitused 20 Kokkuvõte 21 Kasutatud allikad 21
Kõige tähtsamad põhimõtted: __ õiged niiskus- ja temperatuuritingimused, tuulutamine, õhuniiskus __ uksematid mõlemal pool välisust __ esikus plastmatid kingade alla veekahjustuste vältimiseks __ napp vee kasutamine koristamisel __ viivitamatu plekkide eemaldamine __ vilt mööbli jalgade alla. Kriimustuste vältimine Põranda kaitsmiseks kriimustuste ja mõlkide eest peab kasutama mööbliesemete jalgade all vilti. Kohe tuleks eemaldada põrandale sattunud liiv ja teised abrassiivsed ained. Lakitud põrand Kasuta mõlemal pool välisust uksematti, et vältida põrandale liiva ja muu lahtise mustuse kogunemist. Eemalda liiv ja tolm tolmuimeja või harjaga. Kui soovid põrandat põhjalikumalt puhastada, pühi põrandat kuivaks väänatud mopiga. Pesuveele võid lisada tilga neutraalset pesuvahendit. Kasuta puhastamiseks vett väga mõõdukalt. Kui põrandale siiski satub vedelikku, pühi see kiiresti ära
Lihvimise viimaseks astmeks on peeneteralise lihvpaberiga lihvida pind. Jämeda lihvpaberiga lihvitud pind imab endasse liiga palju lakke, peitse ning materjalikulu on kordades suurem. Viimane lihv võiks olla teravusega 150-200 6. Pindade puhastamine. Viimistlusmaterjali paremaks nakkumiseks peab pind olema puhas tolmust, rasvast, õlidest ja silikonist jne. Puidus sisalduv vaik võib kaa põjustada probleeme (peits ei märga pinda ja lakk ei nakku korralikult) ning ilma viimistluseta võib vaik imbuda pinnale. Viimistlemine peaks toimuma võimalikult kiiresti peale lihvimist ja puhastamist. Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutus Osa viimistlusmaterjale imbub puitu ja teine osa kaitseb seda. Kui viimistlusmaterjal ei imbu korralikult siis annab viimistlus ainult osalise kaitse mädanike vastu ja ei kaitse puitu korralikult. Kaitsekiht peab olema: ➢ Hea nakkumisega
Kulunorm Rullmaterjalid elustavad ja ilustavad pindu, heliisolatsioonimaterjal, varjab pinnavigu, kergendab ruumide remontimist. Tapeedi kulunorm tuleb arvutada Töövahendid: Värvirull, liimihari, pintsel, tapeedirull, suugirull, lõikur, plastlabidas, kliistriämber, käärid, nöörlood, tapeedinuga, Liimid: Kuivliimid, valmisliimid 11. Kipsplaadi ettevalmistamine värvkatte alla Puhastage seinad tolmust ja mustusest. Soovitav on kruntida naela- ja kruvipead alküüdkruntvärviga. Suuremad augud, vuugid ja praod täita täitepahtliga . Tasandage pind peeneterapahtliga. Plaatide ühenduskohtadesse paigaldage pahteldamise käigus sobilikud vuugilindid, lihvige pahteldatud kohad ja eemaldage lihvimistolm. Pragude täitmiseks võite kasutada ka elastset ning ülevärvimist võimaldavat akrüülhermeetikut. 12. Puitpindade katmine toonitatud läbipaistvate puidukaitsevahenditega
On nii vee kui veevaba koostisena. Emailvärv: kasutatakse puit kui pahteldatud pindadel siseruumides Lateksvärv: on veepõhised Liim ja lubivärv: desinfitseerib Säilitus ja hoidmistingimused: hoida jahedas, kuivas, õhukindlalt Nõuded kasutamisel ja kulunorm: vaatan nõu pealt. 200g ruutmeetri peale. III pilet 5. Puitpindade lakkimine: Tööde tehnoloogiline järjekord: 1) puhastame pinna 2) kontrollida oksakohad, kasutada oksalakki 3) segada korralikult lakk 4) vältida tuleks päikese valgust, liialt kuuma ilma, ei soovitata lakkida hommikul vaja ja õhtul hilja, sest tekib kaste Töökohta korraldamise põhimõtted: kõik ebavajalik jalust ära ning vajalik käeulatusse Vajalikud töövahendid: pintslid, rullid, hari, prits, lapats Vajalikud materjalid: oksalakk, lakid, Tööohutus: kindad, tööriided, prillid Kvaliteedi kontroll: et poleks kohti vahele jäänud, lakk ei oleks tilkunud, jooksma hakanud 6.Tapeetide liigid ja omadused:
SEINA-, LAE- JA MÖÖBLIMATERJALIDE HOOLDAMISE PÕHITÕED Värvitud ja lakitud pinnad Värvimine ja lakkimine on kõige levinumad pindade töötlemise moodused. Värvitud ja lakitud pinnad ei talu: tugevaid happeid ja aluseid pikaajalist vee mõju pinnale tugevaid lahusteid Värvitud ja lakitud pindade suurpuhastamine: pestakse neutraalse või nõrgalt aluselise ainega kasutades heledat värvi hõõritsat, sobivat koristuslappi või pehmete harjastega harja tavaliselt pinnad hiljem loputatakse, eemaldunud mustuse tõttu Igapäevane hooldus: väheniiske ja niiske meetod neutraalne puhastusaine pinnale tekkinud plekid eemaldatakse kiiresti seinte äärde tekivad sageli mustad triibud, kui neid koheselt ei eemaldata peale
ära. Kui nüüd kuivanud värvile värske värvikiht peale kanda tekib topelt värvikiht, mis jääb pärast näha triibuna. Kui värskelt värvitud pinnale satub mustuse tükke, karvu vmt, siis nopi need kohe ära ja rulli pind üle. Seinale kantakse tavaliselt kaks kihti värvi. Teise kihi värvimiseks peab olema esimene kiht piisavalt kuivanud – see on umbes 2-3 tunni pärast. Lõpliku tugevuse saavutab värv peale mitme nädala möödumist. Seepärast ei ole soovitav enne seda seina nühkida ega pesta. Teibid eemalda koheselt peale värvimist. Kui jätta teip liialt kauaks pinnale, võib see eemaldamise käigus tõmmata lahti viimase värvikihi või kui värv on tugevaks muutunud, tõmmata ääre sakiliseks. Kui seinavärvi satub laele, siis lase pinnal kuivada, lihvi ja tupsuta värviga üle. Kui sul on vaja teha värvimisse paus või soovid jätkata värvimisega järgmisel päeval, siis ei pea rulle puhtaks pesema
3) ehitise kasutamisotstarbe järgi. (4) Tuletõkkesektsioon peab olema ehitatud nii, et tule levimine ühest tuletõkkesektsioonist teise on ettenähtud aja jooksul takistatud. (5) Erineva kasutamisotstarbega ehitise osad võivad kuuluda ühte tuletõkkesektsiooni tingimusel, et see ei vähenda kasutajate turvalisust ega suurenda tulekahju leviku ohtu, kusjuures tuletõkkesektsioon võib hõlmata mitut ehitise korrust, välja arvatud II ja III kasutusviisiga ehitiste korral. Lakk – on vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme. Lakk sisaldab peale kelmet moodustava aine orgaanilist lahustit ja muid komponente. Lateks – on üldnimetus polümeersetest peenosakestest vesikeskkonnas moodustunud stabiilsele pihussüsteemile (emulsioonile). Päritolult võivad lateksid olla nii looduslikud kui sünteetilised. Mõistet "lateks" võidakse mõelda kitsamalt: Lateks ehk piimmahl on botaanikas teatud taimedes olev piimjas vedelik.
või metallpinna korrosioon Pigment peenikestest osadest koosnev värvipulber, mis annab värvile tooni ja kattevõime ning kaitseb aluspinda ja värvikelmet päikese UV-kiirguse eest. Korrosioonitõrjevärvides on pigmendil ka korrosioonitõrje ülesanne. Pigmendid võivad olla nii orgaanilised kui ka anorgaanilised ühendid Pleekimine värvi heledamaks muutumine päikesevalguse või kemikaalide mõjul Puutekuiv pind on puutekuiv, kui nt sõrmega vajutades ei jää värv või lakk sõrme külge kinni ja pinnale ei jää sõrmejälge, testimisel saab raskuse alla asetatud paberi testitavalt pinnalt ära võtta ja pinnale ega paberile ei jää mingeid jälgi Sideaine aine, mis hoiab värvikelme koos ja kinnitab selle aluspinna külge. Sideaine võib koosneda ühest või enamast ainest. Erinevad sideained kuivavad erinevate mehhanismide abil. Sideaine määrab värvi peamised omadused. Sikatiiv aine, mis oksüdeerudes kiirendab värvainete kuivamist
Iga pintsel ja rull tuleks enne esmakasutamist sooja veega läbi pesta Värvimise ajal hoia pintslit võimalikult risti seinaga Naga on selleks, et pintsel püsiks värvimise vahepeal purgi serva küljes, mitte ei upuks värvi sisse ära Pintslid Radiaatoripintsel-ümber nurga värvimiseks, vars (üldjuhul pikk) on kõver Rootsipunase värvi pintsel. Pehme nagu samet ja hästi tihe.Tihe pintsel hoiab suuremat värvikogust hästi sees. Pintsli vars on nurga all, nii saab ka kõrgemalt paremini värvida. Lisaks saab pikendusvarre taha panna Suur akvarellipintsel- Kallis, sest naturaalne karv on käsitsi koonusekujuliseks pügatud. Karva kinnitus varre külge on tugevdatud nööriga, vars ise on puust – korralik tippklassi pintsel Ilma varreta lakipintsel. Varre asemel on plastist käepide, pintsel on mõeldud eeskätt põranda lakkimiseks, aga aitab edukalt ka efektvärve hajutada Ümmargune või telliskivikujuline
.......................................17 PINDADE HOOLDUS.................................................................................................18 KORISTUSMASINAD.................................................................................................21 ERINEVATE OBJEKTIDE HOOLDUS.......................................................................23 2 MUSTUS OHTLIK MUSTUS KAHJULIK MUSTUS HÄIRIV MUSTUS SALLITAV MUSTUS Mustuse eemaldamise vajaduse kiirus Mustuse tüübid: Ø praht Ø lahtine mustus - kuiv mustus - märg mustus Ø kinnitunud mustus Ø plekid Ø pinda imbunud mustus Ø mikroobiline mustus
Näiteks võib selleks kasutada sügavale tungivaid akrüülkrunte. Kui värv on liiga paks, lahjendage see kasutusjuhendis ettenähtud ainega. Tavaliselt on struktuurvärv valget tooni ja sobiva tooni saamiseks lisage talle sobivat värvi vastavalt kasutusjuhendile ja segage hoolikalt. Struktuurvärvi pealekandmise mooduse valik on väga tähtis, kuna just sellest sõltub tema välimus. Struktuurvärvi saab pinnale kanda pintsli, rulli, pahtellabidaga, käsnaga või pritsiga. Pinnale spetsefektide kandmiseks kasutatakse erivahendeid. Kui soovite saada õrnemat mustrit, siis lisage pinnale veidi värvi pahtlilabida või pintsliga. Niisutage veega reljeefse pinnaga rull ja tasandage sellega värvikuhti. Kui värvi kantakse siledale siseseinale, siis kanda ta pinnale ühes kihis ja pärast töödelda nii piki kui ka põikisuunas.
MUSTUS Mustus on mitme erineva aine (keemilise ühendi) segu, näiteks rasvad, õli, nõgi, savi, mikroobid jms. Mustus võib olla kinnistunud, vedel/märg või kuiv. Kust on mustus pärit? Veest (lubjasete, lubjaseep) Inimestelt (rasv, kõõm, mikroobid, eritised) Inimeste tegevusest (toiduvalmistamine, kosmeetikatoodete kasutamine, kütmine) Materjalidest (kemikaalide aurud, kulumine) Loodusest (loomade ja taimede jäägid, muld, õietolm, mikroobid) Liiklusest ja tööstusest (nõgi, õlid, rasvad) Mustus laskub pinnale (tolm laskub mööblile, tuletikk kukub põrandale) mustem pind puutub
30 minutit seista lasta ja seejärel uuesti korralikult läbi segada. Segu tuleb 8 - 10 tunni jooksul ära kasutada. · VEE KULU 0,33 - 0,4 l vett 1 kg pulbri kohta sõltuvalt aluspinna imavusest. · TOONIMINE Tadelakti on võimalik toonida kuni 10% pigmendi lisamisega (kaalu järgi). Näiteks 12 kg Tadelakti võib toonida kuni 1200 g pigmendiga. Sobivad kõik aluselises keskkonnas püsivad pigmendid. Pigment hõõruda enne segule lisamist väikese koguse veega ühtlaseks pastaks. See on soovitav lisada otse segu tegemiseks kasutatavasse vette. Hiljem saab tooni korrigeerida ka väikese koguse pigmendipasta otse segule lisamisega. Sel juhul tuleb kogu mass ühtlase värvitooni saamiseks veelkord hoolikalt läbi segada. KREIDEZEIT pigmentide valikust ei sobi Tadelakti toonimiseks Kasseli pruun ja viinamarjamust. · SOBIVAD TÖÖRIISTAD Traditsiooniliselt töötati Marrakesis suhteliselt lihtsate vahenditega. Kõige olulisem oli
loputage pinda veega. Kui ainet satub kogemata pindadele või kangastele, pühkige ja loputage kohe, et ära hoida kahjustusi. Kui toode puutub kokku nahaga, loputage kohe veega. Tundliku naha puhul tuleks kindlasti kasutada kindaid. Vahend ei sobi kuumadele või kahjustunud pindadele, hapete suhtes tundlikele pindadele, marmorile, plekile, vasele, alumiiniumile, satiingarnituurile, linoleumile, kangastele, vaipadele, looduslikule kivile ega tsinkkattega metallidele, kummile, lakitud, vahatatud ega õlitatud puitpõrandatele ja söövitatud mattklaasile. 4 Santehnika puhastamine Segistite, vannide ja mööbli puhastamisel vältige alkoholi, lahustite, hapete, abrasiivsete osakeste sisaldusega puhastusaineid- või vahendeid. Keraamilise santehnika puhastamisel ei tohi kasutada abrasiivsete osakeste sisaldusega puhastusaineid- või vahendeid.
parandustel kuivada. Veetõkkekihi paksus peab olema u. 0,5 mm. Alusta plaatimist altpoolt teisest plaadireast, vähemalt 10 cm kõrguselt põrandast. Seinaplaatide kinnitamiseks kasuta Kiilto Ultra Fix , Pro Fix, Super W plaatimissegusid, Presto Fix kiirplaadisegu või kahhelplaadiliime Master Fix ja Kiilto PL 250. Vuukimine soorita Kiilto Vuugitäidisega 35 ööpäeva möödudes plaatimisest. Tihenda vertikaal- ja horisontaalnurgad hallituskindla Kiilto Sanitaarsilikooniga. Põrandad: Lihvi põranda ebatasasused ja vajadusel tasanda näit. Kestonit Termo tasandusseguga. Kuiv tasandussegu pind krundi enne töö alustamist 1:1 veega vedeldatud Kiilto Keraprimeriga. Sega veetõke alati enne kasutamist. Kanna Fibergum pintsli ja rulliga seina ja põranda ühinemiskohtadesse (seinale ülestõste vähemalt 10 cm) ning läbiviikude ümber. Aseta värskele Fibergumile Nurgatugevduslint ja kontrolli et tugevduslint on Fibergumiga läbi imendunud. Siseja
2.4. Klaaside eemaldamine Eemaldada klaasid, soojendades selleks kitti. Soojendada kitti kuumaõhupuhuriga. Klaas võib kergelt kuumusest puruneda. Tuleb olla hoolas ja soojenda vaid kitti. Klaas katta niiske lapi või vineeritükiga. Eemaldada kitt peitli või jäiga pahtlilabidaga. 2.5. Värvi eemaldamine Värvi eemaldamiseks kasutada kaabitsat, kuumaõhupuhurit, infrapunalampi / Speedheaterit. Keemiat, st erinevad värvieemaldajad kasutada ei ole soovitav, sest keemia võib puitu jääda ja hiljem värviga reageerima hakata. Pilt 5. Värvi eemaldamine Pilt 6. Klaasi kaitsmine kuuma eest Pilt 7. Värvi/kiti eemaldamine 4. PUIDUTÖÖD 3.1. Puiduparanduste tegemine Teha valmis plomm, asetada see parandatavale kohale ja märkida plommi järgi väljapeiteldatav osa. Parandustükk teha kaldpinnaga nii saab parandustüki tihedalt avasse suruda ning see jääb
Sõidukit kasutades on autosisu materjali vananemine ja kulumine paratamatu. Auto vananemise peatamiseks võib kasutada ka kasutada professionaalseid teenuseid. Keemiline puhastus ei ole lihtsalt auto puhastamine - see on autosalongi tõhus kaitse kõikide kahjulike keskkonna tegurite vastu. Mida enam edasi lükata puhastust, seda raskem on mustust eemaldada! Isegi regulaarne oma jõududega teostatud hooldus ei taga täielikku puhtust. Mustus sööb ennast materjali tekstuuri sisse, mis kaotab oma esialgsed omadused, tekivad teadmata päritoluga täpid, värv tuhmub, tugevnevad lõhnad. Rahva hulgas levinud salongi keemiline puhastuse asemel oleks õigem kasutada terminit salongi märgpesu. Salongi märgpesu on põhjalikeim sisepuhastuteenus. Selle teenuse käigus töödeldakse kõik pinnad. Soovitusi. Eriti heleda sisuga autodele riidekaitset nii põrandale kui ka teksiiliga istmetele.
Kasutatakse torustike ühendamiseks. e) Amortisaatorites. Alates kumminööridest kuni plaatkonstruktsioonideni välja. f) Pehmed kütusepaagid. Seinad valmistatakse kahest kihist kütusekindlast kummist ja välimisest kummiga immutatud riidest. 9. Lennuki katte väliskülje värvimise tehnoloogia. Lennukitel, mille kate on alumiiniumist kasutatakse blankeeritud ja anodeeritud duralumiiniumi. Elektrokeemilise töötluse tulemusel saadud oksüüdi pinnale kantakse lakk või värv. Kuna oksüüdi kiht on poorne, toimub hea adheessus (külge jäämine). Enne monteerimist kantakse materjali pinnale akrüüllakk, peale montaazi blokeeritud kohad kaetakse akrüülkrundiga ja lõplikult akrüülemailiga. 10. Armatuuri ja maatriksi optimeerimine. Mida plastsem on maatriks, seda väiksem on vajamineva armatuuri kogus. Tugeva maatriksi korral on vaja palju armatuuri. Mida suurem on armatuuri osa, seda suurem on ka materjali tugevus
Hea eeskirja järgi saab arvesse võtta ka erakorralisi olusid 4. Puhastusainete keemiline koostis (aluselised, neutraalsed, happelised ained nende pH). Millise mustuse eemaldamiseks kasutatakse millist ainet? Milliseid kaitsevahendeid ja ohutustehnikat on nõutav tarvitada nimetatusd puhastuainete kasutamisel? pH Rühm Eemaldatav Kasutatava koha Hoiatusmärk Ohutustehnika mustus näide 14- tugevalt Kinnitunud Vaha eemaldamine, Loputada, kasutada 11 aluseline mustus, vanad pesuruumide kaitsekindaid ja/või hooldusained ja suurpuhastus muid kaitsevahendeid vahad, eriti rasvane mustus
suurema stabiilsuse). Viimistletakse UV kindla laki või õliga. Laudparketid on ühelipilised, võivad olla äärefaasiga. Sobivad paigaldamiseks nii ujuvana kui liimituna aluspõrandale. Eeliseks: lihtne paigaldada, hooldada, eluiga u 40 aastat. Liistparkett: Neljast küljest soon ja punniga lehtpuidust parkett. Liiste saab paigaldada otse betoonile, vineerile, OSB plaadile ja ka erinevatesse mustritesse. Paigaldamises kasutatakse liimi, liistu või liistunaela. Miinuseks: vajab pahteldamist, lihvimist, õlitamist või lakkimist Mosaiikparket: Väikestest lippidest erinevatesse mustritesse laotud ja võrgule asetatud parkett. Paksus 8 mm, sobib põrandaküttele. Valmistatakse tamme, saare ja eksootilistest puiduliikidest Miinuseks: vajab pahteldamist, lihvimist, õlitamist või lakkimist. Pilet nr. 7 1.Puidu pind kolmes lõikes. 2.Lõhed puidus ja mõju saematerjalile. 3.Termoplastne liim, termoaktiivne liim, selgitus. 1.Radiaal-, tangensiaal-, ristlõige:
Keemia ja materjaliõpetus Kordamisküsimused 2014/2015 õppeaastal 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev: homogeenne molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, aatomite ruumiline
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hekta
Kui laevas ei tööta avariivalgustus, saab valgustuspulka kasutada evakuatsiooniteede valgustamiseks jne. Pulga pikkus on 150 mm. Säilivusaeg kuni 4 aastat. 2. Pindade pahteldamine Hoolikalt krunditud pinda võib vajaduse korral pahteldada. Et aga pahtel kuivamisel ei praguneks, ei tohi üks kiht olla paksem kui 0,1 mm. Järgmine kiht pannakse peale pärast eelmise kuivamist ja kerget lihvimist. Pahtelkihi üldpaksus ei tohi ületada 1 mm. Pahteldatud metallpinna lihvimiseks niisutatakse pinda veega ja kasutatakse veekindlat liivapaberit. Peale lihvimise lõppu pestakse pind veega üle ja hõõrutakse lapiga kuivaks. Puupinda pahteldatakse peale täielikku kuivamist. Siseruumides võib kasutada nii õli- kui ka lakipahtlit, väljas ainult lakipahtlit. Kõigepealt pahteldatakse kihtidena konarused puupinnas,
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
