Doonoril määratakse tema ABO veregrupp, sest sobivust ABO süsteemis peab vereülekandel kindlasti arvestama. Kui seda ei tee, lõhutakse antikehade poolt kõik üle kantud punalibled. See reaktsioon on kiire ja nii tugev, et kahjustab tervet organismi ja võib põhjustada inimese surma.Teiste veregrupisüsteemide puhul tekivad antikehad siis, kui on kokkupuude võõ-ra verega. Kõige sagedasem on antikehade teke RhD-antigeeni (vanasti kutsuti seda reesusfaktoriks) vastu. Umbes 15 protsendil inimestest RhD-antigeen punalibledel puudub. Neid inimesi kutsutakse reesusnegatiivseteks. Kui nende vereringesse satub verd, mille punalibledel on RhD-antigeen ehk reesuspositiivseid punaliblesid, hakkab organism nende vastu antikehi tootma ja RhD-antigeeni kandvad punalibled hävitatakse vähehaaval.Doonoril määratakse RhD-antigeeni olemasolu või puudumine ja vereülekandel saab seda arvestada.Vahel
3. 3. sarnasused 1. 2. 5 3. KÜSIMUS Geneetika 32 Vereülekande tegemisel ei tule arvestada mitte ainult ABO-süsteemi vererühmi, vaid ka reesusfaktorit. Umbes 85% inimeste veres esineb erütrotsüütidel antigeen, mida nimetatakse reesusfaktoriks (Rh). Selliseid inimesi nimetatakse reesuspositiivseteks (Rh). Inimesi, kelle veres reesusfaktor puudub, nimetatakse reesusnegatiivseteks (Rh ). See seletab, miks mõnikord on juhtunud õnnetusi vereülekande puhul samasse vererühma kuuluvate inimeste korral. Lihtsustatud geneetilise käsitluse järgi määravad reesusrühmi 2 alleeli. Dominantne alleel (tähis R) määrab reesusantigeeni tekke veres, retsessiivne alleel (tähis r) reesusantigeeni teket ei põhjusta. 1
aglutiniinid aglutinogeenid Esimene grupp (I,0) , Puuduvad Teine grupp (II, A) A Kolmas grupp (III, B) B Neljas grupp (IV, AB) Puuduvad AB I gruppiga inimesed on universaalsed doonorid, IV grupi inimesed universaalsed retsipiendid. Enamikul inimesel esineb aglutinogeen, mida nimetatakse reesusfaktoriks. Selliste inimeste verd nimetatakse reesuspositiivseks. Osal inimesel see aglutinogeen puudub reesusnegatiivne veri. Lihtsustatult võib südant ja veresoonkonda ette kujutada kui torust ringsüsteemi, millel on paremal ja vasakul poolel verd ringi ajavad pumbad (süda). See torude ja 10 pumpade kinnine ring vahetab ümbritseva keskkonnaga hapnikku, toitaineid ja laguprodukte
annaabi.ee 
