kujunes kontsertzanriks. Seda esitavad solistid, koor ja orkester ja võib lisanduda orel. Reekviem koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelsete tekstidega lauludest. Reekviemi osad : 1) Reqem aternam dona eis Domine. - igavest rahu anna neile issand. *See on Reekviemi avalaul. Osa annab reekviemile tema nimetuse (igavene rahu) ja on pühendatud surnute mälestuseks. 2) Dies irae - vihapäev. *Sisuks on viimse päeva kohus ja maailma lõpp. Selle osa tekst kirjutati 13.saj. keskel, kui valitses katkuepideemia. Leian et see on hästi jõuline. 3) Congutatis - Ära neetud. *Räägib sellest, et ära on neetud kõik, kes on patused. Kirjeldab ka patuste hirme ja piinu. 4) Lacrymosa - pisarad. *Annab edasi kurbust ja pisaraid
45, EE 1868 Nach Worten der Heiligen Schrift; seitsmeosaline teos solistidele (sopran ja bariton), koorile (SATB), orkestrile ja orelile ad libitum. Arvatakse, et heliloojat ajendas reekviemi kirjutama tema ema surm 1865. aastal. Reekviemi helikeelest: Schumannite juures tutvus Brahms juba 1850. aastatel saksa barokkmuusika käsikirjadega, sh Bachi, Händeli ja Schützi loominguga, mis avaldas hiljem mõju ka tema enda teostele, sh reekviemile: Schützilt õppis ta helimaali tehnikat, Händelilt koorikäsitlust, Bachilt kontrapunktiõpetust ja fuugatehnikat (reekviemi 3. osas kõlab fuuga orelipunktil d). Teose I, II ja VII osa läbib üks ja seesama motiiv, mis on pärit luteri koraalist "Kes ainsal jumalal laseb valitseda" (II osas on meloodia rütmi muudetud ja see kõlab ka mazoori asemel minooris). I osa "Selig sind, die da Leid tragen" (Koor) Mattheuse 5:4 "Õndsad on kurvad, sest nemad trööstitakse"
4 Loomingule iseloomulik orkestraalsus, mõistuspärasus, vormikindlus. Kasutas polüfooniat, eriti kaanonit. On ka rahvalaulust ja koraalist puutumata ning loodusest inspireeritud loomingut (Nõmmelill, Talvine õhtu). Tippteoseks peetakse esimest eesti reekviemi, mis on loodud 1927 Peeter Süda mälestuseks. See toetub eesti rahvaviisile ja seda võib esitada nii eesti kui ladina keeles. Puudub reekviemile omane dramaatilisus, käsitleb surma kui loomulikku elu lõppu. Teoseid: · Sirisege, sirbikesed · Mu süda, ärka üles Heino Eller (1887-1970) Oli Tobiase õpilane. Asus õppima Peterburi konservatooriumis viiuli eriala, aga lõpetas hoopis heliloojana. Rahvalike traditsioonide kujundaja eesti instrumentaalmuusikas. Iseloomulik on keelpillide kõlavärvid, õhulisus, nüansirikkus, viimistletud detailid. Helikeel on lüüriline, tasakaalukalt jutustav. (Kodumaine viis)
Teos, mis parimate solistide, koori ja orkestri poolt 22. V 1874. a. Milaanos Püha Markuse kirikus autori juhatusel suurima menuga ette kanti. Kuna Reekviem oli klerikaalide arusaamade kohaselt kiriku jaoks liiga ilmalik, toimusid järgmised kolm kontsertesitust "La Scalas". Nädala pärast kõlas Reekviem erakordse eduga Pariisis, seejärel Londonis, Berliinis ja Viinis ning on jäänud vokaalsümfooniliste tippteoste hulka tänapäevani. "Aidale" ja "Reekviemile" järgnes pikka aega kestnud loominguline paus, mille kestel valmisid vaid kaks lühikest vokaalteost Dante religioosseile parafraasidele kirjutatud "Ave Maria" sopranile ja keelpilliorkestrile ning "Pater noster" vokaalkvartetile a cappella. Miks küll nii vitaalne, loomingulisse kõrgpunkti jõudnud kunstnik komponeerimisest loobus? Küllap vist eeskätt ühiskondlikkultuurilistest ajenditest tingituna. Nagu juba eespool korduvalt mainitud,
annaabi.ee 
