Lehekesed on erinevalt saarepuu omadest peene saagja servaga ning alt veidi karvased. Talvel on hea pihlakat teistest puudest eristada pehmete karvaste pungade järgi, eriti ilusad ja suured on ladvapungad. Pihlaka noored oksad on üpris tumehallid, nii on neid kasutatud isegi musta värvi saamisel. Kasutatud on ka pihlaka puitu. Temast tehti kauni punaka läikega mööblit. Pihlaka kõvast puidust sai vanasti häid tööriistavarsi, rehapulki, ratta- ja reekodaraid. Eriti hinnatud oli pihlakast vankritelg, mida tema libeduse tõttu ei olnud vaja määrida. Sageli võib pihlakaid kevadiste õiekobarate ja sügiseste marjade ilu tõttu leida haljasaladelt. Sügisel kaunistab puud veel tavaliselt erkpunane leherüü. Kuid õunaaedade läheduses ei ole ta soovitud puu, sest pihlakas ja õunapuu on lähedad sugulased ning pihlaka kahjurid on samad, mis õunapuul. Ka vilju nimetatakse mõlemal õunviljadeks.
variseb alles järgmise aasta varakevadel. Peale seemnete uueneb saar ka vegetatiivselt: annab peale raiumist rikkalikult kännuvõsu. Saar kardab rohusööjaid metsloomi, külma, saarevähki ja kahjurputukaid. Saare eluiga ei ole väga pikk ja on tavaliselt alla kolmesaja aasta. Saart on nimetatud ka tamme nooremaks vennaks, kuid tegelikult ei ole nad lähisugulased. Neid ühendab väärtuslik ja vastupidav puit. Vanasti valmistati saarest ratta- ja reekodaraid, looki, haamri- ja kirvevarsi jms. Hinnatud on saarepuit mööblitööstuses ja ehitusel. Väga ilus on näiteks saarepuust parkett. Saarel on ka suur kütteväärtus. Sageli võib saart kohata vanades parkides. Neis on ta väga kaunis oma suurte hõredate haraliste okstega. Sageli on saari vanade taluhoonete ümbruses, set kõrged puud on nagu looduslikud piksevardad ja kaitsevad hooneid pikselöökide eest. Uutel linnade haljasaladel ta
marjade kontrastsus annavad kauni üldmulje. Tavaliselt on pihlakad võrdlemisi haprad puud ning seega võib suur ja jäme pihlakas tõepoolest endast jätta suursuguse, kauni ja kustumatu mulje. 2.2 Pihlakate rakendusvõimalused Pihlaka oksi on kasutatud musta värvi saamisel. Kasutatud on ka pihlaka puitu kauni punaka läikega mööbli tegemisel. Tema puidust on tehtud ka tööriistavarsi, rehapulki, ratta- ja reekodaraid. Pihlaka marjad on eelkõige hea vitamiinitee toormaterjaliks, kuid aitavad ka köha ning teiste hingamisteede hädade puhul. Kui väikelaps pihlakamarju liiga 9 palju sööb, võib tekkida oksendamine, pea- ja kõhuvalu. Pihlakamarjadest tehakse veel keediseid, mahlasid, veine ja likööre. (Harilik pihlakas liigikirjeldus ... 2009) Pihlakas o palju beetakarotiini, C-vitamiini, P-vitamiini, K-vitamiini, orgaanilisi happeid, suhkruid,
Lehekesed on erinevalt saarepuu omadest peene saagja servaga ning alt veidi karvased. Talvel on hea pihlakat teistest puudest eristada pehmete karvaste pungade järgi, eriti ilusad ja suured on ladvapungad. Pihlaka noored oksad on üpris tumehallid, nii on neid kasutatud isegi musta värvi saamisel. Kasutatud on ka pihlaka puitu. Temast tehti kauni punaka läikega mööblit. Pihlaka kõvast puidust sai vanasti häid tööriistavarsi, rehapulki, ratta- ja reekodaraid. Eriti hinnatud oli pihlakast vankritelg, mida tema libeduse tõttu ei olnud vaja määrida. Sageli võib pihlakaid kevadiste õiekobarate ja sügiseste marjade ilu tõttu leida haljasaladelt. Sügisel kaunistab puud veel tavaliselt erkpunane leherüü. Kuid õunaaedade läheduses ei ole ta soovitud puu, sest pihlakas ja õunapuu on lähedad sugulased ning pihlaka kahjurid on samad, mis õunapuul. Ka vilju nimetatakse mõlemal õunviljadeks. Kõige rohkem on aga inimestel kasu pihlakamarjadest
Lehekesed on erinevalt saarepuu omadest peene saagja servaga ning alt veidi karvased. Talvel on hea pihlakat teistest puudest eristada pehmete karvaste pungade järgi, eriti ilusad ja suured on ladvapungad. Pihlaka noored oksad on üpris tumehallid, nii on neid kasutatud isegi musta värvi saamisel. Kasutatud on ka pihlaka puitu. Temast tehti kauni punaka läikega mööblit. Pihlaka kõvast puidust sai vanasti häid tööriistavarsi, rehapulki, ratta- ja reekodaraid. Eriti hinnatud oli pihlakast vankritelg, mida tema libeduse tõttu ei olnud vaja määrida. Sageli võib pihlakaid kevadiste õiekobarate ja sügiseste marjade ilu tõttu leida haljasaladelt. Sügisel kaunistab puud veel tavaliselt erkpunane leherüü. Kuid õunaaedade läheduses ei ole ta soovitud puu, sest pihlakas ja õunapuu on lähedad sugulased ning pihlaka kahjurid on samad, mis õunapuul. Ka vilju nimetatakse mõlemal õunviljadeks. Kõige rohkem on aga inimestel kasu pihlakamarjadest
annaabi.ee 
