(Detsisionismi üheks näiteks on eksistentsialism) probleemide lahenduste järgi, kui püüda konkreetset olukorda lahendada reegli järgi. Enne leitakse konkreetsed lahendused. Reeglideontoloogia ehk generalism: Konkreetsed teod on kas iseenesest õiged ratsionalism - intuitsionism meie valiku/otsuse alusel (detsisionism) või
Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. Kohuse-eetika pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust. Valetamine on alati vale. Teodeontoloogia ehk partikularism: Konkreetsed teod on kas iseenesest õiged meie valiku/otsuse alusel (detsisionism) või siis ütleb meie südametunnistus/intuitsioon meile ette, milline tegu on õige (intuitsionism). Reeglideontoloogia ehk generalism: Õige tegu on see, mis vastab universaalsele (kõigile sarnastes oludes kehtivale) reeglile. Immanuel Kant (1724-1804) (põhimõtete järgi elamine, sisemine headus) o hüpoteetiline imperatiiv ("Kui tahad saada A, tee B!", Nt: Et saada terveks, võta rohtu!) o kategooriline imperatiiv (katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks).)
1)Kohuse-eetika omistab sisemise väärtuse tegudele endile, mitte nende tagajärgedele. Kohuse-eetika pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust. Valetamine on alati vale. 2)Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse teatud motiivist  kohusetundest  ajendatuna. 3)Tähtsad pole mitte teo tagajärjed, vaid hea tahe. Deontoloogia vormid on: Teodeontoloogia- kõik elusituatsioonid on kordumatud, seetõttu ei ole võimalik kehtestada kindlaid reegleid. Reeglideontoloogia- Õige tegu on see, mis vastab universaalsele (kõigile sarnastes oludes kehtivale) reeglile. *Reegliintuitsionism  intuitsioon avastab kas ühe reegli (absolutism) või mitu (objektivism). *Reegliratsionalism  ratsionaalse arutluse abil leitakse kas üks reegel (absolutism) või mitu (objektivism). Absolutism- igale moraaliprobleemile on ainult üks õige vastus Objektivism- prima facie printsiibid (Ross) Deontoloogilise eetika klassik oli saksa filosoof I.Kant Kanti õpetuse alused:
põhiteooriale. Reegel väide selle kohta, mida võib teha või mida tuleks teha (või mitte teha). Reegel on ettekirjutus, mis püüab reguleerida või juhtida seda, mida me teeme. Reeglid määratlevad meie kohustused ja lähtuvad mingist "seadustatud" autoriteedist (näit. vanemad, kirik, kool, valitsus). Reeglid loovad olukorra, kus asjadele, tegevustele või arvamustele saab omistada ainult kaks iseloomustavat väidet, s.t. nad võivad olla "õiged" või "valed". Reeglideontoloogia moraaliteooria, mis nõuab, et mistahes moraalireegel, olemaks moraalselt siduv, peab olema kohaldatav kõikidele inimestele. Selle näiteks on Kanti kategooriline imperatiiv: "Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks". Reegliutilitarism moraaliteooria, mis nõuab, et peaksime alati tegutsema vastavalt reeglile, mille kohaselt tegevus peab tooma suurima õnne kõige suuremale hulgale
ja seda sõltumata valiku tagajärgedest. Normatiivne eetika: haru, mis püüab konstrueerida üldisi teoreetilisi alusraame normatiivsetele küsimustele vastamiseks, sealhulgas näiteks järjestada ja korrastada fundamentaalseid moraaliprintsiipe. Normatiivse eetika valda kuuluvad ka konkreetse iseloomuga normatiivsed küsimused, nt kuidas suhtuda aborti, eutanaasiasse, loomkatsetesse, surmanuhtlusse (s.t. rakenduseetika või praktilise eetika küsimused). Reeglideontoloogia: moraaliteooria, mis nõuab, et mistahes moraalireegel, olemaks moraalselt siduv, peab olema kohaldatav kõikidele inimestele. Selle näiteks on Kanti kategooriline imperatiiv: "Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks". Teleoloogilised teooriad Deontoloogilised teooriad Standard moraalselt õige Standard moraalselt õige käitumise jaoks on ise käitumise
· Moraalireeglid on kõigile ühtmoodi kohustuslikud, nad kehtivad universaalselt. Deontoloogia jaguneb: · Teodeontoloogia e partikularism: o Kõik elusituatsioonid on kordumatud ja ei sarnane üksteisega. St ei ole võimalik kehtestada reegleid o Konkreetsed teod on kas iseenesest õiged meie otsuse alusel v siis ütleb meie südametunnistus/intuitsioon, milline tegu on õige. · Reeglideontoloogia e generalism: o Õige tegu on see, mis vastab universaalsele reeglile o Reegliintuitsionism  intuitsioon avastab kas ühe reegli v mitu o Reegliratsionalism  ratsionaalse arutluse abil leitakse kas üks reegel v mitu Intuitsioon on nagu sisemine taju, mis annab hoobilt õige vastuse. Joseph Butler  iga õiglane inimene suudab leida õige lahenduse oma südametunnistuse alusel.
õigsuse kriteeriumiks teo tagajärg. Kohuse-eetika järgi · Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse teatud motiivist  kohusetundest  ajendatuna. · Tähtsad pole mitte teo tagajärjed, vaid hea tahe. · Moraalireeglid on kõigile ühtmoodi kohustuslikud, nad kehtivad universaalselt. Deontoloogia vormid · Teodeontoloogia ehk partikularism: intuitsionism  detsisionism (Detsisionismi üheks näiteks on eksistentsialism) · Reeglideontoloogia ehk generalism: ratsionalism - intuitsionism objektivism  absolutism Teodeontoloogia Kõik elusituatsioonid on kordumatud ja ei sarnane üksteisega. Seetõttu ei ole võimalik kehtestada reegleid. Pigem tuleb reeglid üldistada konkreetsete probleemide lahenduste järgi, kui püüda konkreetset olukorda lahendada reegli järgi. Enne leitakse konkreetsed lahendused. Konkreetsed teod on kas iseenesest õiged meie valiku/otsuse alusel (detsisionism) või
annaabi.ee 
