oksüdeerumine on elektronide loovutamine. oksüdeeruda võivad ained, mille aatomid hoiavad oma väliskihi elektrone nõrgalt kinni. oksüdeeruja redutseerib e liidab elektrone. nt. Cl (Z= 17) +17/ 2) 8) 7), liidab 1 elektroni, (liidab nii palju elektrone, et viimasel el-kihil oleks 8 el.) S (Z= 16) +16/ 2) 8) 6), liidab 2 elektroni. redutseerija oksüdeerub e loovutab elektrone. nt. Na (Z= 11) +11/ 2) 8) 1), loovutab 1 elektroni, (loovutab nii palju elektrone, kui on tal viimasel el-kihil.) Ca (Z= 20) +20/ 2) 8) 8) 2), loovutab 2 elektroni.
rohkem kui nelja aromaatset tsüklit sisaldavaid PAH-e “rasketeks” (näiteks benso(a)püreen). “Rasked” PAH-id on enamasti stabiilsemad kui “kerged” PAH-id. PAH-id erinevad füüsikalis-keemiliste omaduste poolest ja mõjuvad elusorganismidele mitut moodi. Reeglina PAH-ide keemilised ja füüsikalised omadused sõltuvad tugevasti molekulmassist: molekulmassi suurenedes vähenevad PAH-ide vees lahustuvus, aururõhk ning PAH-ide vastupanuvõime redutseerumise ja oksüdeerumise suhtes, kuid suurenevad sulamistemperatuur, keemistemperatuur ning suureneb PAH-i lahustuvus rasvades. Elusorganismidele mürgiseks loetakse PAH-e, mille molekulmass jääb vahemikku 128,16–300,36 g/mol, sest tänu oma madalale molekulmassile on nad keskkonnas liikuvamad kui suurema molekulmassiga PAH-id. Suurema molekulmassiga PAH-id (molekulmass suurem kui 300,36 g/mol) on vähem liikuvad keskkonnas, sest neil on suurem molekul ning väiksem lendumis- ja lahustumisvõime.
Selle metalli avastajaks on sir Humphry Davy, kel õnnestus 1808 aastal saada seda metalli puhtal kujul. Magneesiumi leidub maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7 kohal. Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 3 SAAMINE Metallist magneesiumit toodetakse tema ühendite keemilise või elektrolüütilise redutseerimise teel. Keemilise redutseerumise korral saadakse dolomiidi lagundamisel MgO, mis pannakse 1200°C juures reageerima raua ja räni sulamiga. Elektrolüütilise meetodi korral sadestatakse mereveest Mg(OH) 2, mis lahustatakse seejärel soolhappe toimel ja elektrolüüsitakse. 4 ASUKOHT PERIOODILISUSTABELIS Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12, asub IIA rühmas, 3. perioodis, magneesiumi sümbol on Mg. Magneesiumil on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 24, 25
ON VAJA ENERGIAT JA SÜSINIKKU lk 811 elusorganismid on võimelised omastama 2te liiki energiat-- valgusen. ja keemilist en. OKSÜDEERUMISE käigus aine koostises olevate aatomite elektonide arv väheneb, aatomitevahelised sidemed lõhutakse ning VABANEB EN. nt: rakuhingamise käigus lagundatakse glükoos CO2ks ja O2 läheb vee koosseisu REDUTSEERUMISE käigus lisandub aatomitesse elektrone (elektronide arv suureneb), tekivad uued aatomitevahelised sidemed ning seeläbi SALEVSTATAKSE EN. nt: fotosünteesis kasutatkse valgusen.t, et CO2st ja H2Ost sünteesida suhkruid ning eraldub O2 C--on võime moodustada pikki ahelaid, mille külge saavad liituda teised aatomid-- iga C aatom suudab endaga liita kuni 4 aatomit Cahel võib olla sirge, hatunev või rõngakujuline ja ka selle pikkus võib varieeruda
H(I). Reaktsioonivõrrand on keemilisel reaktsioonil toimunud muutuste lühike ja ülevaatlik väljend. Reaktsioonivõrrandis antakse lähteained ja saadused valemitena, kusjuures reaktsioonist osavõtvaid elemente peab ühel ja teiselpool võrdusmärki olema ühepalju. Võrdsustamiseks asetatakse lähteainete ja saaduste ette koefitsiendid. Tasakaalustamine elektronide bilansi meetodil: Leida elemendid, mille oksüdatsiooniaste muutub. Kirjutada välja oksüdeerumise ja redutseerumise poolreaktsioonid. Elektronide tasakaalustamiseks leida ühine kordaja (liidetud ja loovutatud elektronide arvud peavad võrduma). Saadud koefitsiendid kanda võrrandisse. Tasakaalustada ülejäänud reaktsioonivõrrand. Tasakaalustamiseks võib vajadusel lisada vee molekule või vesinikioone happelises keskkonnas. Aluselises keskkonnas võib lisada hüdroksiidioone või vee molekule. Galvaanielement seadis, kus redoksreaktsioonis redutseerimis- ja
Reaktsioonivõrrand on keemilisel reaktsioonil toimunu muutuste lühike ja ülevaatlik väljend. Reaktsioonivõrrandis antakse lähteained ja saadused valemitena, kusjuures reaktsioonist osavõtvaid elemente peab ühel ja teselpool võrdusmärki olema ühepalju Võrdsustamiseks asetatakse lähteainete ja saaduste ette koefitsendid Tasakaalustamine elektronide bilansi meetodil: · Leida elemendid, mille oksüdatsiooniaste muutub · Kirjutada välja oksüdeerumise ja redutseerumise poolreaktsioonid · Elektronide tasakaalustamiseks leida ühine kordaja (liidetud ja loovutatud elektronide arvud peavad võrduma) · Saadud koefitsendid kanda võrrandisse · Tasakaalustada ülejäänud reaktsioonivõrrand · Tasakaalustamiseks võib vajadusel lisada vee molekule või vesinikioone happelises keskonnas. Aluselises keskkonnas võib lisada hüdroksiidioone Võrrandid (tasakaalustamine)
reaktsioonides. Selliste reaktsioonide eesmärk on energia vabastamine väikeste portsionite kaupa. NADPH osaleb eelkõige biosünteetilistes reaktsioonides. Tavaliselt on rakkudes NAD+ tase kõrgem kui NADH tase ja NADPH tase kõrgem kui NADP+ tase. Mõlema nikotiinamiidse koensüümi oksüdeerunud vormid võivad elektrone aksepteerida vaid paarikaupa. Redutseeritud vormid võivad elektrone samuti loovutada vaid paarikaupa. Hüdriidiooni liitumisega, mis toimub redutseerumise käigus, muutub ka koensüümi laeng. NADH seoselise ensüümi näiteks on oksidoreduktaaside hulka kuuluv maksast pärinev alkoholi dehüdrogenaas (ADH). Alkoholi dehüdrogenaas katalüüsib mitme erineva alkoholi oksüdeerimist. Kõigis reaktsioonides osaleb elektronide akseptorina NAD+. Aktiivsait on seega nendel ansüümidel alkoholi suhtes mitte eriti kõrge spetsiifikaga. Samal ajal on koensüümi suhtes spetsiifika tunduvalt suurem, kuna
Reaktsioonivõrrand on keemilisel reaktsioonil toimunud muutuste lühike ja ülevaatlik väljend. Reaktsioonivõrrandis antakse lähteained ja saadused valemitena, kusjuures reaktsioonist osavõtvaid elemente peab ühel ja teiselpool võrdusmärki olema ühepalju. Võrdsustamiseks asetatakse lähteainete ja saaduste ette koefitsiendid. Tasakaalustamine elektronide bilansi meetodil: 1. Leida elemendid, mille oksüdatsiooniaste muutub. 2. Kirjutada välja oksüdeerumise ja redutseerumise poolreaktsioonid. 3. Elektronide tasakaalustamiseks leida ühine kordaja (liidetud ja loovutatud elektronide arvud peavad võrduma). 4. Saadud koefitsiendid kanda võrrandisse. 5. Tasakaalustada ülejäänud reaktsioonivõrrand. Tasakaalustamiseks võib vajadusel lisada vee molekule või vesinikioone happelises keskkonnas. Aluselises keskkonnas võib lisada hüdroksiidioone või vee molekule. Näide: Redoksreaktsiooni tasakaalustamine happelises keskkonnas Lahused
sealjuures Fe+3 ja Fe+2 vormi vahel.Elektronide kandjana kompleksi III ja IV vahel funktsioneerib kõige väikesem tsütokroomidest, tsütokroom c (molekulmass 12000). Kompleks IV ehk tsütokroomi oksidaas, sisaldab heemvalke tsütokroom a ja tsütokroom a3. Lisaks on kompleksis IV veel vaske sisaldavad tsentrid, kus Cu muudab oma oksüdatsiooniastet Cu+ ja Cu2+ vormi vahel vahendades elektrone läbi kompleksi molekulaarsele hapnikule. Hapnik on elektronide terminaalne akseptor, tema redutseerumise tagajärjel moodustub vesi. NADH või suktsinaadi oksüdatsioon on 2 elektronili loovutamise protsess, mille käigus kantakse hüdriidioon üle flaviinile. Hüdriidioon koosneb prootonist ja kahest elektronist (H-). Erinevalt NADHst ja suktsinaadist, on flaviinid võimelised osalema kas 1- või 2- elektronilistes ülekandeprotsessides. Flaviin, mis on maksimaalselt redutseeritud dehüdrogenaasi reaktsioonis, võib edaspidises oksüdeeruda, loovutades kas ühe või kaks elektroni
Elektrolüüsiks nimetatakse elektrolüüdi lahuses või sulatatud elektrolüüdis elektrivoolu toimel kulgevat redoksprotsessi. Nii elektrolüüdi lahuses kui sulatatud elektrolüüdis toimub ioonide kaootiline liikumine. Sukeldades elektrolüüti inertsed elektroodid ja rakendades nende vahel alalispinge, hakkavad katioonid liikuma negatiivse ja anioonid positiivse elektroodi suunas. Nendel elektroodidel toimub redutseerumise (katood) ja oksüdeerumise (anood) protsess. Elektrolüüsil muunduvad kõigepealt need osakesed, mis kergemini kas katoodil redutseeruvad või anoodil oksüdeeruvad. Selle kvalitatiivseks iseloomustajaks on standardpotentsiaal (redokspotentsiaal standardtingimustel) (vt. H.Karik, U.Palm, V.Past "Üldine ja anorgaaniline keemia", Tallinn, "Valgus", 1981, lk.202-215), mille alusel on koostatud pingerida K Ba Ca Na Mg Al Zn Cr Fe Cd Co Ni Sn Pb H2 Cu Hg
perioodi element). Elektronide arv väliselektronkihis on 6 (VIA rühmaelement). Elektronskeem. S:+16| ) ) ) 1.kihis (n=1) 2n2=2*12=2 elektroni 2.kihis (n=2) 2n2=2*22=8 elektroni 3.kihis (n=3) 6 elektroni ( elektronide arv väliskihis on 6[VI-Arühma element]) S aatomi tuuma ehitus : Ümardades Ar(S)= 32,06 lähima täisarvuni saame massiarvu A(S)=32. tuumas on 16 prootonit ja neutrone Z=A-Z=32-16=16 47. Aatomite oksüdatsiooniastme määramine ühendeis. näited. Oksüdeerumise ja redutseerumise all mõisteti algselt hapniku liitmist ja loovutamist aine poolt nüüd sisaldavad need mõisted ka elektronide liitmist ja loovutamist. oksüdeerumis- ja redutseerumisreaktsioonides toimub alati elektronide ülekanne see tähendab et alati muutub ühe või mitme elemendi oksüdatsiooniaste. Aatom või ioon loovutab elektrone Cl2 + 2Na 2Na+Cl- oksüdeerija oksüdeerub(aatom) naatrium loovutab elektrone Redutseerumine
Oksüdeerija see juures redutseerub. Tema oksüdatsiooniaste kahaneb. Redoksreaktsiooni toimumiseks loob võimaluse redutseerija ja oksüdeerija otsene või kaudne kontakt (voolu juhtiva aine/materjali vahendusel). 11.Osata tasakaalustada redoksreaktsioone. Võrdsustamiseks asetatakse lähteainete ja saaduste ette koefitsiendid. Tasakaalustamine elektronide bilansi meetodil: *Leida elemendid, mille oksüdatsiooniaste muutub. *Kirjutada välja oksüdeerumise ja redutseerumise poolreaktsioonid. *Elektronide tasakaalustamiseks leida ühine kordaja (liidetud ja loovutatud elektronide arvud peavad võrduma). *Saadud koefitsiendid kanda võrrandisse. *Tasakaalustada ülejäänud reaktsioonivõrrand. *Tasakaalustamiseks võib vajadusel lisada vee molekule või vesinikioone happelises keskkonnas. Aluselises keskkonnas võib lisada hüdroksiidioone või vee molekule. 12. Mis on keemilise reaktsiooni tasakaal? Kuidas seda on võimalik mõjutada?
Redoksreaktsioonide tasakaalustamine, osavõrrandid (poolreaktsioonide võrrandid). Tuntuimad oksüdeerijad: Cl, Br, O, HNO3, Kaaliumpermanganaat (KMnO4), Kaaliumdikromaat jt. Tuntumad redutseerijad: H, CO, C, metallid, jodiidioonid (I¯), sulfiidiioonid (S²¯) jt. Võrdsustamiseks asetatakse lähteainete ja saaduste ette koefitsiendid. Tasakaalustamine elektronide bilansi meetodil: 1. Leida elemendid, mille oksüdatsiooniaste muutub. 2. Kirjutada välja oksüdeerumise ja redutseerumise poolreaktsioonid (mis element palju liitis/lahutas elektrone). 3. Elektronide tasakaalustamiseks leida ühine kordaja (liidetud ja loovutatud elektronidearvud peavad võrduma). 4. Saadud koefitsiendid kanda võrrandisse. 5. Tasakaalustada ülejäänud reaktsioonivõrrand. 6. Tasakaalustamiseks võib vajadusel lisada vee molekule või vesinikioone happeliseskeskkonnas. Aluselises keskkonnas võib lisada hüdroksiidioone või vee molekule (3. loengu slaidid). 54
3RT = EM - pH = EM - 0.06pH (volti ) zF zF 10.)Fotosünteesi biokeemiline staadium, millised faasid eristatakse. Millises faasis on vajalik ATP ja NADPH, milleks? Neljas staadium ei vaja otsest valguse juuresolekut vaid valguses 20 moodustunud ATP ja NADPH, seetõttu nimetatakse teda ka pimestaadiumiks. Õigem oleks nimetada fotosünteesi biokeemiliseks (CO2 redutseerumise) staadiumiks, sest pimedas CO2 redutseerumine suhkruteks lakkab mõni minut pärast valguse väljalülitamist. Calvin- Benson- Bassham'i tsükkel.Reduktiivne pentoosfosfaatide tsükkel. Calvini tsükli üldvõrrand: 3CO2 + 6NADPH + 9ATP GAP + 9ADP + 9Pi + 6NADP. Stabiilsed produktid tärklis ja sahharoos. CO2 sidumise biokeemilist tsüklit e. nn. Calvini tsüklit võib mõtteliselt jagada kolmeks osaks: CO2 aktseptori
vegetatiivsest rakust ja tugevasti redutseerunud anteriidist, mille sees arenevad kahe viburiga spermatosoidid. Emasgametofüüt areneb samuti peaaegu tervenisti megaspoori sees. Kui gametofüüt suuremaks kasvab, rebib ta megaspoori kesta katki. Läbi kolmeharulise lõhe väljub osa gametofüüdi kehast, millel tekivad arhegoonid ja risoidid. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodist kasvab sporofüüdi alge. Seega on erieoselisus tinginud gametofüütide kahekojalisuse ja redutseerumise. See on etendanud tähtsat osa taimde evolutsioonis. Hk. Ositaimed- Equisetoptyha. Puukujulised esindajad on täielikult välja surnud, kaasaegses taimestikus on säilinud ainult rohttaimed. Ehitus. Sporofüüdi iseärasuseks on männasena paiknevate külgharude esinemine. Lehed on samuti koondunud männasteks. Sõlmed ja sõlmevahed on selgesti väljendunud. Sõlmevahede alusel esineb sageli vahemeristeem. Lehed on redutseerunud, keskmised kuni väkesed, ühe keskrooga. Kloroplastid
Fe-S valgud III KOMPLEKS CoQ-cyt c oksüdoreduktaasFe-S valgud; cyt bc1 kompl. IV KOMPLEKS Cyt a a3; Cyt c oksüdaas 5. Mida iseloomustab keemilise ühendi redokspotentsiaal ? Mida tähendab standardne redokspotentsiaal o'? Milline hingamisahela komponent omab kõrgeimat o' väärtust? Redokspotentsiaal (E ) - iseloomustab aine e- -sidumise võimet. E väärtus tähendab tugevat e- sidumise ehk redutseerumise tendents. Mida suurem see väärtus on, seda suurem on võime elektrone siduda, seda kindlamini ta redutseerub. Kõige suurem redokspotentsiaal on hapnikul. 6. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel reaktsiooni standardse vaba energia muudu Go' ja standardse redokspotentsiaali o'. Otsustage, kas protsess saab kulgeda spontaanselt, kui elektronide aktseptori ja doonori o' väärtused on vastavalt + 0,816 V ja - 0,320 V. 7. Millised toodud väidetest vastavad tõele
redutseerunud anteriidist, mille sees arenevad kahe viburiga spermatosoidid. Emasgametofüüt areneb samuti peaaegu tervenisti megaspoori sees. Kui gametofüüt suuremaks kasvab, rebib ta megaspoori kesta katki. Läbi kolmeharulise lõhe väljub osa gametofüüdi kehast, millel tekivad arhegoonid ja risoidid. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodist kasvab sporofüüdi alge. Seega on erieoselisus tinginud gametofüütide kahekojalisuse ja redutseerumise. See on etendanud tähtsat osa taimde evolutsioonis. Hk. Ositaimed- Equisetoptyha. Puukujulised esindajad on täielikult välja surnud, kaasaegses taimestikus on säilinud ainult rohttaimed. Ehitus. Sporofüüdi iseärasuseks on männasena paiknevate külgharude esinemine. Lehed on samuti koondunud männasteks. Sõlmed ja sõlmevahed on selgesti väljendunud. Sõlmevahede alusel esineb sageli vahemeristeem. Lehed on redutseerunud, keskmised kuni väkesed, ühe keskrooga
Millises faasis on vajalik ATP ja NADPH, milleks? ? Biokeemiline staadium: CO2 ainevahetuses. Faasid: Süsihappegaasi seostumine ja redutseerimine sahhariidideks toimub ainult valguses (valgusstaadium) ja Calvini tsükkel(Calvin - Benson Bassham tsükkel) (fotosünteesi pimereaktsioonid). Milleks ATP ja NADPH: valguses tekib ATP ja NADPH mis on vajalikud Calvini tsükli toimumiseks.? 122. Millises kloroplastide osas CO2 sidumise ja redutseerumise reaktsioonid toimuvad? Stroomas 123. Millist reaktsiooni katalüüsib ensüüm Rubisko. Sahhariidide sünteesil 124. Kloroplasti DNA ehitus, suurus, milliseid valke kodeerib. Rõngas DNA molekulid, sarnaneb tsüanobakterite DNAle. 120k-160k bp. ~120 geeni, millest 20 kodeerivad fETA valke ja kodeeritakse ka rubisko suur subühik. 125. Fotosünteesi protsessis ..............................oksüdeeritakse ja ..........................redutseeritakse. Kirjutada sisse õige variant.
Mesofülli ja epidermi rakkudes on 1-2 plaatjat kromatofoori. Eospead paiknevad võsude tippudes. Sporangiumidest vabanenud mega- ja mikrospoorid hakkavad soodsates tingimustes idanema. Mikrospoori sees tekib isasgametofüüt. Emasgametofüüt areneb samuti peaaegu tervenisti megaspoori sees. Kui gametofüüt suuremaks kasvab, rebib ta megaspoori kesta katki. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodist kasvab sporofüüdi alge. Seega on erieoselisus tinginud gametofüütide kahekojalisuse ja redutseerumise. See on etendanud tähtsat osa taimde evolutsioonis. HÕIMKOND OSITAIMED. Puukujulised esindajad on täielikult välja surnud, kaasaegses taimestikus on säilinud ainult rohttaimed. Ehitus. Sporofüüdi iseärasuseks on männasena paiknevate külgharude esinemine. Lehed on samuti koondunud männasteks. Sõlmed ja sõlmevahed on selgesti väljendunud. Kloroplastid ei sisalda pürenoide. Osjad võivad olla nii ühesuguste kui erinevate eostega.
redutseerunud anteriidist, mille sees arenevad kahe viburiga spermatosoidid. Emasgametofüüt areneb samuti peaaegu tervenisti megaspoori sees. Kui gametofüüt suuremaks kasvab, rebib ta megaspoori kesta katki. Läbi kolmeharulise lõhe väljub osa gametofüüdi kehast, millel tekivad arhegoonid ja risoidid. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodist kasvab sporofüüdi alge. Seega on erieoselisus tinginud gametofüütide kahekojalisuse ja redutseerumise. See on etendanud tähtsat osa taimde evolutsioonis. Hk. Ositaimed- Equisetoptyha. Puukujulised esindajad on täielikult välja surnud, kaasaegses taimestikus on säilinud ainult rohttaimed. Ehitus. Sporofüüdi iseärasuseks on männasena paiknevate külgharude esinemine. Lehed on samuti koondunud männasteks. Sõlmed ja sõlmevahed on selgesti väljendunud. Sõlmevahede alusel esineb sageli vahemeristeem. Lehed on redutseerunud, keskmised kuni väkesed, ühe keskrooga
Pmf suurus kloroplastides. 30mV Fotosünteesi biokeemiline staadium, millised faasid eristatakse. Millises faasis on vajalik ATP ja NADPH, milleks? Fotosünteesi biokeemililiseks staadiumiks on Calvini tsükkel. I faas, II faas, III regenereerimisfaas. II faasis on vaja ATP-d 1,3-bifosfoglütseraadi sünteesiks. III faasis on vaja NADPH-d 1,3- bifosfoglütseraadi redutseerumiseks. Millises kloroplastide osas CO2 sidumise ja redutseerumise reaktsioonid toimuvad? Millist reaktsiooni katalüüsib ensüüm Rubisko. Kloroplastide stroomas, Calvini tsüklis. Rubisco e. Ribuloos 1,5-difosfaadi karboksülaas katalüüsib süsihappegaasi seostumist ribuloos 1,5- difosfaadile (RubP) Kloroplasti DNA ehitus, suurus, milliseid valke kodeerib. Kloroplastid sisaldavad mitmeid kuni mitmeid kümneid rõngas-DNA molekule suurusega 120 000 – 160 000 bp. Sisaldab ~120 geeni, 60 neist on seotud RNA transkriptsiooni ja translatsiooniga (rRNA,
Pmf suurus kloroplastides. 30mV Fotosünteesi biokeemiline staadium, millised faasid eristatakse. Millises faasis on vajalik ATP ja NADPH, milleks? Fotosünteesi biokeemililiseks staadiumiks on Calvini tsükkel. I faas, II faas, III regenereerimisfaas. II faasis on vaja ATP-d 1,3-bifosfoglütseraadi sünteesiks. III faasis on vaja NADPH-d 1,3-bifosfoglütseraadi redutseerumiseks. Millises kloroplastide osas CO2 sidumise ja redutseerumise reaktsioonid toimuvad? Millist reaktsiooni katalüüsib ensüüm Rubisko. Kloroplastide stroomas, Calvini tsüklis. Rubisco e. Ribuloos 1,5-difosfaadi karboksülaas katalüüsib süsihappegaasi seostumist ribuloos 1,5-difosfaadile (RubP) Kloroplasti DNA ehitus, suurus, milliseid valke kodeerib. Kloroplastid sisaldavad mitmeid kuni mitmeid kümneid rõngas-DNA molekule suurusega 120 000 160 000 bp.
PAH-id toiduõlisse töötlemise käigus, kui põletusgaasid puutuvad kokku valmiva õliga. Suuri PAH-ide kontsentratsioone on leitud näiteks röstitud kohvist ja kuivatatud teelehtedest. Üldised omadused PAH-id erinevad füüsikalis-keemiliste omaduste poolest ja mõjuvad elusorganismidele mitut moodi. Reeglina PAH-ide keemilised ja füüsikalised omadused sõltuvad tugevasti molekulmassist: molekulmassi suurenedes vähenevad PAH-ide veeslahustuvus, aururõhk ning PAH-ide vastupanuvõime redutseerumise ja oksüdeerumise suhtes, kuid suurenevad sulamistemperatuur, keemistemperatuur ning oktanooli ja vee jaotuskoefitsiendi suhe (ehk suureneb PAH-i lahustuvus rasvades). PAH-id jaotatakse nendes sisalduvate aromaatsete tsüklite arvu järgi kaheks rühmaks: kuni nelja aromaatset tsüklit sisaldavaid PAH-e nimetatakse “kergeteks” PAH-ideks (näiteks benseen, flouranteen, antratseen) ning rohkem kui nelja aromaatset tsüklit sisaldavaid PAH- e “rasketeks” (näiteks benso(a)püreen)
annaabi.ee 
