Vesinik
Vesiniku aatom
loosneb ühest elektronist ja ühest prootonist. Lihtainenena esineb vesinik dimeerina (H2)
ning kahe vesiniku vahel esinev kovalentne side on väga püsiv. Vesiniku aatommass on
1,00794±0,00007 g·mol-1
Füüsikalised omadused
Lihtainena on vesini lõhnatu ja värvitu. Vesinik on kõige kergem gaas, mis on õhust 14,5
korda kergem. Vesiniku keemistemeratuur on -253 kraadi celisiuse järgi.
Keemilised omadused
Mittemettalidega reageerides käitub vesinik redutseerjana, Vesiniku reaagerimisel hapnikuga
ehk vesiniku põlemisel tekib saadusena vesi. Aktiivsete metallidega reageerides käitub
vesinik oksüdeerijana ja saadusena tekib hüdriid. Väheaktiivsete ja keskmise aktiivsusega
metallidega vesinik ei reageeri.
Levik looduses
Vesinik on üks levinumaid mittemetallilisi elemente maakoores. Maailmaruumis on vesinik
aga kõige levinum keemiline element, ta moodustab põhiosa ka Päikese massist. Looduses
annaabi.ee 
