2.2 abil. mw 0 w= 1000 Valem 4.2.2 a w b w lw kus, mw proovikeha mass, g; a w b w l w proovikeha mõõtmed, cm; Saadud tihedus arvutatakse ümber puidule veesisaldusega 12% Valem 4.2.3 abiga. 0 w 012 = w Valem 4.2.3 K 12 kus, K w12 redutseerimiskoefitsient, mis võetakse tabelistTabel 4.2.1. Tabel 4.2.1 Redutseerimiskoefitsiendid puidu tiheduse ümberarvutamiseks standardniiskusel 12% 4.3. Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Veesisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu 4.3.1. Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 × 20 mm ja pikkusega kiu suunas 30 mm. Proovikeha ristlõike mõõtmed mõõdetakse veaga mitte üle 0,1 mm. Katsetamisel
P 0W = ax bwwlw (Valem 2) Kus, mw - proovikeha mass [g] ax bw lw - proovikeha mõõtmed [mm] Saadud tihedus tuleb arvutada ümber puidule niiskussisaldusega 12% valemi 3 järgi. P w (Valem 3) P 012 = K0w 12 w Kus, K 12 - redutseerimiskoefitsient, mis võetakse tabelist. 4.3 Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Esmalt mõõdetakse proovikeha mõõtmed. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 +/- 0,5 minutit pärast peale koormamise algust. Survetugevus arvutatakse valemi 4 abil. Rs = aP*b (Valem 4) Kus, P- purustatav jõud a, b- ristlõike mõõtmed
aw, bw, lw proovikeha mõõtmed [mm] mw - proovikeha mass Aruvutus: Proovikeha nr. 4. a = 18,2 [mm] b = 19,0 [mm] h = 31,0 [mm] m = 6,60 [g] W = 9,8 [%] ow = ((6,05 / (19,5 * 19,9 * 30,7)) * 1000000 = 615,7 [kg/m3] Valem 3: o12 = ow / Kw12 o12 puidu tihedus niiskusel 12% [kg/m3] ow puidu tihedus antud niiskusel [kg/m3] Kw12 redutseerimiskoefitsient, mis võetakse tabelist 3. Arvutus: Proovikeha nr. 4. ow = 615,7 [kg/m3] Kw12 = 0,985 [-] o12 = 615,7 / 0,985 = 625,1 [kg/m3] 3.3 Puidu piki kiudu survetugevuse määramine. Niiskus sisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 x 20 mm ja pikkuseda 30 mm kiu suunas. Proovikeha ristlõike mõõtmed mõõdetakse täpsusega 0,01 mm. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja
𝑤 𝑏𝑤 𝑙𝑤 • 𝑚𝑤 - proovikeha mass [g] • 𝑎𝑤 , 𝑏𝑤 , 𝑙𝑤 - proovikeha mõõtmed [cm] Tihedus puidule veesisaldusega 12 %: 𝜌 𝜌12 = 𝐾𝑤𝑤 , [kg/m³] (2) 12 • 𝑤 𝐾12 – redutseerimiskoefitsient, mis võetakse tabelist 2 Niiskussisalduse määramine: 𝑚1 −𝑚 𝑊= ∗ 100, [%] (3) 𝑚 • 𝑚1 - proovikeha mass enne kuivatamist [g] • m - proovikeha mass peale kuivatamist [g] 4 Survetugevuse määramine:
a w b w lw 1 mw a w , bw , l w ( - proovikeha mass [g], - proovikeha mõõtmed [cm]) Saadud tihedused arvutati ümber puidule veesisaldusega 12% järgmise valemiga: ρow ρo 12= K w12 (valem 3) w ( K 12 – redutseerimiskoefitsient, mis võetakse tabelist 2) Katsetatud proovikehade saadud tihedused on esitatud tabelis 3. 3. Puidu survetugevuse määramine pikikiudu. Veesisalduse mõju uurimine survetugevusele pikikiudu. a. Survetugevuse määramine pikikiudu Survetugevuse määramiseks kasutati proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 x 20 mm ja pikkusega kiu suunas 30 mm. Proovikeha ristlõiked mõõdeti täpsusega 0,1 mm.
4.2 Tiheduse määramine Tiheduse määramiseks mõõteti katse keha pikkus, laius ja paksus. Valemitega 2 ja 3 arvutati tihedus. Tabelis 4.2 on välja toodud tihedus antud niiskusel ja niiskusel 12 %. (2) kus - proovikeha mass, g; proovikeha mõõtmed, cm. (3) kus - redutseerimiskoefitsient, mis võetakse tabelist 1, mis asub lisas, tabelis 1. 2 4.2 Tiheduse määramine Tihedus, Mõõtmed, cm kg/m³ Proovikeha Maht, antud niiskusel
annaabi.ee 
