Elektronskeeme võrreldes me näeme, et oksüdatsiooniaste on suurenenud Lihtaine oksüdatsiooniaste on alati null Kuna aatom loovutab 1 elektroni, siis tema oksüdatsiooniaste kasvab. Siin kohal me ei tohi unustada teadmist, et elektroni laeng on negatiivne Seega, 0-(-1)=0+1=1, siis elemendi oksüdatsiooniaste on I Oksüdatsiooniaste muutus 01, o.-a kasvab-redutseerija Võrreldes arve näeme, et 1 0-st on suurem kui seega antud aine puhul on tegemist redutseerijaga Vaadates ka joonist(joonis 2) näeme, et aatomil on lihtsam 1 elektron ära anda, kui 7 elektroni juurde võtta Näide 2. Magneesium kui metall käitub redutseerijana Joonis 3. Magneesium käitub redutseerijana, sest tema väliskhis on 2 elektroni, mille ta loovutab. Selgitused: Magneesiumi väliskihis on 2 elektron. Energeetiliselt on soodsam 2 elektroni ära anda, kui 6 elektroni juurde võtta püsiva oleku
; Ammooniumsoolad lahustuvad hästi vees ja lagunevad leeliste, kui tugevamate aluste toimel (NH4)2SO4 + 2NaOH = Na2SO4 + 2H2O + 2NH3 !!! Ammoniaak NH3 + H3O+ H2O + NH4+ ammooniumioon !!! ; Kuumutamisel ammooniumsoolad lagunevad ; Ammoniaagiks ja happeks NH4 Cl NH3 + HCl ; Kui hape on ebapüsiv, siis laguneb ka hape NH4HCO3 NH3 + H2O + CO2 ; Kui hape on tugev oksüdeerija reageerib ta ammoniaagi, kui redutseerijaga NH4NO3 N2O + 2H2O Lämmastikhape Nõrga ebameeldiva lõhnaga vedelik, kange hape laguneb aeglaselt ja võib olla NO2 tekke tõttu pruun 4HNO3 2 H2O + 4NO2 + O2 Nitraatioon on tugevam oksüdeerija, kui vesinikioon ja reageerimisel metallidega seetõttu vesinikku ei eraldu. Reageerib ka vase, hõbeda ja elavhõbedaga. Kullaga ei reageeri, külmalt ei reageeri ka alumiiniumi raua ja kroomiga (tekib tihe oksiidne kile, mis kaitseb matalli)
· Tihedus: 1,738 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 2 3. Ajalugu Esimene, kes magneesiumi ühendeid süstemaatiliselt uuris, oli soti füüsik ja keemik Joseph Black. Aastal 1808 sai Humphry Davy magneesiumi, elektrolüüsides niisutatud magneesiumhüdroksiidi Volta samba abil. Aastal 1828 õnnestus prantsuse keemikul Antoine Bussyl saada kuiva magneesiumkloriidi kuumutamisel kaaliumi kui redutseerijaga saada väikeses koguses magneesiumi. Aastal 1833 sai Michael Faraday esimesena magneesiumi sula magneesiumkloriidi elektrolüüsi teel. Neile katsetele tuginedes töötas saksa keemik Robert Wilhelm Bunsen 1840ndatel ja 1850ndatel välja menetluse magneesiumi saamiseks soola sulatamise teel omaleiutatud Bunseni elemendi abil. Aastal 1852 töötas ta välja elektrolüüsielemendi suuremates kogustes magneesiumi saamiseks sulast veevabast magneesiumkloriidist.
Elektroodise erinevused: ?? Standardpotensiaal- redutseerumisreaktsiooni potensiaal On seotud oksüdeerijate-redutseerijatega: · Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni liitmise tendents tegemist on tugeva oksüdeerijaga. · Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents tegemist on tugeva redutseerijaga Korrosioon- metalli soovimatu oksüdeerumine Võitlemine: · Metallipinna katmine värviga või inaktiivse metalli kihiga · Katoodikaitse- metall on kontakstis aktiivsema metalliga, mis ise oksüdeerub Pindpinevus- Joud, mis mojub pindkihis olevatele molekulitel, puuab neid tommata vedeliku sisse. Seetottu on vedeliku pind vahendatud minimaalsete mootmeteni Adsorbtsioon- pinnanahtus, mille puhul vedeliku voi gaasi molekulid kogunevad
vesinikuelektroodiga. standardpotentsiaalid väärtuste kasvu järgi reastades moodustub metallide elektrokeemiline pingerida. mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektronide liitmine, st tegemist on tugeva oksüdeerijaga ning seda vähemaktiivsem on metall. mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektronide loovutamine, st tegemist on tugeva redutseerijaga ning seda aktiivsem on metall. metallid, mille standardpotentsiaali väärtus on negatiivne, tõrjuvad lahjendatud hapetest vesiniku välja; millel positiivne, see vesinikku välja ei tõrju. metall tõrjub vesilahusest välja kõik temast positiivsema standardpotentsiaaliga metallid. redokspotentsiaal E – iseloomustab süsteemi oksüdeerivaid/redutseerivaid omadusi. väljendab energiat/tööd, mida tuleb kulutada või mis eraldub 1 Faraday arvu laengu (1
rühmitatakse. Raja oksüdeerivate ja mitteoksüdeerivate reaktsioonide ülesanded. Lähteühend ja tekkivad produktid ning nende edasine kasutamine. Tegemist on aeroobse rajaga, mis toodab pentoosfosfaati, CO2 ja redutseerijat. Algab glükoos-6- fosfaadist ja koosneb kaheksast etapist. Kolm oksüdatiivset protsessi, millele järgneb viis mitte-oksüdatiivset protsessi (4 ensüümi). Varustab biosünteesi protsesse NADPH-ga kui redutseerijaga (rasvhapete süntees tsütosoolis, steroidide, aminohapete süntees). Produtseerib riboos-5-fosfaati nukleiinhapete sünteesiks. Intermediaadid võivad siseneda glükolüüsi. Toimib maksas ja adipooskoe rakkude tsütoplasmas. Puudub lihaskoe rakkudes, kus glükoos-6-fosfaadist toodetakse energiat läbi glükolüüsi ja TCA tsükli.
Aastal 1808 sai Humphry Davy magneesiumi, elektrolüüsides niisutatud magneesiumhüdroksiidi Volta samba abil. Ta ei saanud seda küll mitte puhtal kujul, vaid amalgaamina, sest ta töötas elavhõbedast katoodiga. Ta elektrolüüsis õigupoolest elavhõbeoksiidi ja magneesiumoksiidi segu.. Ta näitas, et magneesia on uue metalli oksiid. Selle metalli nimetas ta algselt magniumiks. Aastal 1828 õnnestus prantsuse keemikul Antoine Bussyl saada kuiva magneesiumkloriidi kuumutamisel kaaliumi kui redutseerijaga väikeses koguses magneesiumi. Aastal 1833 sai Michael Faraday esimesena magneesiumi sula magneesiumkloriidi elektrolüüsi teel. Neile katsetele tuginedes töötas saksa keemik Robert Wilhelm Bunsen 1840ndatel ja 1850ndatel välja menetluse magneesiumi saamiseks soola sulatamise teel omaleiutatud Bunseni elemendi abil. Aastal 1852 töötas ta välja elektrolüüsielemendi suuremates kogustes magneesiumi saamiseks sulast veevabast magneesiumkloriidist. Magneesiumi tööstuslik tootmine algas
a)püsiv oa (metall+oksiid) b)muutuv oa 2) Mittemetallide puhul 1-mono 6-heksa 2-di 7-hepta 3-tri 8-okta 4-tetra 9-nona 5-penta 10-deka ( aluseline oksiid-metall) 18. Redutseerija loovutab elektrone, ise seejuures oksüdeerub ja oa suureneb. Oksüdeerija liidab elektrone, ise seejuures redutseerub ja oa väheneb. Redutseerija- aineosake, mis loovutab elektrone. Oksüdreerija- aineosake, mis liidab elektrone. Redutseerumine- aine reageerib redutseerijaga Oksüdreerumine- aine reageerib oksüdeerijaga Metallid on üldjuhul redutseerijad ja mittemetallid oksüdeerijad. Nt. 19. Vesinik. Leidumine Lihtainena Ühenditena *Maailmaruumis *Vees *Atmosfääri ülemistes kihtides *Maagaasis *Nafta puuraukudes *Naftas ehk kütustes *Vulkaanipursetel *Elusorganismides Füüsikalised omadused *kõige kergem element *värvuseta
seotud oksüdeerijate ja redutseerijatega? · Standardpotentsiaal defineeritakse standardse vesinikelektroodi kui anoodi suhtes e kui redutseerumisreaktsiooni potentsiaal. · Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni liitmise tendents tegemist on tugeva oksüdeerijaga. · Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents tegemist on tugeva redutseerijaga. 44. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? · Korrosioon on metalli soovimatu oksüdeerumine. · Korrosioonikaitse võimalusi: 1) metalli värvimine, lakkimine; 2) metalli katmine korrosioonikindala metalli kihiga; 3) elektrokeemiline kaitse metall on kontaktis aktiivsema metalliga; 4) inhibiitor korrosiooni aeglustaja. 45. Mis on pindpinevus ja
Glükogeeni fosforülaasi ja glükogeeni süntaasi regulatsioon toimub ka kovalentse modifitseerimise teel, mis on hormonaalse kontrolli all. 4. Glükoosi oksüdatsiooni pentoosfosfaadirada on aeroobne rada, mis toodab pentoosfosfaati, CO2 ja redutseerijat. Algab glükoos-6-fosfaadist ja koosneb 8 reaktsioonist. 2 oksüdatiivset protsessi, millele järgneb 5 mitteoksüdatiivset etappi (4 ensüümi). Varustab biosünteesi protsesse NADPH-ga kui redutseerijaga. Produtseerib riboos-5-fosfaati nkleiinhapete sünteesiks. Toimub maksa ja adipooskoe rakkude tsütoplasmas. Saadakse ATP ja NADPH, suhkrud suunatakse glükolüüsi.wzz XXII RASVADE JA RASVHAPETE KATABOLISM 1. Rasvad sobivad hästi energia säilitamiseks kuna: (1) rasvades on süsinik peaaegu täielikult taandatud, seetõttu vabaneb nende oksüdatsioonil maksimaalne kogus energiat
standardpotentsiaalid ja oksüdeerijad (redutseerijad)? Standardpotentsiaal defineeritakse standardse vesinikelektroodi kui ANOODI suhtes ehk kui redutseerumisreaktsiooni potentsiaal. Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni liitmise tendents tegemist on tugeva oksudeerijaga. Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents tegemist on tugeva redutseerijaga. 55. Redokspotentsiaal. Nernsti võrrand. Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium. Redokspotentsiaal ehk oksudatsioonipotentsiaal on keemilise elemendi voi uhendi tendents liita elektrone ja seetottu redutseeruda. Nernsti vorrand: E=E0 + RT/nF ln coks/cred Kus E0 standardpotensiaal (V); n reaktsioonist osavotavate elektronide arv; F Faraday arv; R gaasi universaalkonstant (8,314 J/Kmol); T temperatuur (K);
Standardpotentsiaal defineeritakse standardse vesinikelektroodi kui ANOODI suhtes ehk kui redutseerumisreaktsiooni potentsiaal. Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni liitmise tendents – tegemist on tugeva oksüdeerijaga. Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents – tegemist on tugeva redutseerijaga. 46. Redokspotentsiaal. Nernsti võrrand. Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium. Redoksprotsessid eluslooduses. Redokspotentsiaal E - elektronide üleminekule vastab elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. Nernsti võrrand - E=E + RT/nF * ln C /C o oks red 47. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda?
Kuidas on seotud standardpotentsiaalid ja oksüdeerijad (redutseerijad)? Standardpotentsiaal defineeritakse standardse vesinikelektroodi kui ANOODI suhtes ehk kui redutseerumisreaktsiooni potentsiaal. Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni liitmise tendents – tegemist on tugeva oksüdeerijaga. Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents – tegemist on tugeva redutseerijaga. • Standardpotentsiaalidest E0 saab moodustada metallide elektrokeemilise pingerea, millest lahtudes saab ennustada naiteks metalli reaktsiooni vesinikiooniga: – negatiivse E0 -ga metallid redutseerivad vesinikioone vesiniku molekuliks (H2) – positiivse E0 -ga metallid aga mitte (1 M H+ lahuses) 54. Redokspotentsiaal. Nernsti võrrand. Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium. Redoksprotsessid eluslooduses.
elektroni liitmise tendents tegemist on tugeva oksüdeerijaga. F2/F- E0 = +2,87 V MnO4-,H+/Mn2+, H2O E0 = +1,51 V Fe3+/Fe2+ E0 = +0,77 V I2/I- E0 = +0,54 V H+/H2 E0 = 0 V · Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents tegemist on tugeva redutseerijaga. H+/H2 E0 = 0 V Pb2+/Pb E0 = -0,13 V Zn2+/Zn E0 = -0,76 V Al3+/Al E0 = -1,66 V Na+/Na E0 = -2,71 V · Standardpotentsiaalidest E0 saab moodustada metallide elektrokeemilise pingerea, millest lahtudes saab ennustada naiteks metalli reaktsiooni vesinikiooniga: negatiivse E0 -ga metallid redutseerivad vesinikioone vesiniku molekuliks (H2) positiivse E0 -ga metallid aga mitte (1 M H+
Kuidas on seotud standardpotentsiaalid ja oksüdeerijad (redutseerijad)? Standardpotentsiaal defineeritakse standardse vesinikelektroodi kui ANOODI suhtes ehk kui redutseerumisreaktsiooni potentsiaal. Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni liitmise tendents – tegemist on tugeva oksüdeerijaga. Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents – tegemist on tugeva redutseerijaga. 54. Redokspotentsiaal. Nernsti võrrand. Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium. Redoksprotsessid eluslooduses. Nernsti võrrand Redokspotentsiaal on tasakaaluline elektroodipotentsiaal, mis iseloomustab süsteemi oksüdeerivaid või redutseerivaid omadusi. Kui süsteemi redokspotentsiaal on negatiivne, domineerivad redutseerivad omadused, kui positiivne, siis domineerivad oksüdeerivad omadused. Redokspotentsiaalide abil on
mida selle raja oksüdeerivates reaktsioonides toodetakse? Milleks tekkivaid ühendeid kasutatakse? Toimub maksa ja adipooskoe rakkude tsütoplasmas. (Puudub lihaskoe rakkudes, kus glpkoos-6-fosfaadist toodetakse energiat läbi glükoosi ja TCA tsükli). Algab glükoos-6-fosfaadist ja koosneb 8 etapist: kaks oksüdatiivset protsessi ja see järel 5 mitte üksodatiivset protsessi. (4 ensüümi). Varustab biosünteesi protsesse NADPH-ga kui redutseerijaga. Produtseerib riboos-5-fosfaati nukleiinhapete sünteesiks. 11. Selgitage: a) mis on rasvhapete sünteesi lähteained · Atsetüül-KoA CH3CO~SkoA - süsinikuallikad · HC03-(C02) · NADPH+H+ - redutseerija · ATP - energiakandja · Rasvhapete süntaas - multiensüümkompleks Rasvhapete süntaas koosneb kuuest erinevast ensüümvalgust ja ACP-st (bakteritel ja
Standardpotensiaal defineeritakse standardse vesinikelektroodi anoodi suhtes ehk kui redutseerumisreaktsiooni potentsiaal. Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni liitmise tendents – tegemist on tugeva oksüdeerijaga Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugeval on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents – tegemist on tugeva redutseerijaga. 55. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Korrosioon on metalli hävimine (oksüdeerumine) ümbritseva keskkonna toimel Toimub õhus, looduslikes vetes ja pinnases Metalli isoleerimine väliskeskkonnast (oksiid-ja fosfaatkatted, värvkatted ja kaitsemäärded) Korrosioonitõrjevahendid: Polümeeri vesilahus (polümeeri kiht ei lase hapnikku ega vett)
Redoksrekts ühe elemendi o-a suureneb ning teisel väheneb. N: metalli ja mittemetalli reag hapnikuga. Raua o-a muutub nullist kolmeks ning hapnikul nullist miinus kaheks. 4Fe⁰+3O⁰₂=2Fe⁺³₂O⁻²₃ Oksüdeerija- on aine, mis liidab elektrone ning mille o-a väheneb. Aine reag oksüdeerijaga aine oksüdeerub. Oksüdeerija redutseerub. Redutseerija- aine, mis loovutab elektrone, ja tema o-a suureneb. Aine reag redutseerijaga aine redutseerub. Redutseerija oksüdeerub. Vt nt ülal. Fe on redutseerija, loovutas el; O on oksüdeerija, liitis el. 52. Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooniaste etteantud ühendites. Oksüdatsiooniaste (o.a) näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis (liitaines), eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Lihtainete oksüdatsiooniaste on 0. Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. O-a märgime rooma numbriga elemendi kohale, kui negatiivne, siis ette -
Kuidas on seotud standardpotentsiaalid ja oksüdeerijad redutseerijad? Standardpotentsiaal defineeritakse standardse vesinikelektroodi kui anoodi suhtes ehk kui redutseerumisreaktsiooni potentsiaal. Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni liitmise tendents tegemist on tugeva oksüdeerijaga. Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents tegemist on tugeva redutseerijaga. Standardpotentsiaalidest saab moodustada metallide elektrokeemilise pingerea, millest lähtudes saab ennustada näiteks metalli reaktsiooni vesinikiooniga: negatiivse E0 -ga metallid redutseerivad vesinikioone vesiniku molekuliks (H2) positiivse E0 -ga metallid aga mitte (1 M H+ lahuses) 44. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Korrosioon ehk korrodeerumine on keemilise aine, kivimi, koe või materjali,
● Standardpotentsiaal defineeritakse standardse vesinikelektroodi kui ANOODI suhtes ehk kui redutseerumisreaktsiooni potentsiaal. ● Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni liitmise tendents – tegemist on tugeva oksüdeerijaga. ● Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents – tegemist on tugeva redutseerijaga. 55. Redokspotentsiaal. Nernsti võrrand. Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium. Redoksprotsessid eluslooduses. ● Redokspotentsiaal E - elektronide üleminekule vastab elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. ● Nernsti võrrand - E=Eo + RT/nF * ln Coks/Cred 56. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Metallide hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel.
(redutseerijad)? Standardpotentsiaal defineeritakse standardse vesinikelektroodi kui ANOODI suhtes ehk kui redutseerumisreaktsiooni potentsiaal. Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni liitmise tendents tegemist on tugeva oksüdeerijaga. Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents tegemist on tugeva redutseerijaga. Standardpotentsiaalidest saab moodustada metallide elektrokeemilise pingerea, millest lähtudes saab ennustada näiteks metalli reaktsiooni vesinikiooniga: negatiivse E0 -ga metallid redutseerivad vesinikioone vesiniku molekuliks (H2) positiivse E0 -ga metallid aga mitte (1 M H+ lahuses) 54. Redokspotentsiaal. Nernsti võrrand. Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium. Redoksprotsessid eluslooduses.
Akumulaatorid jaotatakse plii- ehk happeakudeks ja raud-nikkel- ehk leelisakudeks. . Pliiaku: Elektroodidel moodustub PbSO4. Elektrolüüdiks on väävelhappelahus. PbO+H2SO4PbSO4+H2 O. Laadimine: +plaat: PbSO4 +2ePb+SO42 ;-plaat: PbSO4 + 2H2 O 2e PbO2 + 4H+ + SO42- .Happe kontsentratsioon tõuseb (vt 4H+). Laadimisel moodustub galvaanielement (-) H2SO4 Ja (+)PbO2 Summaarselt tühjendamine: Pb+ PbO2 + H2 SO4 2PbSO4+ 2H2 O [niipidi on tühjend, vastupidi on laadimine] Tegemist on redutseerijaga. Happe kontsentratsioon väheneb. Raud-nikkel aku: elektrolüüdiks on leelise lahus. Üheks elektroodiks on raud(anood), teiseks aga aluseline nikkeloksiid(katood). Anoodil: Fe+2OH Fe(OH) 2 + 2e, Fe=Fe2+ + 2e (oksüdeerija). Katoodil: NiO2 + 2H2 O+2e Ni(OH)2 + 2OH- , NiO2 + 2e=Ni; 2NiOOH + Fe + 2 H 2 O 2Ni(OH) 2 E= 1,48V; 2NiOOH + Cd + 2 H2 O 2Ni(OH) 2 + Cd(OH) 2 E= 1,44V. Metallide elektrokeemiline
Akumulaatorid jaotatakse plii- ehk happeakudeks ja raud-nikkel- ehk leelisakudeks. Pliiaku: Elektroodidel moodustub PbSO4. Elektrolüüdiks on väävelhappelahus. PbO+H 2SO4PbSO4+H2 O. Laadimine: +plaat: PbSO4 +2ePb+SO42 ;-plaat: PbSO4 + 2H2 O 2e PbO2 + 4H+ + SO42- .Happe kontsentratsioon tõuseb (vt 4H+). Laadimisel moodustub galvaanielement (-) H 2SO4 Ja (+)PbO2 Summaarselt tühjendamine: Pb+ PbO2 + H2 SO4 2PbSO4+ 2H2 O [niipidi on tühjend, vastupidi on laadimine] Tegemist on redutseerijaga. Happe kontsentratsioon väheneb. Raud-nikkel aku: elektrolüüdiks on leelise lahus. Üheks elektroodiks on raud(anood), teiseks aga aluseline nikkeloksiid(katood). Anoodil: Fe+2OH Fe(OH) 2 + 2e, Fe=Fe2+ + 2e (oksüdeerija). Katoodil: NiO 2 + 2H2 O+2e Ni(OH)2 + 2OH- , NiO2 + 2e=Ni; 2NiOOH + Fe + 2 H 2 O 2Ni(OH) 2 E= 1,48V; 2NiOOH + Cd + 2 H 2 O 2Ni(OH) 2 + Cd(OH) 2 E= 1,44V. Parimate omadustega on Ag-Ni aku. Akule lisatakse
annaabi.ee 
