Redutseeriana - 2 õppematerjali

"redutseeriana" - 2 õppematerjali

pptx

Vesinik

aine.  Koosneb 1 prootonist ja elektronist.  2 stabiilset isotoopi  Isotoopidel kuni 2 neutronit.  Aatommass: 1.00794  Tihedus : 0.08988 g/dm33  Sulamistemperatuur : -259.14 °C  Keemistemperatuur : -252.87 °C Keemilised omadused  Tähis H  Paikneb keemiliste elementide tabelis IA rühmas ja 1. perioodis.  Aatomnumber on 1.  Elektronegatiivsus on 2,1.  Toimib põhiliselt keemilistes reaktsioonides redutseeriana.  Tähtis vee ja hapete koostisosa. Midagi põnevat  Vesiniku nimetus (Hydrogen) tuleneb Kreeka keelest ja tähendab vee tekitajat.  Vesinik avastati esimest korda 1766 aastal Inglise füüsiku ja keemiku Henry Cavendishi poolt.  Vesinik on tähtede põhiline koostisosa.  Kui vesinikule mõjub rõhk, mis on 500 000 korda tugevam kui maa atmosfääri oma, muutub vesinik tahkeks Midagi põnevat

Keemia → Keemia

15 allalaadimist

Halogeenid

2 HCl + Fe = FeCl2 + H2 2 HCl + CaO = CaCl2 + H2O 2 HCl + CaCl2 + 2 H2O Saamine : Vesinikkloriidhapet saadakse Na-kloriidist ja väävelhappest 2NaCl + H2SO4 = Na2SO4 + ,, HCl ja saadud gaasi lahustatakse vees. Metallide halogeniidid : on tahked kristalsed ained. Neist tähtsaim on naatriumkloriid e. Keedusool NaCl Metallide halogeniidid ja ka vesinikhalogeniidid võivad keemilistes reaksioonides käituda redutseeriana , loovutades elektrone ja muutudes vabadeks halogeenideks. Halogeniidide redutseerivad omadused tugevnevad F-st joodi suunas F AgCl valge sade Ag + Br -> AgBr kollakas sade Ag + I -> AgI kollane sade Hõbehalogeniidid on valgustundlikud ained. Nad lagunevad valguse toimel, eraldub peeneteraline hõbe. Seda kasutatakse fotograafias.

"redutseeriana" - 2 õppematerjali

Vesinik

Halogeenid