Eesti ajalugu
Esimene kolhoos loodi saaremaal.
1948 - algab klaperjaht kulakutele. Paljud neist sattuvad tööl Kirde-Eesti kaevandustesse. Puht vene
linnadeks muudetakse Paldiski ja Sillamäe.
25.05.1949 - Märtsi küüditamine. Eestist viidi siberisse 20'000 inimest. See oli nõukogude valitsusesle
hea vahend kollektiviseerimise läbiviimiseks. Küüditamist viid läbi kindlate nimekirjade alusel kolmikute
poolt. Samal aastal lõppeb ka metsavendlus. Äge võitlus asendub redutamisega ellujäämise nimel.
1951 - EKP VIII pleenumil võeti maha "Juuni kommunistid" ning nende asemele pandi Venemaa eestlased.
Võimule saanud Johannes Käbin ei olnud väga punaselt meelestatud ning ta sai väga hästi läbi
Hrustsioviga. Pleenumi tulemusena otsustati läbi viia soviteiseerimine.
Tööstus: Viidi läbi industrialiseerumist. Põhirõhk pandi Kohtla-Järve põlevkivi tööstusele (seal loodi maailma
esimene põlevkivi gaasi tehas)