-CoQ on väike mobiilne elektronide kandja, mis vahendab elektrone primaarsete dehüdrogenaaside ja kompleksi III tsütokroomi b vahel. CoQ on seotud membraani lipiidse faasiga tänu hüdrofoobsele molekuli iseloomule. -Tsütokroom c on perifeerne membraanivalk, mis on seotud mitokondri sisemembraaniga tsütosooli poolel. ATP kui makroergilise ühendi süntees toimub NADH ja FADH2 energia arvel. Selgitada on seda kõige lihtsam vaadeldes mainitud ühendite redokspotentsiaale. Redokspotentsiaalide abil on võimalik iseloomustada elektronide liikumist kahe ühendi segust koosnevas süsteemis. Biokeemias kasutatakse tavaliselt redokspotentsiaali defineerimiseks standardelektroodi pH = 7 juures. Mõõdetavat potentsiaali nimetatakse standardseks bioloogiliseks elektroodipotentsiaaliks Eo’. Redoksreaktsiooni vabaenergia on arvutatav otse Eo’ väärtusest Nernsti võrrandi abil. ΔGo’ = -nFΔEo’
peab ühel ja teiselpool võrdusmärki olema ühepalju. _ Võrdsustamiseks asetatakse lähteainete ja saaduste ette koefitsiendid. _ Tasakaalustamine elektronide bilansi meetodil: Elektrokeemia Redoksreaktsioonides toimub elektronide üleminek ühelt elemendilt teisele vastavalt oksüdatsioon (elektronide liitmine) ja reduktsioon (elektronide loovutamine). _ Ainete oksüdeerimis-ja redutseerimisvõime kvantitatiivseks iseloomustamiseks kasutatakse elektrokeemilisi redokspotentsiaale E (ka elektroodipotentsiaal) elektronide üleminekule (o.a. muutusele) vastab elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. _ Redokspotentsiaalide abil on võimalik arvutada redoksreaktsiooni Gibbsi energia muut, mis omakorda võimaldab määrata reaktsiooni iseenesliku kulgemise suunda Elektroodid on põhimõtteliselt laenguga plaadikesed (pulgakesed) _ Anoodil toimub alati oksüdeerumine ehk elektronide loovutamine
läbiviimisega ja kõige sellega seonduvaga. Elektrokeemilised meetodid võimaldavad elektriliste mõõtmiste põhjal jälgida keemilise reaktsiooni kulgu või ioonide kontsentratsioone lahustes. Redoksreaktsioonides toimub elektronide üleminek ühelt elemendilt teisele vastavalt oksüdatsioon (elektronide liitmine) ja reduktsioon (elektronide loovutamine). Ainete oksüdeerimis-ja redutseerimisvõime kvantitatiivseks iseloomustamiseks kasutatakse elektrokeemilisi redokspotentsiaale E (ka elektroodipotentsiaal) elektronide üleminekule (o.a. muutusele) vastab elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. Redoksreaktsioonide osatähtsus organismide elutegevuses ja kogu biosfaaris on väga suur. · Fotosüntees on paljuastmeline protsess, mille käigus toimub süsihappegaasis sisalduva süsiniku taandumisreaktsioon ning tekivad keerukad orgaanilised ühendid, nt. fruktoos: 6CO2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2
*Metalle sisaldava vee omadused: 2+ 3+ 6+ 3+ Fe lahustub vees, Fe vähelahustuv (Fe(OH)3), Cr kantserogeenne, Cr vajalik biometall Redokspotentsiaal Redoksreaktsioonides toimub elektronide üleminek ühelt elemendilt teisele vastavalt oksüdatsioon ja reduktsioon. Ainete oksüdeerimis-ja redutseerimisvõime kvantitatiivseks iseloomustamiseks kasutatakse elektrokeemilisi redokspotentsiaale E (ka elektroodipotentsiaal) elektronide üleminekule (o.a. muutusele) vastab elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. Redokspotentsiaalide abil on võimalik arvutada redoksreaktsiooni Gibbsi energia muut, mis omakorda võimaldab määrata reaktsiooni iseenesliku kulgemise suunda. Elektroni aktiivsus Elektroni aktiivsus defineeritakse järgmiselt: H2 2H+ + 2 E° = 0 V +
Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid seovad elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks. Aine ise seejuures redutseerub, tema koostises olevate aatomite (ioonide) oksüdatsiooniaste kahaneb. Redoksreaktsiooni toimumiseks loob võimaluse redutseerija ja oksüdeerija nii otsene kui kaudne kontakt. Ainete oksüdeerimis-ja redutseerimisvõime kvantitatiivseks iseloomustamiseks kasutatakse elektrokeemilisi redokspotentsiaale E (ka elektroodi potentsiaal või normaalpotentsiaal) - elektronide üleminekule (o.a potentsiaal)vastab elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. Redokspotentsiaalid Metalli asetamisel vette lähevad metalli pinnakihis olevad ioonid lahusesse vee polaarsete molekulide külgetõmbe tõttu. Näiteks metallilisest tsingist lähevad lahusesse Zn2+ ioonid: Zn Zn2+ + 2e. Selle tagajärjel omandab metalli pinnakiht negatiivse laengu elektronide liia tõttu. Lahus
annaabi.ee 
