3.Töö käik 3.1 Galvaanipaari moodustamine Asetasin tsingikraanuli tsentrifuugiklaasi ja valasin peale soolhappelahust. Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 Zn + 2H⁺ → Zn²⁺ + H2 Redutseerija Zn Oksüdeerija H+ Zn - 2e⁻ → Zn²⁺ 2H⁺ + 2e⁻ → H2 3.1.1 Järgnevalt asetasin samasse tsentrifuugiklaasi (soolhappelahusesse) vasktraadi nii, et see ei puutuks kokku tsingiga. Jälgisin, kas vase pinnalt eraldub vesinikku. Vasktraadi asetamisel soolhappesse ei eraldu vesinikku, sest vase redokspotensiaal on liiga suur (vesinikust suurem). Seejärel viisin vasktraadi kontakti tsingigraanuliga ja jälgisin, kas vase pinnalt hakkab eralduma vesinikku. Nägin, et vasktraadi pinnalt eraldus vesinikku, sest viies vase kontakti tsingiga soolhappe kui elektrolüüdi lahuses, tekib sisuliselt Galvaanipaar, milles vask on katoodiks, sest ta redokspotensiaal on kõrgem. Katoodi ehk vasktraadi pinnal toimus vesinikku redutseerumine. Anoodiks oli tsingigraanul, mis lahustub ehk oksüdeerub, sest ta
pH väärtused (Tabel 1), mis iseloomustavad keskkonna happesuse mõju mikroobidele, sõltuvad oluliselt ka substraadi omadustest ja mikroobide endi füsioloogilistest iseärasustest. pHreguleerimisega võib mikroobide arengut kas stimuleerida või pidurdada ja sel on suur praktiline tähtsus. Happelise reaktsiooni negatiivset toimet roisubakteritele kasutatakse näiteks toiduainete hapendamisel ja marineerimisel 2) Redokspotensiaal: Redokspotentsiaal (Eh) iseloomustab keskkonna aeratsiooniastet. Teda saab määrata potentsiomeetriliselt ja väljendada voltides. Redokstingimusi võib tähistada ka sümboliga rH2, mis tähendab keskkonna molekulaarse vesiniku rõhu negatiivset logaritmi atmosfäärides võetuna vastasmärgiga. rH2= Eh/0,03+2pH (20°C juures) Vastavalt hapniku vajadusele keskkonnas jaotatakse mikroobid: · obligaatsed aeroobid (seega
kiire. Tekitavad peale võihappe veel äädikhapet, H 2 ja CO2. Kasut peale laktoosi ka piimhapet. Põhjustavad juustude hilist kerkimist. Kasvu pidurdavad hapnik, nitritid, keedusool ja lüsosüüm. Spoorid ei hävi pastöriseerimisel. Piima jahtumisel ,,ärkavad üles". 17. Iseloomusta piima valmimist, reserveerimist. Piima valmimisel · PHB sisaldus suureneb 10 15 milj. rakule/ml · Kaseiinimitsellide mõõtmed suurenevad · Langeb piima redokspotensiaal · Osa mitsellide Ca-sooladest lahustub, mis suurendab Ca-ioonide sisaldust · Piima happesus tõuseb 1-2 0Th. See soodustab kolloidsete fosforhappesoolade lahustumist Piima valmimise kiirendamiseks lisatakse juuretist. Reserveerimisel hoitakse piima soovitud omaduste saavutamiseni tankis. Kuni on läbitud bakteroitsiidne faas. 18. Juustupiima standardiseerimise võimalused. Kirjelda Juustupiima stand
- Metalle sisaldava vee omadused: Fe2+ lahustub vees, Fe3+ vähelahustuv (Fe(OH)3) Cr6+ kantserogeenne, Cr3+ vajalik biometall põhjaveest Fe2+ eemaldamine õhustamisel · Oksüdtasiooniaste- elemendi aatomi laeng ühendis eeldusel, et ühend koosneb ioonidest ühe elemendi kaupa. Ainet või iooni, mis seob oma struktuuri elektrone, nim. oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (oksüdatsiooniaste kahaneb). · Redokspotensiaal- elektronide üleminekule vastab elektriline potensiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. Redokspotensiaalide abil on võimalik arvutada redoksreaktsiooni Gibbsi energia muut, mis omakorda võimaldab määrata reaktsiooni iseeneseliku kulgemise suunda. · Elektroni aktiivsus- H2 2H+ + 2 E° = 0 V · Nernsti võrrand- Oks + n Red Fe3+ + Fe2+ · pH- mida suurem on H+ , seda väiksem on pH--happeline keskkond. Mida väiksem
1)agrotehnilised (mullakooriku purustamine, 2)hüdromelioratiivsed e maaparandus (kuivendamine, niisutamine) 39. Redoksrežiim mullas. redoksreziim mullas selle all mõistetakse mulla õhu vee ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid oksüdeeriis ja redutseerumisreaktsioone mulla. mullas esineb erinevaid redokssüsteeme, kuid tähtsaim neist on hapniku oksüdeerumis-redutseerumissüsteem 40. Redokspotentsiaal, redoksindeks. redokspotensiaal (eh) iseloomustab oksüdeerumis-redutseerimisreziimi vahekorda mullas, mõõdetakse millivoltides redoksindeks- 41. Mulla soojusrežiim ja -omadused. soojenemine sõltub: 1)mulla soojusneelamisvõime 2)soojusmahutavus 3)soojusjuhitavus soojusreziim all mõistame soojuse mulda tungimise, leviku ja äraandmisega seotud nähtuse. päikese kiirgusenergia muutumine ööpäeva ja aasta vältel põhjustab mullapinna soojenemist ja jahtumist. eritatakse:
Häirub hingamine ja alaneb proteolüütiline aktiivsus. Roiskbakteritel paljunemine väheneb 3-4% juures ja peatub täielikult 7-10% konsentratsiooni juures. 17. Keemiliste välistegurite mõju mikroorganismide elutegevusele. Keskonna reaktsioon pH- iga mikroobi liik elab teatud pH piirides. Paljudele hallitus- ja pärmseentele on sobiv nõrkhappeline keskkond pH-ga 5—6. Suurem osa baktereid kasvab paremini neutraalses või nõrkleeliselises keskkonnas (pH 6,8—7,3).Keskkonna redokspotensiaal redokpotensiaal (Eh) iseloomustab keskkonna aeratsiooniastet. Seda väljendatakse voltides. Redokstingimusi tähistatakse sümboliga rH2 rH2= (20 ºC juures). rH2=41 hapnikuga küllastunud keskkonnas. rH2=0 keskkond on küllastunud vesinikuga. rH2=28 redoksprotsesside tasakaalu korral. Keemilised ained. Keemilisi aineid, mis mõjuvad mikroobidele hävitavalt nimetatakse antiseptikuteks. Siia alla käivad järgnevad
tugeva redutseerijaga. Standardpotentsiaalidest saab moodustada metallide elektrokeemilise pingerea, millest lähtudes saab ennustada näiteks metalli reaktsiooni vesinikiooniga: – negatiivse E0 -ga metallid redutseerivad vesinikioone vesiniku molekuliks (H2) – positiivse E0 -ga metallid aga mitte (1 M H+ lahuses) 55. Redokspotentsiaal. Nernsti võrrand. Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium. Redoksprotsessid eluslooduses. Redokspotensiaal Redokspotentsiaal ehk oksüdatsioonipotentsiaal on keemilise elemendi või ühendi tendents liita elektrone ja seetõttu redutseeruda. Igal elemendil/ühendil on temale omane redokspotentsiaal, kusjuures mida positiivsem ehk suurem on elemendi/ühendi redokspotentsiaal, seda kõrgem on tema afiinsus elektronide suhtes ehk võime redutseeruda.
_ Kui värvus muutub, st on segavärvus siis see ala on indikaatori pöördeala. _ Tiitrimiskõver aitab valida indikaatorit ja hinnata tiitrimise viga. Redokstiitrimine _ Põhineb redoksreaktsioonil, uuritav aine peab omama oksüdeerija või redutseerija omadusi. _ Tugevad oksüdeerijad tuleks enne vesilahusesse viimist panna reageerima sobiva reagendiga, et saaks tiitrida. _ Puhtal kujul tugevad oksüderijad lagundavad vett. _ Tingimused: _ 1. Reaktsioon peab olema stöhhiomeetriline. _ 2. Redokspotensiaal peab sobima vastava solvendiga; _ 3. Redoksprotsess peab antud tingimustes kulgema lõpuni, et saaks määrata _ söhhiomeetria punkti; _ 4. Reaktsioon peab kulgema piisavalt kiiresti, redoksreaktsioon on tavaliselt _ mitmeastmeline, nõuab katalüsaatorit; _ 5. Peab olema võimalik fikseerida stöhhiomeetria punkt. Redokstiitrimise näide _ Üheks redokstiitrimise näiteks on jodomeetria: jood lahusele redutseerija lisamine kasutades tärklist indikaatorina.
Pinged on suuremad kui galv katmisel. Terase poleerimisel pinge nt 40-60V, tihedus 400-600 A/m2, elektrolüüdiks HClO4 lahus. Katete valikuliseks eemaldamiseks kasut sama süst, mida katmiselgi, kuid vahet elektroodid - anoodiks det, millelt kate eemald, katoodiks puhas eemald met. Katteid on võimalik eraldada suht selektiivselt, nt tinakatte eemald teraselt, hõbetatud vasest hõbeda eraldamine. 28. Elektroodid on anoodid ja katoodid. Katoodiks on elektrood, mille standartne redokspotensiaal E0 on suurem, anoodiks on elektrood, mille E0 on väiksem. Inertne elektrood on elektrood, mis elektolüüsi ajal ei muutu (ei lahustu, nt plaatinaelektrood). Aktiivne elektrood on taval met elektrood, millega elektr ajal toimub keem muundumine (lahustuv). Standardpotentsiaal (E°) on galvaanielemendi elektromotoorjõud, milles üheks elektroodiks on vesinikelektrood, teiseks uuritav elektrood.
Erinevad elektrolüüdi lahused- erinevate omadustega oksiidi kihid- s.o. värvus, paksus, tugevus, elektrilised omadused 3) Anodeerimine- Al- esemete katmine alumiiniumoksiidiga, kus kaetav ese on anoodiks 4) Keemiliste ainete tootmine: KMnO4; HClO4; H2O2; Cl2; H2 5) elektroforees- laetud osakeste miratsioon elektroodil 6) Elektrodialüüs- kolloidosakeste eemaldamine elektrolüüdist. 26) Elektroodid on anoodid ja katoodid. Katoodiks on elektrood, mille standartne redokspotensiaal E0 on suurem, anoodiks on elektrood, mille E0 on väiksem. Elektroodi standardpotensiaal (E 0) on galvaanielemendi elektromotoorjõud, milles üheks elektroodiks on vesinikelektrood, teine elektrood on uuritavast metallist või kompositsioonist. Galvaanielemendi emj. E-E Cu 0- E Zn 0=0,34-(- 0,76)=1,1V. Galvaanielemendi emj. On katoodi ja anoodi elektroodpotensiaalide vahe. Anoodiks on alati negatiivsema potensiaaliga elektrood
Tuhasus väljendatakse kas kogumassist (loodusliku niiskuse korral või kuivainest) d wn 100,5 3,7A rabaturba korral; d wn 97 1,2A madalsooturba korral; Tuhasuse ja lagunemisastme vaheline seos: Tuhkaine keemiline koostis SiO2 Fe2O3 Al2O3 CaO P2O5 Madalsoo 1,62 1,02 0,51 2,55 0,41 Siirdesoo 1,3 0,35 0,43 1,28 0,03 Raba 1,02 0,18 0,21 0,54 0,07 Tuhkaines % Raba Madalsoo Si 40 18 Ca 15 40 Al 15 10 Fe 7 20 Mg 6 5 K 4 2 P 3 1,5 Lasundis on vertikaalne muutus. Turba happesus ja redokspotensiaal Oluliseks parameetriks on happesus, mis väljendatakse H- ioonide kontsentratsioonina. Sellest sõltuvad keemilised omadused ja moodustuvad ühed või teised ühendid. 14 Happesus turvastest määratakse: 1. colorimeetriliselt – proovide värvus Redoksomadused – turba taandavad, redutseerivad või oksüdeerivad, hapenduvad tingimused. Need on olulised aiandusturba müümisel. Oleneb turba mineraalsest koostisest, sest erinevad elemendid pole ühe valentsiga. Bituumenid: 1,2…17,7%
HClO4 lahus. 31 . Elektroodide mõisted ja tüübid elektrokeemias. Elektroodi standardpotentsiaali mõiste, kuidas seda määratakse ja millest oleneb selle suurus? Järjestage standardpotentsiaalide suurenemise järjekorras puhtad Fe, Zn, Sn, Al ja Cu. Milline on kontaktkorrosioon ? Millised on praktikas tüüpilised kontaktkorrosiooni toimumise kohad? Kuidas tõrjuda kontaktkorrosiooni ? Elektroodid on anoodid ja katoodid. Katoodiks on elektrood, mille standardne redokspotensiaal E 0 on suurem, anoodiks on elektrood, mille E0 on väiksem. Inertne elektrood on elektrood, mis elektolüüsi ajal ei muutu (ei lahustu, nt plaatinaelektrood). Aktiivne elektrood on tavaline metall elektrood, millega elektrolüüsi ajal toimub keemiline muundumine (lahustuv). Standardpotentsiaal (E°) on galvaanielemendi elektromotoorjõud, milles üheks elektroodiks on vesinikelektrood, teiseks uuritav elektrood
Kuidas tõrjuda kontaktkorrosiooni ? Elektrood on mittemetalse keskkonnaga kokkupuutes olev juht, mis ühendab keskkonna elektriahela teise osaga. Elektrood peab juhtima elektrit keskkonda või sellest välja ja peab sisaldama aatomeid, mis muudavad oma oksüdatsiooniastet. Elektrolüüsis kulgeb reaktsioon elektroodide pinnal - redutseerumine ja oksüdeerumine. Vastavalt siis katoodid ja anoodid. Katoodiks on elektrood, mille standartne redokspotensiaal E0 on suurem, anoodiks on elektrood, mille E0 on väiksem väliskeskkonnas anood ning katood on ühenduses, siis anoodne kate hävib.. Elektroodi ülesandeks on voolu juhtimine keskkonda või sellest välja, aga ka elektrivälja tekitamine, mistõttu on elektrood tavaliselt metallist ja sihipärase kujuga. Teiste elektroodide (metallide või ka muude redokssüsteemide) potentsiaale vesinikelektroodi suhtes standardolekus (25 oC ja kõikide ioonide
Pinnase tüüp (nt liiv, paas, liiv-paekivi, tolmliiv, savi, huumus, turvas, rannamaa jm) 2. Pinnase asukoht (nt perioodiliselt vee all olev maa) 3. Pinnase struktuur (puutumatu looduslik maa / liigutatud maa) 4. Pinnase homogeensus (metall on sama tüüpi / eri tüüpi pinnasega maas) 5. Maa eritakistus (mida suurem, seda väiksem korr) 6. Vee sisaldus (mida suurem, seda suurem korr) 7. pH (mida suurem, seda väiksem korr) 8. üleüldine happelisus kuni pH-ni 7,0. 9. redokspotensiaal pH=7,0 juures (maa omadus õhku läbi lasta, mida rohkem laseb läbi, seda vähem korr) 10. Ca- ja Mg-karbonaatide sisaldus (mida rohkem, seda väiksem korr) 11. Väävelvesiniku ja sulfiidi sisadlus 12. Süsi ja koks (on / ei ole lähedal) 13. Kloriid (Cl-) kiirendab korrodeerumist 14. Sulfaat (SO42-) kiirendab korrodeerumist. Iga omadust hinnatakse punktidega. Mida suurem punktisumma kokku tuleb, seda väiksem on korrosioon
osaga. Elektroodi ülesandeks on voolu juhtimine keskkonda või sellest välja, aga ka elektrivälja tekitamine, mistõttu on elektrood tavaliselt metallist ja sihipärase kujuga. Inertne elektrood on elektrood, mis elektolüüsi ajal ei muutu (ei lahustu, nt plaatinaelektrood). Aktiivne elektrood on tavaliselt metallelektrood, millega elektriseerimise ajal toimub keemiline muundumine (lahustuv). Katoodiks on elektrood, mille standardne redokspotensiaal E0 on suurem, anoodiks on elektrood, mille E0 on väiksem. Standardpotentsiaal (E°) on galvaanielemendi emj, milles üheks elektroodiks on vesinikelektrood, teiseks uuritav elektrood. Uuritava elektroodi potentsiaal saadakse võrdlemise teel vesinikelektroodi potentsiaaliga, mille väärtus loetakse nulliks. Standardpotentsiaali suurus oleneb metalli ioonide konstruktsioonist lahuses. Standardpotentsiaali arvutamine: E = E°H+ - E°X, kus E°H+ > E°X
annaabi.ee 
