Kiviaeg
17
kõigis teadaolevates püügimajanduslikes ühiskondades ja kahtlemata ka
kiviaegses Eestis.
Võim ei ole püügimajanduslikes ühiskondades legitimiseeritud ning
tugineb üksnes autoriteedile. Kogukonnale olulisi küsimusi otsustatakse
vaidlustega, kus osalevad praktiliselt kõik kogukonna liikmed. Pealik võib
küll näiteks kohut pidada, ta ei suuda aga garanteerida oma otsuste
täideviimist. Majandusliku egalitaarsuse tagab redistributeerimise
süsteem. Esemed vahetavad kinkimise läbi pidevalt omanikku, jahisaaki
jagatakse ka teiste kogukonna liikmetega jne.
Püügimajanduslikud ühiskonnad on alati väikesed, koosnedes kuni sajast
inimesest. Kultuurantropoloogilises uurimistöös nimetatakse taolisi
ühiskondi inimsalkadeks (band). Kogukondade väiksuse tingib ühiskonna
püügimajanduslik iseloom, s t võimalused toitu hankida. Nö omandiõigus
oma püügipiirkonnale on kogukondlik, kogukonna liikmete ligipääs