probleemi üsnagi keeruliseks. Näitena mõned tähtsamad määratlused: 1) õigusallikad õigustloovate allikate tähenduses (Rechtserzeugungsquellen). Need on inimeste ettekujutused ja hoiakud, mis määravad ära õiguse, ehk teiste sõnadega subjektiivne õigusteadvus õiguse loojana. Need faktorid on praktiliselt piiritlematud, kuna nad ulatuvad näiteks vastava maa religioonist ja kliimast kuni tootmissuheteni välja; 2) õigusallikad õigushinnangute allikate tähenduses (Rechtswertungsquellen), mis kujutavad endast mõõtkava, millega hinnatakse õiguskorda. Need on näiteks õiglus, võrdsus, õiguskindlus, arukus jne.; 3) õigusallikad õiguse tunnetamise allikate tähenduses (Rechtserkenntnisquellen). Need on õiguse allikad kitsamas mõttes, millest saab teadmisi kehtiva õiguse (seadused, määrused jne.) kohta. Selline süstematiseerimine on tähtis õigusloome protsessi sotsioloogilisel, filosoofilisel jne. analüüsimisel
probleemi üsnagi keeruliseks. Näitena mõned tähtsamad määratlused: 1) õigusallikad õigustloovate allikate tähenduses (Rechtserzeugungsquellen). Need on inimeste ettekujutused ja hoiakud, mis määravad ära õiguse, ehk teiste sõnadega subjektiivne õigusteadvus õiguse loojana. Need faktorid on praktiliselt piiritlematud, kuna nad ulatuvad näiteks vastava maa religioonist ja kliimast kuni tootmissuheteni välja; 2) õigusallikad õigushinnangute allikate tähenduses (Rechtswertungsquellen), mis kujutavad endast mõõtkava, millega hinnatakse õiguskorda. Need on näiteks õiglus, võrdsus, õiguskindlus, arukus jne.; 3) õigusallikad õiguse tunnetamise allikate tähenduses (Rechtserkenntnisquellen). Need on õiguse allikad kitsamas mõttes, millest saab teadmisi kehtiva õiguse (seadused, määrused jne.) kohta. Selline süstematiseerimine on tähtis õigusloome protsessi sotsioloogilisel, filosoofilisel jne. analüüsimisel
annaabi.ee 
