tegemiseks ja neid tabeleid illustreerivate diagrammide koostamiseks. Samuti on Excelis võimalik andmeid töödelda. Exceli ekraanpilt · Menüüriba: File Edit View Insert Format Tools Data Window Help · Nupurida: nupud mõnede menüükäskude kiiremaks valimiseks · Sisestusriba: aktiivse lahtri tähis, kolm käsunuppu (Cancel, Enter ja Function, vastavalt rist, linnuke ja Fx), aknake aktiivse lahtri sisuga · Tööleht: joonitud ekraaniosa, ülal veeru tunnus tähed, vasakul reanumbrid · Töölehtede riba (siin on kirjas dokumendis olevate töölehtede nimed) · Olekuriba ekraanipildi alaosas. Sinna ilmub selgitav tekst, mida Põhilised mõisted · Tööleht (spreadsheet) - joonitud ekraaniosa, mis on jagatud veergudeks ja ridadeks ning kuhu kasutaja koostab oma tabeli. Tabel salvestatakse faili, mille nime laiend on .xls · Rida (row) - tähiseks on number 1, 2, ..., 30, ... · Veerg (column) - tähiseks on täht A, B, ..., Z,
(Column): R1C1, R13C2, R21C28, R3C2:R53C8 Enamasti kasutatakse A1-tüüpi aadresse. Siin vaadeldakse ainult neid R1C1 - aadressid Suht-, absoluut- ja sega-aadressid Käitumise järgi valemite kopeerimisel eristatakse suht-, absoluut- ja sega- aadresse Suhtaadress esitatakse tavalisel viisil: veerutähise ja reanumbri abil, näiteks B5, E3:K35. Taolises aadressis võib kopeerimisel muutuda nii reanumber kui ka veerutähis, sõltuvalt kopeerimise sihtkohast. Reanumbrid ja/või veerutähised muutuvad nii, et sihtkohas viitab aadress lahtrile, mille suhteline asetus on sama, nagu see oli lahtril, millele antud aadress viitas lähtekohas. Enamasti valemit kopeeritakse kas pikki ühte veergu või pikki rida. Esimesel juhul muutub ainult reanumber, teisel juhul - veerutähis. Absoluutaadressis on veerutähise ja reanumbri ees dollari märk, näiteks $B$5, $E$3:$K$35. Taoline aadress kopeerimisel ei muutu ning jätkab viitamist samale
(Column): R1C1, R13C2, R21C28, R3C2:R53C8 Enamasti kasutatakse A1-tüüpi aadresse. Siin vaadeldakse ainult neid R1C1 - aadressid Suht-, absoluut ja sega-aadressid Käitumise järgi valemite kopeerimisel eristatakse suht-, absoluut ja sega- aadresse Suhtaadress esitatakse tavalisel viisil: veerutähise ja reanumbri abil, näiteks B5, E3:K35. Taolises aadressis võib kopeerimisel muutuda nii reanumber kui ka veerutähis, sõltuvalt kopeerimise sihtkohast. Reanumbrid ja/või veerutähised muutuvad nii, et sihtkohas viitab aadress lahtrile, mille suhteline asetus on sama, nagu see oli lahtril, millele antud aadress viitas lähtekohas. Enamasti valemit kopeeritakse kas pikki ühte veergu või pikki rida. Esimesel juhul muutub ainult reanumber, teisel juhul - veerutähis. Absoluutaadressis on veerutähise ja reanumbri ees dollari märk, näiteks $B$5, $E$3:$K$35. Taoline aadress kopeerimisel ei muutu ning jätkab viitamist
·suhteline aadress - aadress, mis lahtri kopeerimisel muutub (näiteks B8) nii, et väärtused voetakse lahtrist, mis asub teatud kaugusel valemilahtri suhtes. ·Segaaadressi puhul on üks aadressi elementidest absoluutne teine suhteline (B$8 ja B8$). ·Moningais valemeis voib kasutada aadressina ka lahtrite plokki (näiteks: B2:B20). 40. Absoluut ja suhtaadress Soltuvalt aadressi esitusviisist ja kopeerimise sihtkohast voivad aadressides reanumbrid ja veerutähised muutuda. Suhtaadressis (näiteks A1, E13) muutuvad ranumbrid ja/voi veerutähised nii, et sihtkohas ta viitab lahtrile, mille suhteline asetus on sama, nagu see oli lahtril, millele antud aadress viitas lähtekohas. Enamasti valemit kopeeritakse kas piki ühte veergu voi piki rida. Esimesel juhul muutub ainult reanumber, teisel juhul - veerutähis- Absoluutaadress ($A$1, $E$13) kopeerimisel ei muutu ning jätkab viitamist samale lahtrile, millele ta viitas lähtekohas
Hoia read koos (Keep lines together ) Kogu valitud tekst (nt tabel) paigutatakse lehele terviku- na Leheküljepiir enne (Page break before) Lõik (nt pealkiri) algab uuelt lehelt Vorminguerandid (Formatting exceptions) Ära kuva/näita reanumbreid (Supress line numbers) tühistatakse ridade nummerdus, kui see on eelnevalt lehe häälestusel valitud (vt Küljendus (Page Layout) vahe- kaart, Lehe häälestus (Page Setup), Paigutus (Position), Reanumbrid (Line Numbers)) Ära poolita (Dont't hyphenate) keelatakse teksti poolitamine (soovituslik pealkirjade (laadide) juures) TÄPP-, NUMMERDATUD JA MITMETASEMELINE LOEND (AVALEHT (HOME)) Loetelu lisatakse lõigu ette. Seega kui loetelu on valitud, siis ENTER- Sorteerimine klahvile vajutus alustab uue lõigu numbriga või täpiga. Kui numbrit või täppi vaadeldava lõigu ette ei soovita, siis tuleb teha reapiir (Shift+Enter).
Esimeses ja lihtsamas lähenduses on andmebaas andmetabelite komplekt, igas tabelis olemas read ja veerud. Kõigepealt luuakse veerud, märkides neile ära nime ja tüübi. Siinses võimalikult lihtsas näites püüame veebilehel näidata koeri, igaühel koeranimi ja sünniaasta. Lisaks on andmebaasitabelite juures poolkohustuslikuks tulbaks identifikaatortulp, näiteks nimega id. Miks see vajalik? Kes näiteks Exceli tabeleid loob, sel tulevad reanumbrid automaatselt. Saab alati selgelt öelda, et vastav tekst on millises reas ja millises veerus. Andmebaasitabelites aga sellisel kujul reanumbreid ei hoita. Isiku identifitseerijaks võib olla näiteks isikukood. Need aga ei lähe sugugi mitte järjest. Küll aga on andmetabelite juures igati kasulik, kui on võimalik mingi kindla tunnuse järgi rida eristada. Muidu võib kergesti juhtuda, et näiteks sisestamisel tekib kaks korduvat rida ning tavavahenditega ei saagi naljalt
Näiteks loome protseduuri, mis tagastab soovitud hulga vanimaid lapsi: CREATE PROC VanimadLapsed_proc @LasteArv int AS IF (@LasteArv >0) SELECT TOP (@LasteArv) eesnimi, synniaasta FROM lapsed ORDER BY synniaasta ELSE PRINT 'Lähteandmed päringu tegemiseks on vigased!' Enne SQL 2005 puudus ka võimalus vahepealt valimiseks e. kui soovite tuua alates 3ndast kuni 5nda reani. SQL 2005 on tekitada tulemusse reanumbrid ning nende järgi ka filtreerida. Selleks saab kasutada ROW_NUMBER() funktsiooni. Süntaks on siis järgmine: ROW_NUMBER() OVER (partitsioon) st OVER märksõna järgi sulgudes tuleb öelda, mis moodi on read nummerdatud. Antud näites nummerdatakse sünniaastate järgi kasvavasse järjekorda. Grupeerimine Eelnevalt uurisime agregaatfunktsioone suurima, vähima, keskmise, summa ja koguse leidmiseks. Nad on kogu tabeli kohta head abilised
annaabi.ee 
