PÀL-TÄNAVA POISID F. Molnàr Tegelased PÀL-TÄNAVA POISID JANOS BOKA GEREB NEMECSEK Csonakos,Weisz, Csele, Leszik, Kolany, Barabas, Richter PUNASÄRKLASED SZEBENICS, WENDAUER FERI ATS PASZTÖR Nemecsek Ernö · Nemecsek oli väike valgepäine poiss · Ta oli Pal-tänava poiste ainuke reamees. · Ta nautis reameheks olemist, sest ta tahtis nii väga olla Pal- tänava poiste hulgas. · Ta suri kopsupõletikku, mille ta sai tänu öisele vees käigule punasärklaste juures. Janos Boka · Janos Boka oli Pal-tänava poiste pealik. · Ta oli kõigi vastu väga aus. · Ta oli päris pikk, tumedate juustega ja väga korralik. Feri Ats · Feri Ats oli Punasärklaste pealik. · Ta ei olnud just kõige ausam poiss aga ta pidas lugu Nemecsekist. Gereb Dezsö
PÀL-TÄNAVA POISID F. Molnàr Tegelased PÀL-TÄNAVA POISID JANOS BOKA GEREB NEMECSEK Csonakos,Weisz, Csele, Leszik, Kolany, Barabas, Richter PUNASÄRKLASED SZEBENICS, WENDAUER FERI ATS PASZTÖR Nemecsek Ernö • Nemecsek oli väike valgepäine poiss • Ta oli Pal-tänava poiste ainuke reamees. • Ta nautis reameheks olemist, sest ta tahtis nii väga olla Pal- tänava poiste hulgas. • Ta suri kopsupõletikku, mille ta sai tänu öisele vees käigule punasärklaste juures. Janos Boka • Janos Boka oli Pal-tänava poiste pealik. • Ta oli kõigi vastu väga aus. • Ta oli päris pikk, tumedate juustega ja väga korralik. Feri Ats • Feri Ats oli Punasärklaste pealik. • Ta ei olnud just kõige ausam poiss aga ta pidas lugu Nemecsekist. Gereb Dezsö
PÀL-TÄNAVA POISID F. Molnàr Tegelased PÀL-TÄNAVA POISID JANOS BOKA GEREB NEMECSEK Csonakos,Weisz, Csele, Leszik, Kolany, Barabas, Richter PUNASÄRKLASED SZEBENICS, WENDAUER FERI ATS PASZTÖR Nemecsek Ernö · Nemecsek oli väike valgepäine poiss · Ta oli Pal-tänava poiste ainuke reamees. · Ta nautis reameheks olemist, sest ta tahtis nii väga olla Pal- tänava poiste hulgas. · Ta suri kopsupõletikku, mille ta sai tänu öisele vees käigule punasärklaste juures. Janos Boka · Janos Boka oli Pal-tänava poiste pealik. · Ta oli kõigi vastu väga aus. · Ta oli päris pikk, tumedate juustega ja väga korralik. Feri Ats · Feri Ats oli Punasärklaste pealik. · Ta ei olnud just kõige ausam poiss aga ta pidas lugu Nemecsekist. Gereb Dezsö
Mina tegelane ühel päeval kohtub jälle salapärase mehega aga nüüd nii, et noor mees on kinni võetud ja vangikongis. Jose räägib minategelasele loo. Noort meest ootab ees hukkamine. Jutustab, et hinge kergendada. Jose räägib, kuidas kohtus Carmeniga ja kuidas aitas põgeneda. Kuidas C ta ümber oma sõrme keeras jne. Juhtub nii, et kuna Jose on C-sse nii armunud ja kirglikult armastab seda (alguses tundub, et C armastab vastu) siis Don Jose karmeni pärast alandatakse reameheks. Kuna Carmen pole Don Josele truu, siis Carmeni jaoks pole piire. Carmen on isepäine, teda ei saa taltsutada. Don Jose saab halva üllatuse osaliseks, kui ta näeb teda koos oma ülemusega. Jose tapab ülemuse. Ta on ise väga vapustatud oma teost. Nüüd on ta mõrtsukas. C aitab tal põgeneda ja organiseerib talle uue elu salakaubavedajana ja röövlina. Saadab mägedesse. Jose on nüüd lindprii. Nüüd ilmub välja õige mees Ükssilm. Jose tapab ükssilma ära
II osa I-II Vene väed on jõudnud Austriaase ja valmistuvad Napoleoniga kohtuma. Ühele vene polgule korraldatakse ülevaatus ja nõutakse, et nad peaksid olema marsikorras. Ülemad aga leiavad, et parim on olla paraadmundris. Enne ülemjuhataja saabumist tuleb aga käskjalg ja teatab, et sõdurid peavad olema ikka rännakriietuses, et ülemjuhataja saaks Austria kindralitele näidata, et vene väed pole veel rindele minekuks valmis. Kiiresti vahetatakse mundrid. Dolohov on samas polgus, kuid reameheks degradeeritud Peterburis laamendamise eest. III- Vürst Andrei teenib staabis kindral Kuznetsovi juures. Viimane palub tal teha ülevaade kõigist austerlaste teadetest olukorra kohta, kui saabub Austria ülemjuhataja Mack ja teatab, et austerlased on puruks löödud. IV-V Rostov on ostnud omale hobuse porutsik (auaste) Teljaninilt, kuid teab, et hobune pole raha väärt. Ta on külas Denissovil. Denissov palub üle lugeda oma raja ja rahakoti padja alla panna. Külla tuleb ka Teljanin
Direktiivsetes kõneaktides on oluline suund kui on inimesed võrdsed, läheb käskimisega jamaks ,,miks sa käsutad mind?! Aga miks mitte parem on , kui kord on hierarhiline. Ülevalt alla tuleb käsk, alt üles tuleb palve. nt. võtke alandlikult vastu mu palve ja peske see põrand ära ei lähe läbi ju. Tuleb eristada kahte asja: 1. ühiskondlik staatus, mis ei sõltu kõnelemisest. - nt sõjaväes lipnik on alati lipnik ja reamees jääb reameheks. 2. kuidas kõneakt ise formeerib need suhted kui oleme võrdsed, aga mina palun, siis ma seon end sinust alla poole. Kui ma sind palun, siis ma sinust sõltun ja olen selle kõneakti kontekstis sinust nõrgem. -> suhted kehtestuvad kõneakti käigus. Olulisim on sotsiaalne staatus deklaratiivsete kõneaktide puhul ,,sõda välja kuulutada ei saa, teil ei ole sellist staatust"
vennad" nagu Hans Pöögelmann ja Jakob Palvadre Venemaalt välja ei tulnud, vastanud, et ,,nemad ei tule enne, kui komissari kohad valmis pole" . Karistada ei saanud aga ainult mässajad. Leitnandid Siegfried Fleischer ja Hermann Rätsep, kes lennuvälja vallutamise ajal olid valvekorras, mõisteti surma mahalaskmise läbi. Nimelt oli neil olemas võimalus mässajatele vastu hakata, mille nad aga kasutamata jätsid ja alistusid. Kapten Heinrich Liibus, kes väeossa ei ilmunud, degradeeriti reameheks ja arvati lennuväest välja, kuna tal puudusid mitteilmumiseks arvestatavad põhjused. Samasuguse süü eest saadeti sidepataljoni leitnant Johannes Loorits reservi. Riigivanema adjutant, leitnant August Schönberg, kes lahkus mässu ajal riigivanema majast lossi abi kutsuma, saavutas oma degradeerimisotsuse tühistamise ja hea nime taastamise, kuid temagi oleks äärepealt süüdi mõistetud ja hukatud. Balti jaamas vangilangenud 8 ohvitseri ja Postimajas vangilangenud
Kui ta Tallinnas laevalt maha astus, võeti ta kohe kaitseväkke aega teenima. Sõja algul läksid nad suure kambaga Venemaale. Ülol jäi õnne tõttu tööpataljonis hing sisse. Hiljem oli ta ohvitseride kursusel ja sai ka korpuses leitnandiks. Kui kord kolm päeva suitsu ei antud, läks ta sakslaste poole üle. Nädala pärast langes ta muldonnis une pealt oma väeosa kätte vangi. Kuna tal oli väärtuslikke luureandmeid, pääses ta kergemalt, kuid siiski tagandati ta reameheks ja pandi trahvipataljoni. Sealgi tõusis ta juba starsinaaks, kui korraga äkki elutüdimus peale tuli. Lahingus tõstis ta mõlemad käed, aga sai vaid haavata. Ülo pääses mahalaskmisest, aga jäi invaliidiks. Pärast sõda õpetas ta põlevkivikaevanduse klubis peotantse. Naiseks võttis ta ühe Haralast pärit sööklatüdruku. Kuna kolme lapse toitmine polnud kerge, kirjutas ta Moskvasse Ülemnõukogu Presiidiumisse kirja, kus ta kõik ära rääkis ja lisas, et ta on oma
annaabi.ee 
