1.Marie Curie : Radioktiivsed ained Charles Darwin: Evulutsiooni teooria w.C.Rõngten : Rõntgen kiired E.Rutherford: Pani alguse tuumaajastule A.Einstein: Realtiivsuse teooria D.Mendelejev: Perioodiluse tabel S.Freud: Alatedvus L.Pasteur: Vaktsiin 2.G.Bell: telefon T.A.Edison: Fonograaf G.Marconi: Raadio Vennda Lumiered : Kino 3.Realism: Kunstisuundumus, mis püüab elu kujutada tõepäraselt. Impressionism: Kunstivool, mis püüdis avaldada meeleolusi. 4. Realism Kunstnikud: Coubert, Millet ja Repin 5.Imperssionismi kunstnikud: Manet, Monet ja Degas 6.Postimpresionismi kuntsnikud : Van Gogh, Cezanne ja Gauguin 7
07.2010 PärimisS- 01.01.2009 Võlaõigus on eraõiguse osa, mis reguleerib võrdsete õigussubjektidevahelisi võlasuhteid (tekkimist, muutumist, lõppemist) Võlg=Kohustus VÕS koht õigussüsteemis: laieneb kõikidele võlasuhetele, va osas, mis on erinormidega reguleeritud. Relatiivne õigusvaldkond, st normidega reguleeritakse suhteid isikute vahel. Võlgnik- isik, kellel on kohustus võlg tasuda Võlausaldaja- isik, kellel on õigus võlga nõuda Võlaõiguses kehtib realtiivsuse põhimõte (nt võlasuhtest tulenevaid õigusi saab rikkuda ainult võlgnik), st kolmandad isikud omandavad võlasuhtest õigusi ainult seaduses sätestatud juhtudel (VÕS §80, §81) Allikad: seadus, tava, kohtupraktika Võlasuhe on õigussuhe, mille kohaselt üks isik kohustub teise isiku 1) kasuks tegema mingi teo 2) arvestama teise poole õiguste ja huvidega §2 lg2 Võlasuhtest kui erilisest seosest isikute vahel tekib võlgnikul kohustus teatud viisil käituda ja
väljapaistvamaid raamatuid 20.sajandi keeleteaduses. o Jan Mukarovsky (1891-1975) o Jerzy Kuryovicz (1895-1978) o Karl Bühler (1879-1963) · Glossemaatika · Ameerika strukturalism · Pariisi koolkond · Moskva ingvistide ring Ameerika Strukturalism Franz Boas (1858-1942) Kwakiutl (Kwakwaka'wakw Vancouveri saar). Ta oli hariduselt füüsik. · Kultuurilise realtiivsuse põhimõte; · Antropoloogias vs etnoloogia (etnograafia) · Keel ja kultuuri (keel on kultuuri osa) · Apriorne vs aposteroidne grammatika Ta jaoks oli oluline saksa romantiline ja eelromantiline filosoogia. Kogu rahvusluse ideoloogia tekkis Saksamaal 18nda sajandi lõpus. Ta esitas romantilise metafoori, milles rahvas on analoogne inimesega. Rahval on oma hing, tahe. Ta idee seisnes selles, et rahvad on erinevad ja neist tuleb lugu pidada just lähtudes nende erinevustest
Sõnad ei tähista ühtegi konkretset asja siin maailmas, vaid asjade hulki, mingeid ühisomadusi (puu - me teame, mis see on, aga me pole kunagi näinud puud, oleme katsunud konkreetselt mände, kuuski, kaski...). Selliseid sõnu luues oleme loonud reaalsusega paralleelse reaalsuse mingisuguse teise maailma, mida empiirilises maailmas ei ole. Sellise maailma loomise vahendid on sõnad. Aga kas siis erinevates keeltes ei looda erinevaid maailmu? Jah, luuakse (realtiivsuse hüpotees). On ka neid, kes vastu vaidlevad. Vikerraadio Tõnu Viik ,,Ideaalkeelest" *Keel segab meil elamist, ei lase meil olla spontaansed. N: Emil Ciorian: On midagi, mis on võrreldav kõige häbituma libuga, midagi räpast, kulunut ja lodevat, midagi vihatekitavat ja jahmatamapanevat, igas eluhetkes avalduv meeleheite tipp see on sõna, iga sõna, või täpsemalt öeldes kasutatud sõna. Ma ütlen puu, maja, võimas,
annaabi.ee 
