Väljapaistev portretist ja maastikumaalija, kuid tööd olid tihti ilustatud ja idealiseeritud. 1. Autoportree 2. Ketsaja 3. Itaallanna lastega ojal August Veizenberg (1837 1921) Esimene eestlasest skulptor. Kõige akadeemilisemat laadi kunstnik. Modelleeris põhiliselt mütoloogia ja allegooria teemat ning eesti muistendeid. Põhilise materjalina kasutas marmorit. 1. Linda 2. Hämarik 3. Autoportree Amandus Adamson (1855 1929) Skulptor. Kõige realistlikumat laadi kunstnik, tedagi huvitas eesti mütoloogia ja rahvaluule. Tuntuks sai suurte monumentide loojana, kuid lemmikmaterjaliks oli pirnipuu. 1. Koit ja Hämarik 2. Russalka 3. Hülgekütt Impressionism 19.saj viimasel veerandil tekkis Prantsusmaal uus kunstistiil, mida nimetatakse impressionismiks. Nimetus impressionism on tulnud prantsuskeelsest sõnast impressioon ja tähendab muljet. Seega on impressionism muljete kunst
Realismi viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. Selle kunstivoolu tähe all sündis ka eesti rahvuslik kunst. Varasemal ajal andsid tooni siin elavad sakslased. Esimesi silmapaistvaid kunstnikke Eestis olid Johann Köler, kes töötas peamiselt Peterburis. August Weizenberg, kes oli esimene skulptor, kõige akadeemilisemat laadi kunstnik, modelleeris põhiliselt mütoloogia ja allegooria teemat ning eesti muistendeid. Põhilise materjalina kasutas marmorit. Kõige realistlikumat laadi kunstnik, skulptor oli Amandus Adamson. Teda huvitas eesti mütoloogia ja rahvaluule. Tuntuks sai suurte monumentide loojana, kuid lemmikmaterjaliks oli pirnipuu. Realismi ajal kasutasid kunstnikud maalimiseks looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid
Karus). Jäädes kõrvale "Siuru" ringkonnast epateeris Kivikas kirjandusliku seltskonna ees vene futurismi vaimus kirjutatud lühiproosaga. Selle ajajärgu loomingut iseloomustab kogu "Lendavad sead" (1919). Avaldas koos Erni Hiirega futuristliku vihiku "Ohverdet konn" (1919). Samasse aega kuulub ekspressionistlik proosapoeem "Mina" (1920), milles lähtuti erinevatest kehaosadest. Kritiseerides siurulaste uusromantilist loomingut, taotleb Kivikas realistlikumat eluvaatlust brosüüris "Maha lüüriline shokolaad!" (1920). Novellikogus "Verimust" (1920) taunib kirjanik sõjakoledusi. Patsifistlikku hoiakut väljendab ka publitsistlik romaan "Ristimine tulega" (1923). Kivikas osales vasakpoolses ajakirjas "Murrang" (1921) ja kuulus "Tarapita" (1921-1922) rühmitusse. 1920. aastatel kujunes ta triloogiaga "Jüripäev" (1921), "Jaanipäev" ja "Mihklipäev" (1924) uustalunike elu käsitleva asunikuromaani esimeseks viljelejaks
Kaasamine on see, kui tehakse otsuseid ja viiakse neid ka ellu koos teistega ja nendega arvestades (vaata ka Joonis 1 Otsuse elutsükkel). Kaasata on võimalik igas tegevuses ja on võimalik kasutada mitmeid erinevaid viise. (Hinsberg & Kübar, 2009, 4). Kaasamine on väga oluline, sest see aitab saavutada paremaid tulemusi ning vigu tuleb vähem ning töö on palju efektiivsem. „Parem“ võib tähendada informeeritumat, paremini prognoositud mõjudega, realistlikumat, efektiivsemat, paremini mõistetavat ja enam toetatud, kiiremini ellu 5 rakendatavat otsust. Kuid ka kaasamisel on omad miinused, näiteks võib see segada otsustamist ja olla väga ajamahukas ning kallis. Seetõttu on oluline, et kaasamine oleks hästi organiseeritud ning läbiviidud. (Hinsberg & Kübar, 2009, 7) Joonis 1 Otsuse elutsükkel Tuleb arvestada, et kaasamine on mõttetu, kui otsus on juba langetatud ning on olemas ainult
Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Vaasimaal( musta ja punasefigguriline, selera, võrdle) Mustafiguuriline vaasimaal- kujutised on mustad ja siluetitaolised, suuremad. Geomeetriline ornamentika kadus.Mustad figuurid maaliti savipinna punakale toonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumat Punasefiguuriline- kujutise tausta hakati katma musta krundiga. Figuurid jäid aga savikarva. Kujutati keerukamaid liigutusi kuna punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida 10 üksikasju. Ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Seitse antiikset maailmaimet. · Cheopsi püramiid Egiptuses,
Triik, hiljem jäi K. Mäe varju, J. Koort skulptor N. Triik (1844- 1940) - Vahepeal Noor-Eesti ajakirja kunstiline kujundaja - Pärit Tallinnast - Stieglitzi kunstitööstuskool, heideti välja rev. Osalemise pärast (koos Koorti ja Mäega). - Pariisi, jätkas eraakadeemiates - Läks Peterburi tagasi, lõpetas erakunstikooli - Tallinna kunstitööstuskoolis õpetaja - 1921 Tartusse, kujuneb üheks peamiseks Pallase maaliõppejõuks (esindab realistlikumat suunda) 2. Õppejõud A. Vabbe (impressionistlik suund) - Noor- Eesti märk ,,Tuulekandja" - N. Triik - Võib näha fovismi mõjutusi, teeb portreemaali- temast kõige tuntum portretist kuni 1930ndate alguseni - Varasematest portreedest loomingulisi isikuid kujutavad portreed - Mõned rahvusromantilised tööd, kasutab üliintensiivseid värve nt. ,,Lennuk" (Kalevipoja laev, millega üritas teha suurt põhjaretke).
poolest. 29% küsitletutest vastas, et ei suhtle nendega ja 3% pidas neid huvitavateks. 10% väitis, et nad on tõrjutud. Arvati ka, et need, kes hakkavad liiga palju kanepit suitsetama, tõrjutakse lõpuks seltskonnast välja. Kanepisuitsetamisse suhtutakse seni, kuni see kaaslasi otseselt häirima või ohustama ei hakka, tolerantselt. Need noored, kes ise tarbivad või kelle tutvusringkonnas on kanepisuitsetajaid, omavad ilmselt tunduvalt realistlikumat teavet kanepi mõjust, kui need, kes kogemusi ei oma või kellel pole tarvitajatest sõpru. Internetist ja meediast saadav info ei pruugi olla adekvaatne ja on aluseks müütide tekkele kanepist. Kui tuleb kõne alla kanepi kahjulikkuse määr uimastina, muutub teema suunitlus ja vaidlused taanduvad peamiselt sellele, kas kanep tuleks legaliseerida või mitte. Pooldajad väidavad, et tubakas ja alkohol on tunduvalt kahjulikumad kui kanep ning kanepiteema on muutunud
julgelt tõstis häält tema kaasmaalsaste vägivalla vastu Uues Maailmas. Olid üksikud, kes vastuhäält tõstsid kirjanike ja vaimulike hulgas eelkõige aga kuna Am oli suure rikastumise allikas, siis ei mõeldud selle peale eriti. Loodusteaduste areng algab tasapisi. Kopernikus 16. saj-l Päikese süsteem. Inimese ja maailma suhe muutub. Usu ja kiriku mõju hakkab kahanema, ent ei kao kuhugi. Ülikoole rajatakse. 16. saj-l saab alguse ka realistlikumat laadi kirjandus (eriti just 16. saj-l). Peegeldatakse sotsiaalset olu, poliitilist, seda mis toimub Euroopas. Narruse kiitus on väga kriitiline. Utoopia esimene osa on Inglismaa kriitiline analüüs, teises on vihjamisi ja sümbolite kaudu edasi antud kriitikat. Rabelais teosed on loodusfilosoofilised, näidatakse looduse tumedamat poolt, ürgset, seksuaalsest ja füüsilist seost. Tormese Cazarillo. Don Quiote.
ühiskonnas reaalselt olemas, et teda saaks käega katsuda. Läheneb sellistele nähtustele nagu füüsikas absoluutselt must keha. Ideaaltüüp tuleneb epohhihuvist (ajastu huvist) igal ajastul on ühiskonnas olemas omad dominantsed väärtused; need väärtused, mis on ühes ühiskonnas konkreetsel ajahetkel olulised, tekitavad ideaaltüübi mõiste. Eesti ühiskonnas on väga pop olla rikas, haritud ja edukas (vahendeid valimata) jne. Selle teadmisega me justkui looks järjest realistlikumat ühiskonda. Ideaaltüübi kõrval teiseks oluliseks mõisteks on sotsiaalne käitumine leiab aset ühiskonnas. Weber ütles ka, et see on mõtestatud ja motiveeritud käitumine, kusjuures on oluline, et motiveeritus peab olema suunatud teistele ühiskonnaliikmetele ehk see toimub kellegi suhtes. Sotsiaalsed väärtused ei pruugi alati individuaalsete ja grupiväärtustega kokku langeda. On erinevad sotsiaalse käitumise tüübid:
muinasjutuga, tõepärane üleloomulikuga. ,,Merineitsi" ja ,,Androgüüni päev". Androgüün on pool päeva mees, teine pool naine. ,,Merineitsi" veel huvitavam lugu kaugest saarest, kus valitsejaks keegi Kaspar Punane, kes hakkab järjekordset naist võtma. Tema heaks kalurid püüavad kalu, kogemata satub sinna merineitsi. Nendes müütnovellides ja sümbolnovellides on ängistus ja painajalik raskusevaim. Üheks teemaks on nurjunud saatusega inimesed. Üheks novelliks realistlikumat laadi, on ,,Inimese vari". Lugu ühest emast Maretist, kes ootab oma poega sõjast koju. On lihtne maanaine, kelle tööks on parvega inimeste vedamine üle jõe. Sõda on lõppenud ja parve peal kohtab väga paljusid koju pöörduvaid sõdureid, kes kõik räägivad sõjast õuduslugusid, aga on õnnelikud, et nad on koduteel. Ühe korra ütleb üks mees, et aga ma nägin su poega ja ta on teel koju. Räägib kõigile, et ootab oma ainsamat poega
Uskumused ja normid tegime...“), kuid on sobimatu kasutada õpetaja-õpilase suhet oma isikliku tülpimuse mahalaa- dimiseks või muuta õpilased oma usaldusisikuteks. Uskumus, et „lapsed ei tohi ropendada“ pole seesama, mis lugupidava keelekasutuse käsitamine normina. Omades ropendamise kohta realistlikumat ja sobivalt paindlikku uskumust – „Mulle Me ei pea oma halbadel päevadel üksikasjadesse laskuma; piisab, kui anname õpilastele sel- üldiselt ropendamine ei meeldi, aga ma ei lase sel endale tarbetut stressi tekitada, kuigi pean lest aimu, et neil oleks võimalik teatud määral teadvustada, kuidas me end tunneme, ja isegi
annaabi.ee 
