Kirjanik ja tema aeg
Enamjaolt on teostest näha, et suured maailma
kirjanikud on kirjutanud oma lood just selles ajas, kus nemad elasid. Seega võib algul
arusaamatuks jääda, mis meid köidab selles tegevuses, mille aeg ja tegevuskoht on
unustuste hõlma vajunud. Kuid tegelikult on vastus ju ilmselge, et inimeste vahelised
probleemid jäävad läbi aegade ikka samaks. Näiteks üks parimaid raha ja inimeste
vahelisi suhteid kajastav kirjanik Honore de Balzac, kirjutab oma teoses "Isa Goriot"
karmist realismiajastust, seda lugedes tajume, et ega eriti midagi polegi muutunud. Raha
paneb meid endiselt tegema mõtlematuid tegusi ning lõhub lugematuil kordadel
peresuhteid.
Kuid mitte alati ei kirjuta kirjanik ajast mil tema elab. Meie oma Andrus Kivirähk teosega
"Mees, kes teadis ussisõnu", rändab tagasi aega, milles pole kirjaniku vanavanemadki
elanud. Tegevus toimub muistsel ajal kui eestlased veel metsas elasid ning täielik
pagana rahvas oli
annaabi.ee 
