Raamatu esimene osa räägib põhimõtteliselt Venemaast ajal, mil toimus üleminek kapitalismilt sotsialismile. Lotman väidab raamatus, et üleminekut klassiühiskonnalt klassideta ühiskonnale ei saa võtta kui mõnda enneolematut ning erilist situatsiooni inimkonna ajaloos, vaid seda tuleks võtta kui elu loomulikku arengut. Näiteks oli juttu veel sellest, et ajalugu ei saa võtta ühe kindlana, vaid et tuleb uurida ka potensiaalselt võimalikke teid, mis jäid realiseerumata. Näiteks on raamatusse kirja pandud Aleksander Issantsenko mõtteavaldus sellest, et mis oleks saanud kui 15.sajandil oleks Moskva asemel juhtivaks domineerivaks jõuks osutunud hoopis Novgorod. Raamatu teine suurem peatükk mõtestab lahti selle, miks nõiajaht Euroopas aset leidis ja miks oli nõidade hulgas palju naisi? Lotman arvab et selle mõistatuse lahendusele kõige lähemale on jõudnud need ajaloolased, kes on märganud et nõiapaanika ning renessaans olid samal ajal
osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. Finantsvara põhiliikideks on: · sularaha ja pangakontode jäägid, · välisvaluuta, · väärismetallid, · väärtpaberid, sh. tuletisinstrumendid Väärtpaberite liigitus riskidest lähtuvalt: · Omakapitaliväärtpaberid: aktsiad (tururisk, krediidirisk ja äririsk). Mõte on anda omandisse raha, võtta äririsk ja saada kasu selle realiseerumata jäämisest (dividendid, vara jaotamine investeeringu lõpetamisel). Investeerimise puhul tururisk. · Võlaväärtpaberid: võlakirjad (tururisk ja krediidirisk). Mõte on anda teatud hinna (intressid) eest kasutada raha ning mitte otseselt võtta äririski · Tuletisväärtpaberid: swapid, forwardid ja optsioonid (erinevad riskid, põhinevad alusvaral, finantsvõimendus)
Eraldised 841 423 450 Pikaajalised kohustused kokku 10 649 16 111 19 667 KOHUSTUSED KOKKU 73 184 61 802 76 053 OMAKAPITAL Aktsiakapital 19 657 19 657 19 657 Kohustuslik reservkapital 2 554 2 558 2 557 Realiseerumata kursivahed -463 -232 -205 Jaotamata kasum (kahjum) 4 563 10 257 22 067 Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv 26 311 32 240 44 077 omakapital Mittekontrolliv osalus 2 086 1 199 706 OMAKAPITAL KOKKU 28 397 33 439 44 783 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
vaba, tule, see, alla, ja. Seotud morfeem esineb ainult koos muude morfeemide või lekseemidega ja seega on seotud morfeeme sisaldavad vormid alati mitmemorfeemsed. Seotud morfeemid on näiteks käändelõpud – need ei saa kunagi esineda omaette sõnavormina, nt laeva/ga. Nullmorfeem – morfeemi tüüp, mis ei realiseeru foneemide ega grafeemidena, st jääb häälduses ja kirjas realiseerumata. Nullmorfeemid avalduvad paradigmasisestes opositsioonides, nt ainsus vs mitmus (ARV), olevik vs minevik (AEG), nominatiiv vs partitiiv (KÄÄNE), kindel vs käskiv kõneviis (KÕNEVIIS) Nullmorfeemi asemel kasutatakse ka terminit varjatud morfeem. Jäänukmorfeem – aja jooksul vormide läbipaistmatuks muutudes ja vormipiiride kadudes tekib keelde uusi morfoloogiliselt liigendamatuid sõnu, mis võivad kunagi olla kuulunud mingi
morfoloogilist ainest, nt vaba, mine, see, alla, ja. Seotud morfeem esineb ainult koos muude morfeemide või lekseemidega ja seega on seotud morfeeme sisaldavad vormid alati mitmemorfeemsed. Seotud morfeemid on näiteks käändelõpud need ei saa kunagi esineda omaette sõnavormina. 6) Nullmorfeem morfeemi tüüp, mis ei realiseeru foneemide ega grafeemidena, st jääb häälduses ja kirjas realiseerumata. Nullmorfeemid avalduvad paradigmasisestes opositsioonides, nt ainsus vs mitmus, olevik vs minevik, nominatiiv vs partitiiv, kindel vs käskiv kõneviis jne. Nullmorfeemi asemel kasutatakse mõnikord ka terminit varjatud morfeem. Nullmorfeem avaldub ka käskiva kv ainsuse 2. pöördes: tee, käi, samuti osastava käände lõpus pesa-tüüpi sõnadest. 7) 1
Heaolumaks, varandusemaks (net wealth tax) on sotsiaalsele õiglusele suunatud abinõu, maksuga maksustatakse ülirikkaid üksikisikuid. Sageli rakendatakse progresseeruva maksuna. Kapitali kasviku maks, arenduse- või planeeringu kasviku kasv (capital gains tax, development gains tax, planaing gains tax) OECD klassifikatsiooni alusel ei loeta neid omandimaksuks, küll aga oma olemuselt maksustatakse nende maksudega omandi väärtuse realiseerunud või ka realiseerumata kasvu . Erinevalt tulumaksust ei ole omandimaksu juures oluline, kas isik selle õiguse valdamisest tulu saab või mitte, maksukohustus on seotud ainult omandiõigusega. Maksumaksjale tundub omandimaks äärmiselt ebaõiglane, sest miks peaks maksma juba välja ostetud varalt veel igal aastal maksu. Tegelikult selgub kinnisvara(asja) väärtuse muutuse näitel ilmekalt, miks tuleks kinnisvaramaksu rakendada. · Kinnisvara hinda mõjutavad tegurid? · Kinnisvara omanike huvid? · Riiklikud huvid
annaabi.ee 
