Ta esitab teiste klasside (alamklasside ) jaoks ühiseid atribuute ja käitumist, mille need pärivad. Näiteks sõiduk on abstraktse klassi näide, mis esitab maa- ja veesõidukite ühised omadused, kuid ei sisalda ühtegi objekti (eksemplari). Klassi saab kuulutada abstraktseks, lisades nime alla loogelistes sulgudes väärtuse { abstract }. Abstraktne klass omab tavaliselt abstraktseid operatsioone. Abstraktne operatsioon on niisugune, millel pole realiseerivat meetodit samas klassis, kus ta spetsifitseeritakse, vaid ainult signatuur. Klass, mis omab vähemalt ühte abstraktset operatsiooni, peab olema abstraktne klass. Klass, mis pärib klassilt, kus on üks või enam abstraktset operatsiooni, peab realiseerima need operatsioonid (andma nende jaoks meetodid) või olema ise abstraktne klass. Abstraktsed operatsioonid näidatakse omadusstringiga { abstract } operatsiooni signatuuri järel.
kõigi võimalike töö- e väljundoperatsioonide algoritmid. Juhtimine taandub siis vajalike algoritmide valikule ning nende järjestuse määramisele. Neid algoritme on võimalik realiseerida nn jäiga loogikaga, s.o vastavate loogikaskeemide abil, või mällu salvestatud e programmeeritava loogika abil. Viimasel juhul nimetatakse igale väljundoperatsioonile vastavat alamprogrammi mikroprogrammiks ja igale sisemisele elementaaroperatsioonile vastavat tehet mikrokäsuks. Mikroprogramme realiseerivat juhtseadme osa nimetatakse aga mikroprogrammjuhtimisega automaadiks. Seega on mikroprogrammjuhtimine üldise programmjuhtimise (mida nimetatakse vahel ka makroprogrammjuhtimiseks) alumiseks tasandiks. Kui makroprogrammid koostab peamiselt robotsüsteemi kasutaja, siis mikroprogrammid koostab enamasti seadet valmistav tehas ning need kuuluvad seadme riistvara (püsivara) juurde. Analoogiliselt on jaotatud programmjuhtimise ülesanded arvutis
annaabi.ee 
