Haldusorgani tegevus peab baseeruma seadusel ning seaduse alusel antud õigusaktil. Haldusorgani tegevust üldiselt reguleerib põhikiri, milles sätestatakse haldusorgani pädevus, õigused ja kohustused, samuti alluvus. Kui haldusorganil ei ole põhikirja, peavad tema pädevus, õigused ja kohustused olema sätestatud seadusega. Avaliku halduse kandjad on õigusvõimelised, neil on küll õigusvõime, kuid puudub teovõime. Tegutsema on suutelised aga üksnes inimesed, kes realiseerivad haldusekandjate õigusi ja kohustusi. Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub õigustehniliselt haldusekandja organi kaudu. Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus, millel on kindel pädevus (õigused ja kohustused). Kuid see pädevus ei ole tema isiklik pädevus, vaid haldusekandja pädevus. Organid väljendavad haldusekandja tahet oma pädevuse piires. Organ peab vastama teatud tingimustele, nendeks on: Tunnused: 1) ta peab olema varustatud avaliku võimu volitustega ja omama
rühmade eraldamisele ka spetsiaalsete toodete väljatöötamine nende segmentide jaoks, sest segment on sarnaste vajadustega ning reageerib sarnaselt turundusstiimulitele. Segmentimisel võib aluseks võtta: · geograafilised tegurid; · demograafilised tegurid; · sotsiaalmajanduslikud tegurid; · psühholoogilised tegurid; · tarbimismotiivid · muud tegurid Meetodi kasutamisse on kaasatud nii ostjas- või tarbijaskond kui ka oma tooteid/teenuseid realiseerivad reklaamijad/organisatsioonid. Turu segmenteerimine aitab selgitada organisatsiooni turupotensiaali ning määratleda konkurentsipilti. Samuti aitab selline meetod mõista kliendi vajadusi ja tarbimisstiili. Selle tulemusena on organisatsioon võimeline välja arendama kliendi vajadustele vastavaid lahendusi. Turu segmenteerimise kaudu saab suunata ressursse tasuvamatele segmentidele ning piiritletud sihtgruppidega on efektiivsem ka turukommunikatsioon.
1. Turunduse mõiste ja olemus: põhilised kontseptsioonid Tekkis vajadus tooteid kas omavahel vahetada või neid müüa ja osta. Turundus hakkas arenema juba 20. sajandi esimesel poolel. Põhiseisukohad kujunesid välja alles pärast II maailmasõda. Kaasaegne turunduse definitsioon on järgmine: Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, reklaami ja jaotuse planeerimise ning teostamise protsess loomaks vahetusi, mis realiseerivad individuaalseid ja organisatsiooni eesmärke. Vajadused ja nendest tulenevad soovid, mille eest ollakse valmis maksma, moodustavad nõudluse. Öeldakse, et nõudlus on ostuvõimega kaetud soovid. Selle info põhjal saab luua vajadust rahuldava toote. Kuid sellest veel ei piisa. Edasi tuleb see toode anda tarbijale. Ja ka siin ei lõppe see protsess, vaid edasi tuleb muuta, kohendada, arendada toodet vastavalt sellele, kuidas muutuvad tarbija soovid ja eelistused. Tehingud toimuvad turul
Massturundus ja sihtturundus · Massturundus - põhineb(mass) tootmisel ja (mass) turundudamisel.Levinud universaalsete toode puhul(piim, leib). · Sihtturunduse korral tehakse kindlaks tarbijate rühmas(segmendid), kellest turg koosneb ja kujundatakse turundusmeetmeted vastavalt valitud rühmade(sihtrühmale). Turu määratlemine · "Turg" on potentsiaalsete ja tegelike ostjate kogum. · "Turg" on "koht", kus ettevõtted realiseerivad oma tooteid ja teenuseid. · Tarbeturu(lõpptarbijad) moodustavad inimesed,kes ostavad kaupa isiklikuks tarbimiseks. · Organisatsiooni turu(ettevõtted) moodustavad firmad,kes ostavad kaupa edasimüümiseks või millegi tootmiseks. Tootja -----tehas-------erakliendid äriettevõtted 1)kaup 2)raha 3)informatsioon KVALITEET! (disain,suurus) avalik sektor Segmenteerimine Turu segment on sarnaste vajadustega tarbijarühm,kes reageerib ühiselt teatud turundusmeetmetele.
teekonnaga, millel on väga palju takistusi ning ainult edukad ületavad kõik need takistused . Isegi ebaõnnestumise korral nad tegutsevad edasi, sest see on parem kui käed rüpes istuda ning tihtipeale nad ebaõnnestuvad oma elu jooksul isegi rohkem kui tavalised inimesed, aga kas see peatab neid? Vaevalt küll ning tihtipeale nad otsivad uusi lahendusi kuidas oma eesmärk ellu viia. Nad ei ütle kunagi: ,,Ma ei saa sellega hakkama" sest nad on kindlad, et kunagi realiseerivad nad oma tulevikuvisiooni. Edukatel inimestel on eesmärgid ning motivatsioon, neid ellu viia, alistades samal ajal kõik takistused tee peal. Kuid nad teavad ühtlasi ka seda, et pelgalt eesmärkide püstitamine ei tee veel edukaks, vaja on need ka realiseerida ning mitte viie aasta, ega aasta pärast, vaid kohe. Nad täiendavad ennast lakkamatult teadmistega ning just selliste teadmistega, mis aitavad neil edu saavutada. Miski ei
Rollid tarkvaarendusteenust pakkuvas ettevõttes: · projektijuht, kes vastutab tähtaegade, ajahinnangute, projektisiseste rollide jaotamise jms eest 1in · arhitekt, kes töötab välja süsteemi tehnilise lahenduse põhiprintsiibid 1in · analüütik-intervjueerija, kes kireldab ärinõuded ja teostab andmeallikate analüüsi 2in · arendaja, kes realiseerivad süsteemi füüsiliselt 3in Välised rollid · Aruandluskeskkonda tarniv ettevõte müügimees, kes tutvustab võimalikke tooteid (1in) · Aruandluskeskkonda tarniv ettevõte juurutaja, kes installeerib süsteemi kliendi ettevõttes ning pakub edasist tuge (1-2in) · Aruandluskeskkonda tarniv ettevõte koolitaja, kes viib kasutajad kurssi süsteemi omadustega (1-2in)
moodustab liidese arvuti ja võrgukaabli vahel. Selline adapter paigutatakse iga võrguarvuti ja serveri laienduspesasse. Võrgukaardi ülesanneteks on: arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse, andmeteisaldus nende saatmiseks teise arvutisse, andmevoo juhtimine arvuti ja kaabelsüsteemi vahel, andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule. Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme, mis realiseerivad OSI-raammudeli lülikihi protokolle. Võrgukaarte on põhiliselt nelja liiki: 8-bitised, 16- bitised, 32-bitised ja 64 - bitised. Mida suurem on bittide arv, mida arvuti saab saata võrgukaardile, seda kiiremini saab NIC saata andmeid võrgukaablile. Kuna arvutipoolel andmeteisalduseks kasutatakse rööpedastust ja mitmest (tavaliselt 16 või 32) liinist koosnevaid siine, siis tuleb need võrguadapteris muundada jadakujule, et neid
1.Turunduse mõiste turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, reklaami ja jaotuse planeerimise ning teostamise protsess loomaks VAHETUSI, mis realiseerivad individuaalseid ja organisatsiooni eesmärke. 2.Turunduse eesmärgid Turunduse ülesandeks on ületada tootmise ja tarbimise vahel eksisteerivad vastuolud ja lõhe ning luua tarbija jaoks järgmisi kasulikkusi: *vormikasu *kohakasu *ajakasu *omandikasu Funktsioonid: a) vahetusfunktsioonid ehk tehingulised-OST,MÜÜK
Ostja - Müüja suhted rahvusvahelises kaubanduses. Tänapäeval ei saa ostjad ega müüjad, eriti rahvusvahelises kaubanduses läbi ilma marketingita. Marketing ehk turundus on maailmas väga laialdaselt levinud termin, mida täpselt defineerida on päris raske. Turunduse nime all mõistetakse ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, reklaami, ja jaotuse planeerimise ning teostamise protsessi loomaks vahetusi, mis realiseerivad individuaalseid ja organisatsioonilisi eesmärke. Seega on turunduse üks peamisi funktsioone firma majandustegevuse juhtimine, millega määratakse nii tootmis- kui ka turupoliitika. Turundus on paljude osategevuste kompleks, mis hõlmab turu - uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast ja palju muud. Turunduse osatähtsus firma juhtimises on suurenenud võrreldes käesoleva sajandi algusega ja suureneb veelgi. Näiteks oli enne 1918
milliseid õigusi omada. Õigusvõime on inimese võime omada õigusi ja kanda kohustusi. Teovõime tähendab inimese võimet oma tegudega omandada õigusi ja kanda kohustusi. Teovõime algab täisealiseks saamisega. Õiguse subjektideks võivad olla ka seaduse alusel loodud inimeste ühendused- juriidilised isikud. Juriidilised isikud luuakse seaduse alusel teatud funktsiooni teostamiseks.Juriidilise isiku õigusvõimet realiseerivad selle orgnid. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja- kohustudi, välja arvatud need, mis on omased üksnes inimesele. Juriidilised isikud liigitatakse eraõiguslikeks ja avalik õiguslikeks: 1. Eraõiguslik juriidiline isik on : täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselt, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. 2. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud on: riik ja kohaliku omavalitsuse üksus.
paljukordsete inimkäitumiste aktide kaudul. Õiguse realiseerimise viisid: Kasutamine, kinnipidamine ja rakendamine Kui õiguse subjektid viivad oma faktilise käitumise vastavusse õigusnormis sisalduva käitumise nõudega, siis realiseerub õigus kasutamise või kinnipidamise teel. Õiguse kasutamine ja kinnipidamine- õiguse vahetu realiseerimise viisid. Nende viiside puhul, realiseerivad õigusnormidest tulenevaid subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohutusi, õiguse subjektid vahetult oma käitumises. Nt:Töölepingu seadus paragrahv 23: käesoleva seadusega ettenähtud otsused teeb tööinspektor kahe nädala jookusl, arvates tema poole pöördumise päevast. / o Karistusseadustiku paragrahv 338 lg 1: ...karistatakse rahalise trahvi v kuni kolme aastase vangitusega.-Antudõigusnorm keelab teatud tegevused. Sellest
erinevatele siinidele. Võrgukaardi kvaliteedist sõltub ka andmeedastuse kvaliteet. Võrgukaardi ülesanded Arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse. Andmeteisaldus nende saatmiseks teise arvutisse. Andmevoo juhtimine arvuti ja kaabelsüsteemi vahel. Võrgukaardi ülesanded 2 Andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule. Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme, mis realiseerivad OSI-raammudeli lülikihi protokolle. OSI on andmeedastuse mudel. Võrgukaardi ehitus Võrgukaart on kas 8, 16, 32 või 64 bitine. Mida suurem on bitide arv, seda kiiremini saab võrgukaart saata andmeid võrgukaablile. Võrgukaart peab muundama rööpühenduse signaali jadaühenduse signaaliks, sest kaablis liigub info jadamisi. Andmeedastus kahe võrgukaardi vahel Võrgukaardid peavad kokku leppima edastatavate andmeplokkide suuruses.
Konkreetne klass on võimeline looma objekte (eksemplare) ja omab realisatsioone (meetodeid) kõigi operatsioonide jaoks. Kui Sõiduki klass on spetsifitseerinud abstraktse operatsiooni drive , siis nii Auto kui ka Laev peavad realiseerima vastava meetodi (või operatsioonid tuleb kuulutada abstraktseteks), mis saavad olema erinevad. Ühel juhul paneb operatsioon pöörlema rattad, teisel juhul propelleri (laeva kruvi). Alamklassid pärivad ülemklassilt operatsiooni, kuid realiseerivad selle erinevalt. Alamklassid võivad operatsioone üle defineerida. Üledefineeritud operatsioon peab omama sama signatuuri (tulemustüüp, nimi, parameetrid) nagu ülemklassis. Üledefineeritud operatsioon võib olla nii abstraktne (puudub realisatsioon ülemklassis) kui konkreetne (omab realisatsiooni ülemklassis). Mõlemal juhul kasutatakse üledefineerimist antud klassi kõigi eksemplaride jaoks. Alamklassis võib lisada uusi operatsioone, atribuute, assotsiatsioone.
Rollid tarkvaarendusteenust pakkuvas ettevõttes: · projektijuht, kes vastutab tähtaegade, ajahinnangute, projektisiseste rollide jaotamise jms eest 1in · arhitekt, kes töötab välja süsteemi tehnilise lahenduse põhiprintsiibid 1in · analüütik-intervjueerija, kes kireldab ärinõuded ja teostab andmeallikate analüüsi 3in (prognoos 2in) · arendaja, kes realiseerivad süsteemi füüsiliselt 3in Välised rollid · Aruandluskeskkonda tarniv ettevõte müügimees, kes tutvustab võimalikke tooteid (1in) · Aruandluskeskkonda tarniv ettevõte juurutaja, kes installeerib süsteemi kliendi ettevõttes ning pakub edasist tuge (1-2in) · Aruandluskeskkonda tarniv ettevõte koolitaja, kes viib kasutajad kurssi süsteemi omadustega (1-2in)
Eneseharidus-inimese aktiivne teadlik eesmärgipärane tegevus, mis on seotud teda huvitavate teadmiste otsimise ja omandamisega Pedagoogiline protsess-spetsiaalselt organiseeritud kindla aja jooksul ja kindla kasvatussüsteemi raamestoimuv kasvataja ja kasvandiku ühistegevus, mis on suunatud püstitatud eesmärkide saavutamisele ja kasvatatavate soovitud isiksuseomaduste kujunemisele Kasvatussüsteem-kompleks, mis sisaldab endas: 1)eesmärke 2)subjekte, kes realiseerivad neid eesmärke 3)tegevust 4)süsteemis osalejate vahelisi ja neid ühendavaid suhteid 5)kasvatuskeskkona ja juhtimist, mis tagab kasvatuskomponentide ühtsuse ja selle süsteemi arengu. Ükskõik millise komponendi puudumine viib kogu süsteemi lagunemisele Printsiibid- lähtub ja peab kinni kindlatest põhimõtetest. Õppesisu- teadmiste, oskuste, vilumuste kogum. Ühelt poolt vahendatakse teiselt poolt omandatakse. Kasvatusmeetod- plaanipärane toimimisviis
Sest alati on olemas keegi, kellel on ilusam kodu või uuem auto ja nii mõeldes ei saagi õnnelikuks. Väline kest on pidevalt üles mukitud, aga sees valitseb tühjus. Miks näib, et osadel inimestel on kogu aeg õnne ja nad saavutavad tohutut edu, millest teised võivad ainult unistada? Sageli paneme me teiste inimeste edukuse juhusliku õnne arvele. Kuid väga edukad inimesed loovad oma õnne nende võimete kaudu, mis on meil kõigil olemas, kuid mida väga vähesed realiseerivad. Õnnelikel inimestel on mõningaid ühiseid tunnusjooni - alljärgnevalt ongi esitatud eriti edukate inimeste iseloomulikud suhtumised ja tavad: Omage dünaamilist positiivset suhtumist On üldteada, et me kogeme asju, millest me mõtleme. Inimesed, kes usuvad iseendasse ja oma võimetesse, on need, kellel on võimalused. Teised seevastu, kes pidevalt kurdavad tagasilöökide ja ebaõnne üle, kogevadki neid pidevalt. Te olete see, millele te oma tähelepanu pidevalt suunate
kogumine ja töötlemine võtab kaua aega, siis ei pruugi andmed olla väga täpsed. 2 ÜRO Inimarengu aruanne ÜRO Arenguprogramm (United Nations Development Programme, lüh. UNDP) on ÜRO ülemaailmne arengule sihitud võrgustik, mille eesmärgiks on toetada riiklikke ja regionaalseid arenguprogramme, kusjuures tähelepanu keskmes on madalama elatustasemega riigid ja arengumaad. Arenguprogramme realiseerivad riiklikud ja valitsusvälised organisatsioonid. ÜRO Inimarengu indeks ( edaspidi IAI ) on riikide võrdlemisel kasutatav indeks, mis arvestab elanike sissetulekuid, kirjaoskust, haridustaset, keskmist oodatavat eluiga, iivet jm. Sellega mõõdetakse inimeste heaolu ning lastehoolekannet. Paljud kasutavad seda, et liigitada riike esimese, teise ja kolmanda maailma riikideks. Indeks töötati välja 1990. aastal Pakistani majandusteadlase Mahbub ul Haq poolt ning seda on kasutatud alates 1993
eestkostja. Õiguse subjektideks võivad olla ka seaduse alusel loodud inimste ühendused juriidilised isikud. Juriidilised isikud võivad olla eraõigulikud ja avalik-õiguslikud. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühind, usaldusühing, osaühing, aktsiaselt, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalik õiguslikud aga näiteks riik ja kohalik omavalitsus. Juriidilised isikud luuakse seaduse alusel mingit funktsiooni teostama. Juriidlise isiku õigusvõimet realiseerivad selle organid, ta võib omada kõiki tsiviil õigusi ja kohustusi, välja arvatud need, mis on omased üksnes inimesele. Avalik õiguslik juriidilise isiku mõiste on seotud teooria avaliku halduse kandjatest, kus sõlmküsimuseks on nende õigusvõime. Demokraatlikus ühiskonnas ei ole avaliku halduse kanjaks üksnes riik, vaid ka teised õiguslikult iseseisvad objektid. Neid institutsioone võib
ja omandatud tarkustest, nagu näiteks teadmised taktikast, vastastest, õpitud käitumistest. Füüsiline valmisolek eeldab omakorda kõikide organsüsteemide piisavat funktsionaalset suutlikkust ja omavahelist koordineeritud talitlust. Treeningu ja võistluste eesmärgid on erinevad. Sportliku töövõime arendamine toimub pikaajalisel kohanemisel treeningukoormustega. Võistlused realiseerivad saavutatud treeninguefekti. Järelikult erinevad omavahel tree- ningu ja sportliku vormi ajastamisele suunatud tegevused. VÕISTLUSTEKS VALMISTUMINE Treeningu loogika on kutsuda organismis kontrollitud tingimustes esile negatiivseid nihkeid, millest taastumine stimuleerib arengut. Pikaajalise treeninguperioodi käigus on loomulik, et organismis kuhjuvad positiivsed muu- datused, kuid samal ajal akumuleeruvad üksikud negatiivsed nähtused, nii füsioloogilised kui ka psühholoogili-
Selline adapter paigutatakse iga võrguarvuti ja serveri laienduspesasse. Võrgukaardi ülesanneteks on: arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse, andmeteisaldus nende saatmiseks teise arvutisse, andmevoo juhtimine arvuti ja kaabelsüsteemi vahel, andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule. Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme, mis realiseerivad OSI-raammudeli lülikihi protokolle. Võrgukaartide liigid: Võrgukaarte on põhiliselt kolme liiki: 8-bitised, 16-bitised 32-bitised. Mida suurem on bittide arv, mida arvuti saab saata võrgukaardile, seda kiiremini saab NIC saata andmeid võrgukaablile. Kuna arvutipoolel andmeteisalduseks kasutatakse rööpedastust ja mitmest (tavaliselt 16 või 32) liinist koosnevaid siine, siis tuleb need võrguadapteris muundada jadakujule, et neid bitthaaval võrgukaablisse
muutevormide moodustamiseks. Muutevormid väljendavad eelkõige grammatilisi seoseid, st tegelikult muudetud sõna seost lause teiste sõnadega (üldiselt mingi konkreetse sõnaga). Muutevorme saab moodustada kõikide eespool käsitletud morfoloogiliste protsesside abil. Keele muutekategooriad (ingl inflectional category) koosnevad opositsioonis olevatest morfosüntaktilistest tunnustest. Morfosüntaktilisi tunnuseid realiseerivad seega segmentaalsed või suprasegmentaalsed morfeemid, lõpptulemusena nende konkreetsed, kõnes või kirjas esinevad allomorfid. Morfosüntaktilise kategooria tunnused on omavahel opositsioonis. Mõnikord on mugav rääkida nendest kui opositsiooni liikmetest. Morfosüntaktilised tunnused realiseeruvad seega morfidena, üldjuhul nähtavate morfidena. Aga morfosüntaktiline tunnus võib realiseeruda ka varjatult ehk nullmorfina.
Tavamajandus on: Vanim majandussüsteem põhineb ühiskondlikel traditsioonidel suur tähtsus perekonnal Tootmisvahendid ja tehnoloogiad on algelised, tootmisüksused väikesed, tööjaotus vähearenenud Areng on aeglane, püütakse teha kõike nii nagu on tehtud põlvest põlve, tootlikkus väga madal Tulu jaotus toimub sageli kõikide pereliikmete vahel võrdselt Ettevõtlus on algeline, inimesed sageli realiseerivad oma ettevõtlikkust hõimu/kodu tasandil Käsumajandus s. Plaanimajandus: Enamiku tootmise ja jaotamisega seotud otsuseid teeb riik Üksikisikute eraomandiõigus on äärmiselt piiratud või puudub Tootmine toimub riiklike, kohustuslike plaanide alusel, majanduslikud stiimulid puuduvad Tururegulatsioonide puudumine tekitab kaupade ülejäägi ja defitsiidi Eelnevast tulenevalt tarbimine on piiratud Turumajandus: otsustatakse mida, kuidas ja kellele toota
Athena kultuur 11 sobib oma olemuselt hästi sinna, kus keskkonnas toimuvad kiired muutused, on kiire ja paindlik, kuid väga ebastabiilne. d) Dionysose kultuur on isikukultuur, kujundiks on tähtede kobar. See on kultuur, kus keskpositsioonil on indiviid. Organisatsioon on ainult selleks, et teenida ja abistada indiviide, kes sellesse kuuluvad ja oma isiklikke eesmärke realiseerivad (näiteks advokaadibürood, konsultatsioonifirmad, ülikoolid jne). Organisatsioon allub indiviidile ja selle eksisteerimine sõltub indiviidist. Indiviidid teevad seda, mida nad hästi oskavad. Raske on siiski leida organisatsioone, kus isiksusekultuur domineerib. Leidub küll inimesi, kes seda kultuuri eelistavad: liikmed on sageli vähetruud oma organisatsioonile ja suhtuvad sellesse kui kohta, kus saab teha pigem oma asja.
elustiiliomadused. Lisaks väliselt jälgitavaile käitumuslikele reaktsioonidele võetakse tarbijaskonna psühhograafilisel segmenteerimisel arvesse inimeste unistusi, lootusi, intellekti, hirme, tundmusi. Eluhoiakud karjäärihuvi, töörügamine, naudingujanu, traditsiooniline elulaad annavad sageli võtme reklaami ja turundusstrateegia ülesehitamiseks. (Bachmann 1994:276-280) Turg on koht, kus reklaamijad realiseerivad oma tooteid ja teenuseid. Turg on potentsiaalsete tarbijate grupp, kes jagavad ühiseid huvisid, vajadusi ja soove. Ilma turgu moodustavate inimeste omadusi, hoiakuid, harjumusi ja eelistusi tundmata ei ole võimalik edukalt reklaami teostada. (Bachmann 1994:273) Turu segmenteerimine on (lõigustamine, jaotamine) on tarbijate rühmitamine vastavalt nende vajadustele, tunnustele, ostukäitumisele jm. Turu segmenteerimine aitab määrata turupotentsiaali ja konkurentsi,
Äriprotsess võib ka ise genereerida sündmusi. Seda võib ka hierarhiliselt tükeldada elementaarsete äriprotsessideni. Kõige detailsem tase on tegevuste tase. Tegevus - on protsess, mis täidetakse ühes kohas ja mis lisab ärile olulist väärtust. Tegevust ei saa tükeldada. Iga tegevus on planeeritud või organiseeritud töö ning on määratud ühele või mitmele täitjale, kes võib töötada mitme ressursiga. Täitja - võib olla töötaja või masin. Tegevused realiseerivad äriprotsessi. Kuna tegevused on äriprotsessi realiseerimise sammud, siis neid võib iseloomustada samal viisil, aga detailsemalt. PS. Tal oli skeem ka, aga see seletab suht normaalselt misasi on äriprotsess. 5. Väärtusmodelleerimisest näitepõhiselt Ärimudel - (business model) on SÜSTEEMIANALÜÜSI KONTEKSTIS UP ärimodelleerimise distsiblinni tegevuste “koondtulemus” ning ärisüsteemi arhitektuuri (kindlate vaadete)
Ühenduseta edastus Ühendusega edastus C klassi teenused D klassi teenused Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 53 AAL 3/4 ja AAL 5 protokollid AAL 3/4 ja AAL 5 ülesanne on teisendada ühendusega või ühenduseta edastusega, muutuva bitikiirusega ja asünkroonse edastusega andmeid AAL 3/4 ja AAL 5 realiseerivad nii C kui ka D klassi teenuseid Kasutatakse seega valdavalt andme edastuseks Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 54 AAL 3/4 ja AAL 5 protokollid Algselt olid AAL 3 ja AAL 4 kaks eraldi protokolli vastavalt C ja D klassi teenuste osutamiseks Et protokollid olid üsna sarnased moodustati ühine protokoll AAL 3/4 Kuna osa teenuste jaoks osutus AAL 3/4 liiga keeruliseks, töötati välja uus protokoll AAL 5 Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 55
Puudused-tundlikus välishäiringute vastu, temp.mõju stabiilsusele- kuid neid väärtusi saab viia min. Staatilised kont.vab.aparaadid on elektromeh.aparaatidega analoogse tegevusega.Diskreetne tööiseloom, mis on iseloomustav kahe mõistega ,,sisse lül."(kasulik sign.olemas-pinge täisväärtus) ja ,,välja lül."(pinge puudub). Hiljem võimendataxe saadavad sign. 10. Loogikaelem. Ja loogikaelem. Süsteemid- Loogikael.- Kui elementaarseid loogikafunkt. realiseerivad seadmed võivad olla tähistatud algebraliselt. (kontaktivabad) teevad tööx vajalikke loogikatehteid, kuid ei kommuteeri samaväärselt elektromeh.aparaatidega el.ahelaid. Reals.mistahes kahe või enama argumendi loogikafunkt.Loogikael.-TTL-elem.(transistor-transistorloogika); ESL-elem.(emittersisestusloogika); KMOP(MOS)-komplementaarmetalloksiid- pooljuhtloogika. Loogikael.süsteemid-Juht.sign.kogumist mis on vajalik
Jäävhamba alus asub iga piimahamba alguse taga. Laps hakkab järk-järgult tajuma ümbritsevat maailma. Lootega tuleks rääkida, sest laps kuuleb teid: kuulmeluud, mille kaudu heli läbib keskkõrva, on juba tugevnenud ning ajuosa, mis kannab vastutust helisignaalide eest, töötab. Tasapisi muutub tundlikuks ka silma võrkkest. Jätkub peaaju kasv. Ebaproportsionaalselt suur pea on märk sellest tähtsast osast, mida etendab peaaju lapse arengus. Neuronid, närvirakud, mis realiseerivad sideme aju ja lihaste vahel, on juba neile ettenähtud kohal. Loote peas tekivad ning seavad sisse sidemeid miljonid neuronid. Pea küljes on juba tillukesed kõrvad. Piimahammaste algete alla on ilmunud jäävhammaste alged. Jäsemete mõõtmed on juba proportsionaalsed. Kuigi lapse pöid on vaid 2,5 cm pikk, on selle proportsioon sääre ja reie suhtes püsiv. Viienda kuu lõpuks on pikkus pealaest ristluudeni -- 14-16 cm. Kaal umbes 260 g. Sellel
ut.ee"; InputStream sisse = new URL(aadress).openConnection().getInputStream(); OutputStream valja = new FileOutputStream("uus.html"); Andmed (teadaoleva struktuuriga) failist: DataInputStream dis = new DataInputStream(new FileInputStream("C:/temp/andmed.bin")); int n = dis.readInt(); double d = dis.readDouble(); dis.close(); System.out.println ("Loeti: " + n + " ja " + d); Liides Serializable · Java väljundvoogu saab kirjutada vaid neid objekte, mis realiseerivad liidest Serializable. Neid objekte nimetatakse serialiseeritavateks. · Serialiseerimine andmejadana esitamine · Liides Serializable: 1. ei ole meetodeid ega muutujaid 2. kasutatakse vaid märkimiseks, et vastavat objekti on võimalik saata voogu. · Massiiv on serialiseeritav, kui tema kõik liikmed realiseerivad liidest Serializable. · Algtüüpidele vastavad mähisklassid realiseerivad liidest Serializable. · Saab anda indeksi.
Juhtautomaat korraldab ühendavad elektriliselt 1/0 write- kirjutamine mikrokäskude jada, mis operatsiooniautomaadi tööd. juhtseadme erinevaid osi. Siinid *olekusõna- kood, mis siini realiseerivad keerukamaid tehteid Juhtautomaadil tuleb lahendada jagunevad: aadressi-, andme- ja kaudu väljastatakse. (korrutamine).(lihtsamate tehete keerukaid loogikaülesandeid. juhtsiinideks. Aadressi- ja *siinikontroller- register, kus + - L1, R1, AND, OR abil).
Skeemitehnika I kordamisküsimused 1. Numbrite esitamine ja teisendamine kahend-, kümnend- ja kuueteistkümnendsüsteemis. Kümnendsüsteemist 16. süsteemi käib sama moodi nagu 10.süsteemist binaari, ainult et jagad kahe asemel 16ga ja jäägis (milleks tulevad arvud 0-15) asendad 10-15 ->A-F. NT 1000 (10.süsteemis) = 3E8 (16.süsteemis). 2. Loogikafunktsioonid ja neid realiseerivad loogikaelemendid (funktsioonide nimetused, olekutabelid, skeemi tingmärgid). AND (ja) A B Q 0 0 0 0 1 0 1 0 0 1 1 1 OR (või) A B Q 0 0 0 0 1 1 1 0 1 1 1 1 NOT(ei) xor 00-0 10-1 01-1 11-0 A Q 0 1 NOR(või-ei) 1 0 A B Q
ja võrgukaabli vahel. Selline adapter paigutatakse iga võrguarvuti ja serveri laienduspesasse. Võrgukaardi ülesanneteks on: · arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse, · andmeteisaldus nende saatmiseks teise arvutisse, · andmevoo juhtimine arvuti ja kaabelsüsteemi vahel, · andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule. Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme, mis realiseerivad OSI-raammudeli lülikihi protokolle. Võrgukaartide liigid: Võrgukaarte on põhiliselt kolme liiki: · 8-bitised, · 16-bitised · 32-bitised. Mida suurem on bittide arv, mida arvuti saab saata võrgukaardile, seda kiiremini saab NIC saata andmeid võrgukaablile. Kuna arvutipoolel andmeteisalduseks kasutatakse rööpedastust ja mitmest (tavaliselt 16 või 32) liinist koosnevaid siine, siis tuleb need võrguadapteris muundada
Haldusorgani mõiste ja tunnused Avaliku halduse kandjatel on õigusvõime, kuid puudub teovõime.Tegutsema on suutelised aga üksnes inimesed, kes realiseerivad haldusekandjate õigusi ja kohustusi.Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub õigustehniliselt haldusekandja organi kaudu. Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus (ka koguna v isikuna tegutsev), millel on kindel pädevus (õigused ja kohustused).Kuid see pädevus ei ole tema isiklik pädevus, vaid haldusekandja pädevus. Organid väljendavad haldusekandja tahet oma pädevuse piires. Organ on iseloomulik ka eraõiguslikele juriidilistele isikutele.
jne Struktuuri ja tema üksikute osade eesmärgiks on hoida ühiskonnas korda ja tasakaalu Seda (tasakaalu) taotletakse integratsiooni, stabiilsuse, konsensuse, tasakaalu jne kaudu Konfliktiteooria Ühiskond jaotub osadeks ebavõrdsuse ja konflikti pinnal Ühiskonda ei nähta niivõrd kui siduvat ja sidusat süsteemi, kui konfliktide ja võitluse välja Inimesed saavutavad oma eesmärke ja realiseerivad oma ootusi mitte ühise tegutsemise, vaid teiste tahte oma tahtele allutamise arvel. Eesmärkide saavutamise tavapäraseks teeks on ressursside ümberjaotamine Sümbolistliku interaktsionismi teooria Ühiskond on üksteisega suhtlevate indiviidide või väikeste gruppide tegevuse tulemus. Traditsiooniliselt käsitleti suhtlusena näost-näkku suhtlust. Tänapäeval on suhtluskanalite hulgas tavameedia (meediast mõjutatud käitumine), sotsiaalmeedia jne. S.t
haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks valdade või linnade osas ja vastav otsus haldusüksuse nimistu muutmiseks on jõustunud. KOVüksuse õigusliku staatuse muudeks olulisteks väljendusteks on teovõime, protsessi- ja menetlusõigusvõime, teenistus-ja tööandmisvõime, nimi, iseseisev eelarve. Vallad ja linnad kui avaliku halduse kandjad on õigusvõimelised, kuid neil puudub teovõime- võime oma õigusi realiseerida. Tegutsema on suutelised aga üksnes inimesed, kes realiseerivad haldusekandjate õigusi ja kohustusi. Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimib õigustehniliselt haldusekandja organi kaudu. Organist tuleb eraldada organi käsutaja- inimesed, kes teostavad organile antud pädevust. Organi käsutaja muudab organi pädevust kasutades haldusekandja teovõimeliseks. Eraõiguslikus käibes osalemisel võivad kohaliku omavalitsuse üksused põhimõtteliselt olal teovõimelised, s.t nad võivad oma tegevusega taheteavaldusi
kogumi elementi ning kontrollida, kas "järgmine" element üldse eksisteerib. Sisuliselt on ka Java vanemates versioonides sisse toodud liides Enumeration iteraator. Iteraatori põhioperatsioonid on: boolean hasNext() Returns true if the iteration has more elements. Object next() Returns the next element in the iteration. Comparable-liides annab võimaluse objekte võrrelda (klassid String, Integer, Double, .... realiseerivad selle liidese). Kuulub paketti java.lang: public int compareTo(Object o) Compares this object with the specified object o for order. Returns a negative integer, zero, or a positive integer as this object is less than, equal to, or greater than the specified object o. Throws: ClassCastException - if the specified object's type prevents it from being compared to this Object.
võib müüa ka õhku). Kuna taolised tehingud sisaldavad olulisi riske siis riskide vähendamiseks nõutakse näiteks mingite varade deponeerimist võimaliku riski katteks. · Argikraatorid nende eesmärk on saada kasu turgudevahelistest hinnaerierisustest. Nt kui mõne finantsinstrumendi hind on forward turul kallim võrreldes üldise turutasemega. Siis ostavad argikraatorid selle instrumendi kokku ning realiseerivad forwardturul. · Riskimaandajad need moodustavad turul kõige suurema forwardtehingu sooritajatest. Reeglina on nendeks investorid, kes omavad vaba rahalist ressursi ning teavad, et mingil hetkel tulevikus tuleb neil see raha investeerida (kuna 3 kuu pärast peab kuskile investeerima , siis on sellisel investoril risk et vahepeal toimub rahaväärtuse muutus talle ebasoovitavas suunas või investeeringu objekti väärtuse muutus)
.............................................. 4 Kahendsüsteem............................................................................................................................4 Boole funktsioonid ja nende esitus..............................................................................................4 Diskreetne aeg............................................................................................................................. 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid.................................................... 5 AND.............................................................................................................................................5 OR................................................................................................................................................5 NOT..........................................................................................................................
........................ 4 Kahendsüsteem .............................................................................................................................. 4 Boole funktsioonid ja nende esitus................................................................................................ 4 Diskreetne aeg ............................................................................................................................... 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid ............................................................. 5 AND .............................................................................................................................................. 5 OR ................................................................................................................................................. 5 NOT .............................................................................................
,,Grammaire générale et raisonnéé" e ,,Üldine ja ratsionaalne grammatika" (1660), Prantsusmaa. · aluseks ei võetud enam ühte konkreetset keelt. Lähteskeem: - mõtlemine on universaalne => selle seaduspärasust kirjeldab loogika - mõtlmise sisu väljendab keel => keele struktuur peab vastama loogikale. Karesianism: universaalsetele grammatikatele alusepanija. Keelte konkreetsed konstruktsioonid taandatakse universaalsele alus-struktuurile. Keeled realiseerivad universaalseid struktuure erinevalt. · Universaalsed keeled. 1668 John Wilkins ,, Essee filosoofilisest keelest"; keele mõistline analüüs. 18. saj: - huvi ,,juurte ,, vastu kui uus dimensioon; J. G. Herder (1744 1803) ,,Keele tekkimisest" 1772 (Keel on inimesele bioloogiliselt omane, selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Keel on päritav); - filosoofiliste grammatikate jätk; James Harris ,,Hermes ehk filosoofiline uurimus keelest
*Keskkonnapoliitika on alati riigi tahtlik ja eesmärgipärane tegevus, mitte juhuslik kõrvalmõju või tegemata jätmine. *Antud hetke keskkonnapoliitika on eelnenud otsustajate iseseisvate otsuste tulemus. *Hetkel realiseeritav keskkonnapoliitika on paljude eelnenud otsuste tulemus. Keskkonnapoliitika *Enamikus arenenud maades nii Euroopas kui Ameerikas on poliitikud eelisatanud keskkonna kvaliteedil põhinevat lähenemisviisi. *Kuigi praktikas on selgunud, et keskkonnapoliitika realiseerivad struktuurid pöörduvad tavaliselt tehnoloogial põhinevate standardite poole. *Keskkonnapoliitika üheks parimaks rakendamise vahendiks on majanduslikud vahendid ehk keskkonnmaksud, keskkonnalõivud, laenud, toetused, subsiidiumid, saasteload, sisse- ja tagasimaksed. *Eesmärgiks on piirata keskkonna saastamist ja jäätmete teket, soodustada nn puhtamate tehnoloogiate rakendamist ja saada täiendavaid vahendeid saastamisega tekitatud kahjustuste
· raha liikumisega seonduvateks finantseerimine (rahastamine), arveldamine, majandusarvestus (ehk rahaprotsessid). NB! Kaubad ja raha liiguvad ettevõttes alati vastassuunaliselt! Lisaks on võimalik välja tuua: +) organisatsioon ja juhtimine (ettevõtte struktuuri ja protsesside kujundamine, kõigi tegevuste ja tegevusvaldkondade koordineerimine jm); +) personalifunktsioon (seotud inimeste ja nende tegevuse juhtimisega). VARUSTAMINE hõlmab kõik ettevalmistavad ning realiseerivad (täitvad) tegevused, mille eesmärk on tootmiseks vajalike asjade, õiguste või teenuste hankimine. See toimub eraõiguslikes suhetes hanke-, teenindus-, rendi-, laenu jm. lepingute alusel. TOOTMINE (toodangu ja/või teenuste materiaalsete komponentide valmistamine) on käsitletav kui tootmistegurite kombineerimine. TURUNDUS hõlmab kõik ettevalmistavad ning täitvad tegevused, mille eesmärgiks on loodud (või omandatud) hüvede realiseerimine (vahetamine
Ettevõtted on olemuslikult avatud süsteemid, neid seovad teiste majandussubjektidega: · eraõiguslikud suhted: vabatahtliku iseloomuga, toimivad turu kaudu · avalik-õiguslikud suhted: sunniviisilise iseloomuga (nt maksud). Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 15 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 16 VARUSTAMINE hõlmab kõik ettevalmistavad ning realiseerivad (täitvad) Ettevõttes rakendatakse erinevaid tootmistegureid -- inimtööjõudu, tootmisvahendeid ja materjale, mida tootmisprotsessis omavahel tegevused, mille eesmärk on tootmiseks vajalike asjade, õiguste või kombineeritakse. Kombinatsioonid aga ei teostu iseenesest, vaid on
Kui ta saab kokku raha, et maja osta ning soov on veel alles, on tegemist nõudlusega. Turunduse oluliseks ülesandeks tootjate ja tarbijate vahel olevate turubarjääride ületamine. Milles seisneb ajaline/ruumiline eraldatus? Tooge näide. Tooge ÜKS näide kuidas oleks võimalik ajalist/ ruumilist eraldatust ületada... Turunduse mõisteturundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, reklaami ja jaotuse planeerimise ning teostamise protsess loomaks VAHETUSI, mis realiseerivad individuaalseid ja organisatsiooni eesmärke. 2. Turunduse eesmärgid Turunduse ülesandeks on ületada tootmise ja tarbimise vahel eksisteerivad vastuolud ja lõhe ning luua tarbija jaoks järgmisi kasulikkusi: *vormikasu *kohakasu *ajakasu *omandikasu Funktsioonid: a) vahetusfunktsioonid ehk tehingulised-OST,MÜÜK b) füüsilised ehk logistilised- LADUSTAMINE,TANSPORT c) abistavad funktsioonid- FINANTSEERIMINE,RISKI KANDMINE,TURUTUNDMINE,STANDANDISEERIMINE 3. Turunduse kontseptsioonid
ja teovõime. Õigusvõime – õigus omada õigusi ja kohustusi. Teovõime – võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid; alates 18a. Piiratud teovõime – inimene, kel on vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus vms psüühikahäire; tal on eestkostja. Juriidilised isikud (täidavad av võimu ül-d). Eraõiguslikud: täisühing, OÜ, usaldusühing, AS, tulundusühistu, sihtasutus ja MTÜ. Av-õiguslikud: riik, KOV üksus. Jur isiku õigusvõimet realiseerivad selle organid. Jur isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja –kohustusi, v.a. neid, mida saab omada ainult inimene. 18. Mida tähendab õiguse objekt? Selgita! Õiguse objekt – kõik, mis on subjektiivsete õiguste esemeks. Võib olla kehaline või mittekehaline. Mittekeh on nt õigused, nõuded jm objektiivsed väärtused. Ese – asjad, õigused, muud hõved mis võivad olla õiguse objektiks. Asi – kehaline ese. Võivad olla nt
kasutataks võimalikult tootlikult, st ka teistele kasu pakkuvalt. Eraomandi õigustatus peitub seega eelkõige mitteomanike kasus, kasus, mis tuleneb asjaolust, et teatud käitumisviisid (rööv, sund) on kõigile keelatud ning avatud on muud üldist kasu pakkuvad võimalused. Sedavõrd o eraomand ka ideaalne näide mittetäielikest ehk avatud lepingutest. 2. Vahetus Kui kaks indiviidi midagi vahetavad, siis realiseerivad nad definitsiooni kohaselt koostöökasu, mida mõnikord nimetatakse ka tehingukasuks. mida suurem on vahetuspartnerite arv, seda rohkem on (ceteris paribus) vahetusvõimalusi. Suuremal vahetuspartnerite arvul on veel üks eelis nimelt väheneb võimalik sõltuvus ühest partnerist. Kasvab võimalus vajaduse korral üle minna teise partneri juurde, kes pakub sama hüvist. Paraku suurenevad koos partnerite arvuga ka vahetuse kulud ehk nn tehingukulud.
milliseid õigusi omada. Õigusvõime on inimese võime omada õigusi ja kanda kohustusi. Teovõime tähendab inimese võimet oma tegudega omandada õigusi ja kanda kohustusi. Teovõime algab täisealiseks saamisega. Õiguse subjektideks võivad olla ka seaduse alusel loodud inimeste ühendused- juriidilised isikud. Juriidilised isikud luuakse seaduse alusel teatud funktsiooni teostamiseks.Juriidilise isiku õigusvõimet realiseerivad selle orgnid. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja- kohustudi, välja arvatud need, mis on omased üksnes inimesele. Juriidilised isikud liigitatakse eraõiguslikeks ja avalik õiguslikeks: 1. Eraõiguslik juriidiline isik on : täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselt, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. 2. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud on: riik ja kohaliku omavalitsuse üksus.
Füüsiliste isikute kõrval on õigussubjektideks ka juriidilised isikud (era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud). Juriidilised isikud luuakse seadusega või seaduse alusel täitma teatud ülesandeid, mis on määratud seaduses ja isiku põhikirjas. Nende ülesannete teostamine tingib juriidiliste isikute spetsiifilise õigusvõime, mis eksisteerib paralleelselt nende teovõimega (pädevus). Juriidilise isiku õigusvõimet realiseerivad selle organid (juhatus, juhataja, nõukogu vms), mille pädevus tuleneb seadusest ja põhikirjast/põhimäärusest, ülesannetest. Pädevuse all mõeldakse küsimusteringi, millega juriidilisel isikul kui õigussubjektil on õigus tegeleda ja milles tema otsused on kohustuslikud. Juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik juriidiline isik loodud avalikes huvides
Tragöödia avaldub sügisemüüdina, mis kujutab liikumist ideaalsest maailmast reaalsesse. Talvemüüt avaldub iroonia/satiirina, mis kujutab tegeliku maailma kogemusi, ebakindlust ja läbikukkumisi. | A. J. Greimas tuletas narratiivi struktuuri (A ja B on vastandid, A ja –A ning B ja –B on jaatused/eitused; armastus vs. vihkamine, armastuse puudumine e armastuse eitus). Narratiivis avaldub see süžeemudelite (konflikt-lahendus, võitlus-leppimine) kaudu, mida realiseerivad aktandid (tegelaste funktsioonid). Süžeetüübid: otsing (quest), kommunikatsioon ja nende kombinatsioonid. | T. Todorov tuletas narratiivi grammatika (s.o seose narratiivi struktuuriühikute (tegelased/süžee) ja keele struktuuriüksuste (sõnaliigid) vahel (nt tegelased-nimisõnad, teod-tegusõnad, eeldused-laused, järjekord-lõigud). Narratiivi rajava teksti eelduste tuletamine võimaldab leida vihjeid maailmavaadete jms kohta.
deliktiõigusliku vastutuse näol ja avaliku vastutuse riigivastutuse näol. Õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Moodustatava KOV üksuse õigusvõime – kui VV on teinud otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks valdade ja linnade osas ja vastav otsus haldusüksuste nimistu muutmiseks on jõustunud. Valladel ja linnadel on õigusvõime, kuid puudub teovõime – võime oma õigusi realiseerida. Tegutsema on suutelised üksnes inimesed, kes realiseerivad haldusekandjate õigusi ja kohustusi. Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub haldusekandja organi kaudu. Organi käsutaja – inimesed, kes teostavad organile antud pädevust. Eraõiguslikus käibes osalemisel võivad KOV üksused põhimõtteliselt olla teovõimelised, s.t. nad võivad oma tegevusega tahteavaldusi väljendada, neid vastu võtta ja lepinguid sõlmida. KOV üksused saavad osta-müüa, üürida-üürile
annaabi.ee 
