1) kuidas mõjutas majanduskriis saksamaad/ tema sise- ja välispoliitilisi eesmärke ja kuidas need realiseerisid Saksamaa elas ülemaailmset majanduskriisi üle suhtelikselt rängalt, kannatades näiteks suure tööpuuduse all, mis hõlmas ligi 40% elanikkonnast, hüpperinflsioon, meeleheide. Sisepoliitilisteks eespärkideks seadis Hitler selle, et ta soovis juhtivatele positsioonidele rohkem natse, mille tõttu kutsus kokku erakorralised valimised. Vaatamata sellele, et ta enamust ei saanud, ei soovinud kommunistid hitleriga koostööd teha.
Seda piirasid sammaskäigud. Rahvakoosolekuid peeti aga hoopis omaette platsil, mis asus kõrgel künkal agoraa lähedal. 2 3 ARHITEKTID JA SKULPTORID; EHITISTE STIILID, ELEMENDID 2 http://wiki.gomaailm.ee/wiki/akropol/ 3 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/kunstiajalugu_triin.htm Parthenoni tempel Parthenon oli rikkalikult kaunistatud skulptuuridega ja arhitektid Kallikrates ja Itkinos ning skulptor Pheidias olid need, kes realiseerisid Periklese idee rajada pärslaste hävitatud Ateena akropoli varemetele kõikidele kaunitele kunstidele pühendatud templid. Templi sisemuses seisis samuti Pheidiase loodud 11 m kõrgune Athena kuju, mille rõivastus oli kullast, käed ja nägu, aga elevandiluust. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkäigu kujutis
(konkreetseid nõudmisi oli 19), mis soovisid: · teha muudatusi NSV Liidu konstitutsioonis, · töötada välja föderatsiooniseadus, · muuta valimissüsteemi, · uuendada juhtivat kaadrit, · loobuda salatsemisest, · anda hinnang stalinlikele repressioonidele, · detsentraliseerida majandust, · parandada Nõukogude Liidu rahvusvahelisi suhteid. (T. Made; lk 105) Loomeliidud olid esimesed, kes oma ühise ettevõtmisega midagi tulemuseks realiseerisid. Üritus tekitas parteis ja valitsuses närvilise õhkkonna ja süvendas "peataolekut"; partei juhtiv roll hakkas pärast pleenumit silmnähtavalt kahanema; suuresti just loomeliitude pleenumil esile tulnud kodanikujulgusest õhutatuna tõi EMS aprillis välja sinimustvalge lipu; Rahvarinde loomine. · Vaid Sirp ja Vasar ning Harju Elu refereerisid ettekanded ja avaldasid deklaratsiooni teksti, sest tollasel meedial puudus julgus vastu astuda EKP keskkomitee käskudele
värskelt tänapäevalgi, nüansseeriksin seda omalt poolt, Linda lugemise muljeid resümeerides, et vaatamata suurejoonelisele ja vääramatule faktile esimesest teadlikust naisõiguslasest on siiski huvitavaim tervik, Suburgi mõttemaailm ja kujunemine tervikuna, see süntees, mis leidis aset kolmnurgas Georg Leopold Bolzi üldhumanistlik ja valgustuslik salong ja raamatuvalik, Suburgi tütarlastekool, Linda ajakiri see, kuidas kaks viimast realiseerisid, täiendasid ja varieerisid (põhiosas) Bolzi juures saadud teoreetilist vundamenti. Kõige ootamatum oli kohtumine Suburgi argumentide vilka, ca sokratesliku loogikaga nähtus, mis tundub täiesti ainulaadne ja täiesti uskumatu (isegi kohatu) ajakirjandusmaastikul kui sellisel üleüldse. Undla-Põldmäegi resümeerib: Ometi rikastas Lilli Suburg oma ajakirjaga meie ideelageda ajakirjanduse kogupilti. Selles on nii palju isiksuse vahetu energia kohalolu. Nii palju mõtete dünaamikat.
teeviidad, et orienteerumine oleks raskendatud, Inglismaa suurlinnadest evakueeriti lapsed maakohtadesse. Samal ajal ründas Itaalia Kreekat ka Balkan kisti sõtta. Tuli välja, et Itaalial endal pole piisavalt jõudu, et Kreeka hõivata, siis pidi Saksamaa talle appi minema. Aprill 1941 Saksamaa ja Itaalia ründasid Jugoslaaviat ja selle vallutamine läks suhteliselt kiiresti. Kuni selle ajani olid Saksamaa ja NSVL liitlased (mõlemad realiseerisid MRPd ja mõlemad olid seotud Poola riigi hävitamisega.). 22.juuni 1941 tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule. Saksamaa ennetas Nõukogude Liitu, kes plaanis Saksamaad rünnata. Saksamaa sõjaplaan oli välksõja plaan.Saksa erinevad armeegrupid soovisid välja jõuda Baltiriikidesse, Moskvani ja Kaspia mereni. Esialgu liikusid Saksa väed edasi väga kiiresti NSVLi tabas see rünnak mõnevõrra ootamatult. Oluline oli ka
Saar: "Imetlesin, et isa trumpas minu üle ka veel siis, kui Kapi juures mängisin juba Mozarti sonaate." 1901. a. sügisel pääses Saar Peterburi konservatooriumi. Mart Saare tee metsade ja rabade tagant läbipääsmatute teede tõttu muust maailmast eraldatud vaesest metsavahikodust Peterburi konservatooriumi on (pidades silmas tolleaegseid olusid) kuidagi kummaline ja erakordne. See on külanooruki julgelt ja sihikindlalt käidud tee. Ta sugukonna liikmed mitmest põlvkonnast realiseerisid orelite ehitamises ja omaette musitseerimises oma erakordselt tugeva kiindumuse muusikasse. Mart Saares see kiindumus kasvas niivõrd tugevaks, et purustas sugukondliku traditsiooni. Saar loobus vanema poja kohustusest jätkata tulevikus isa tööd Hüpassaare metsavahina. 9 Iseseisvalt valitud eesmärgi saavutamiseks andis eeskuju ja jõudu rahvusliku liikumise ajastu
Riigi ringhäälind hakkas tegelema uue raadiosaatemasti rajamisega Türis. Esimesed heliplaadis. Võeti kasutusele magnetofonid ringhäälingu juurde tekkis oma plaadikogu (hävisid märtsipommitamises). Raadio populaarsus üha tõusis. Raadioid oli Eestis u 100 000. raadio oli uueks meediakanaliks ja kultuurivahendajaks. FILM EESTI VABARIIGI AJAL Esimeseks filmiks oli ,,Karujaht Pärnumaal" Johanne Pääsuke, tummfilm. Tema ideeks oli filmistuudio asutamine ja realiseerisid selle vennad Barikad ja vennad Värskad. Nende eestvedamisel asutati esimene filmistuudio, mis tegeles nii dokumentaal- kui ka mängufilmi loomisega. Dokumentalistika oli siiski tähtsaim. 1922 filmistuudio läks pankrotti. Konstantin Värska mängufilmid: ,,Vigased pruudid", heliline mängufilm ,,Kuldämblik". Theodor Luts (Oskar Lutsu vend) tegutses eelkõige Soomes, kuid jäi Eestiga seotuks. 1931 asutati uus filmistuudio ,,Eesti kultuurfilm"
kulumuutusest. Ruuter teavitab oma naabreid vaid esimesel juhul. Iteratsioon jätkub, kuni ükski võrgusõlm enam infot ei vaheta, iga võrgusõlm suhtleb ainult oma vahetute naabritega. Ruutimistabel saadakse eeltoodud minimeerimise käigus, seal hoitakse infot parima vahendajasõlme kohta ning tee maksumust läbi selle sõlme. 30. Hierarhiline marsruutimine Link State ja Distance Vector marsruutimisalgoritmid on liiga lihtsakoelised selles mõttes, et nendes algoritmides ruuterid realiseerisid sama algoritmi ja reaalsuses on ruutereid nii palju, et kui kõik vahetaks omavahel nõnda infot nagu see toimis nende algoritmide puhul siis ei jääks ruumi andmevahetuseks ja samuti oleks administreerida iseseisvalt mingit võrku võimatu. Sellepärast on ruuterid jaotatud autonoomsetesse süsteemidesse (autonomous systems ASs), kus igas süsteemis 21
vectori, siis uuendab ta enda distance vektorit analoogselt Bellman-Fordi võrrandiga: Dx(y)=minv{c(x,v)+Dv(y)} Ja kui x'i distance vector muutus, siis saadab ta selle laiali ka oma naabritele ning protsess kordub seni kuni sõlmed vahetavad üksteise vahel vektoreid. 30. Hierarhiline marsruutimine Link State ja Distance Vector marsruutimisalgoritmid on liiga lihtsakoelised selles mõttes, et nendes algoritmides ruuterid realiseerisid sama algoritmi ja reaalsuses on ruutereid nii palju, et kui kõik vahetaks omavahel nõnda infot nagu see toimis nende algoritmide puhul siis ei jääks ruumi andmevahetuseks ja samuti oleks administreerida iseseisvalt mingit võrku võimatu. Sellepärast on ruuterid jaotatud autonoomsetesse süsteemidesse (autonomous systems ASs), kus igas süsteemis ruuterid teavad üksteise kohta infot ja realiseerivad ruuterid sama algoritmi
kordub seni kuni sõlmed vahetavad üksteise vahel vektoreid. x’st y’ni on kas 2+0 (0-y’st y’sse) või 7+1=8. o Min(2+0, 7+1) = 2, sellepärast kirjutame tabelisse y alla ka 2 o Min(2+1, 7+0) = 3, sellepärast kirjutame tabelisse z alla ka 3 30. Hierarhiline marsruutimine Link State ja Distance Vector marsruutimisalgoritmid on liiga lihtsakoelised selles mõttes, et nendes algoritmides ruuterid realiseerisid sama algoritmi ja reaalsuses on ruutereid nii palju (üle 200 miljoni), et kui kõik vahetaks omavahel nõnda infot nagu see toimis nende algoritmide puhul siis ei jääks ruumi andmevahetuseks ja samuti oleks administreerida iseseisvalt mingit võrku võimatu. Lisaks oleks võimatu hoida neid kõiki ühes marsruutimistabelis.
annaabi.ee 
