käitumine: 5.1. õiguskuulekus, 5.2. deliktsus (karistusõiguslik delikt ja tsiviildelikt mõiste, tunnused ja struktuur), 5.3. õiguskaitsemeetmed: 5.3.1. õigusliku (juriidilise) vastutuse liigid (karistusõiguslik, tsiviil- ja distsiplinaarvastutus), 5.3.2. vastutusest vabastavad ja vastutust välistavad asjaolud. VIII teema. Õiguse rakendamine 1. Õiguse rakendamise olemus: subsumeerimise kaks külge: 1.1. Õiguslik otsustus süllogismina, Õiguse rakendamine on üheks õiguse realiseerimsie viisiks. Õigus on realiseerunud, kui õiguse subjektide käitumine on olnud vastavuses õgusnormi nõuetega. Õiguse rakendamine on riikliku tegevuse eriliik. Õiguse rakendamist kui tegevust nim subsumeerimiseks. Selle loogiline olemus seisneb selles, et tuleb võrrelda konkreetseid eulilisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas
Keegi ei või meid sundida selleks. Niisamuti ei saa rääkida ka mingist vastutusest, kui me kasutame neid õigusi. Teisiti on lugu aga õiguse realiseerimisega kasutamise vormis avaliku võimu kandjatega, sest siin toimub see realiseerimine õiguse ja kohustuse ühtsuses. Nimetagem seda pädevuseks. Riigikohtul on nii õigus kui ka kohustus lahendada kaasust, ta ei saa jätta asja läbivaatamata. Täitmine: Samuti aktiivse ioguse realiseerimsie vorm, mis kujutab endast kohustavate normide realiseerimise protesess; või ka lõppresultaat. Õiguse subjektide poolt nendele pandud kohustuste täitmine. ntx konstitutsiooniliste kohustustute täitmine. Järgimine: On eriline selle poolest, et on passiivne, kujutab endast keelavate normide nõuete realiseerimist. Vot need 3 on vahetud, kus õiguse subjektid kuidagi ise käitudes või sellest hoidudes realiseerivad õigust. Kuid alati ei toimu see vahetult. Rakendamine:
annaabi.ee 
