Sellisel juhul ei tõusetu probleemi lünga ületamises või täitmises, sest see on näiv lünk. Elulised asjaolud ei esine siin juriidilise fakti tähenduses ega tekita juriidilisi tagajärgi. 3. Väärtuslüngad. Tekivad õiguskorda siis, kui seadusandja on omalt poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kuid samas formuleerib õiguse mitte niivõrd üldise reegli kujul, kuivõrd üleüldise kujul.Nüüd tekib olukord, kus õiguse realiseerijal on raske mõista, millistele olulistele tunnustele peab vastama üks või teine eluline situatsioon, et seda õiguslikku tähendust omavaks pidada.Väärtuslünki tekib õiguskorda ka siis, kui seadusandja on jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks. Lünkade ületamisest saab rääkida ehtsate ja väärtuslünkade esinemisel. Kõige üldisemalt öeldes saab saab lünkasid õiguses ületada analoogia abil.
siduda õiguslike tagajärgede saabumisega. Nad ei esine siin juriidilise fakti tähenduses ega tekita juriidilisi tagajärgi. Selliseid lünkasid ei täideta - väärtuslüngad neid tekib siis kui seadusandja on jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks. Aga ka siis kui ta on omalt poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kuid samas formuleerib õiguse mitte niivõrd üldise reegli kujul, kuivõrd üleüldisel kujul. Õiguse realiseerijal tekib segadus, millistele olulistele tunnustele peab vastama üks või teine eluline situatsioon, et seda õiguslikku tähendust omavaks pidada. Lünkade ületamine Sellest saab rääkida ehtsate ja väärtuslünkade esinemisel. Neid saab ületada analoogia abil ja ainult sellisel juhul kui leidub elulistele asjaoludele sarnane abstraktne faktiline koosseis. Kriminaalõiguses on analoogia keelatud. Ainult seadus võib ütleda, mis on kriminaalkorras karistatav tegu. Analoogia liigid: 1
Sellisel juhul ei tõusetu probleemi lünga ületamises või täitmises, sest see on näiv lünk. Elulised asjaolud ei esine siin juriidilise fakti tähenduses ega tekita juriidilisi tagajärgi. 3. Väärtuslüngad. Tekivad õiguskorda siis, kui seadusandja on omalt poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kuid samas formuleerib õiguse mitte niivõrd üldise reegli kujul, kuivõrd üleüldise kujul.Nüüd tekib olukord, kus õiguse realiseerijal on raske mõista, millistele olulistele tunnustele peab vastama üks või teine eluline situatsioon, et seda õiguslikku tähendust omavaks pidada.Väärtuslünki tekib õiguskorda ka siis, kui seadusandja on jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks. Lünkade ületamisest saab rääkida ehtsate ja väärtuslünkade esinemisel. Kõige üldisemalt öeldes saab saab lünkasid õiguses ületada analoogia abil.
Näivad- lüngaga on tegemist siis kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseidu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega. Elulised asjaolud ei esine siin juriidilise fakti tähenduses ega tekita juriidilisi tagajärgi. Väärtuslüngad- tekivad õiguskorda siis, kui seadusandja on küll püüdnud lünki ära hoida, kuid samas formuleerib õiguse mitte niivõrd üldise reegli kujul, kuivõrd üleüldise kujul. Õiguse realiseerijal on raske mõista, millistele olulistele tunnustele peab vastama üks või teine eluline situatsioon, et seda õiguslikult sujuvaks pidada. Väärtuslünki tekib õiguskorda ka siis kui seadusandja on jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks. Lüngad – seadusandlus reguleerib õigusnormidega vastavat eluvaldkonda ebapiisvalt, ehkki peaks reguleerima täielikult: a) Ilmne lünk – kohe tuvastatav, ilma tõlgendamiseta, reeglit ei
Lüngad võivad õiguskorras olla kas: Ehtsad – tingitud eelkõige meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest ja elu enda kiirest muutumisest. Näiv – seadusandja kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega. Väärtuslüngad – seadusandja on omalt poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kui õiguse realiseerijal on raske mõista millistele olulistele tunnustele peab vastama üks või teine eluline situatsioon. Tekivad ka siis, kui seaduseandja on jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks. Selle alusel, kuidas lünki seadustest (või muudest õigusaktidest) kõrvaldatakse, rühmitatakse õiguslünki järgnevalt: 1 õiguslüngad, mis kuuluvad muutmisele, need on lüngad, mille kõrvaldamiseks on vaja
annaabi.ee 
