Eristas väljendid - parole - üksik kõneakt; langue - märkidevahelistest erinevustest koosnev süsteem. Kokku moodustavad keeletegevuse. Keel saab tervikuna eksisteerida ainult kollektiivis. Kõne on keele aluseks, ei ole vajalik keele olemasoluks. Surnud keelt pole olemas, sel juhul liht parole puudub. Kõne on seotud aja ja ruumiga, keel seisab sellest väljaspool. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Saussure eristab kahte tüüpi keelereegleid: - süntagmaatilised reeglid (süntagma - loogiliselt järjestatud märkide jada) - determineerivad seda, kuidas elemendid on reastatud. (laused, sõnad, foneemid) - paradigmaatilised/assotsiatiivsed reeglid (paradigmaatiline - asendatavusel põhinev) - determineerib, mis ulatuses võib märgi teatud reastuses asendada teisega. (Olulisemad, moodustavad kokkuvõttes süntagmaatilised reeglid.) Esiisad: John Locke, William Ockham, Augustinus
(nt ingl keele the, a, an ei saa vabalt lauses liikuda, kuid neid peetakse sõnadeks). Kolmas kriteerium on sõna terviklikkus ehk kohesioon. See tähendab, et sõna koosseisu ei saa tuua teisi lauses esinevaid sõnu. Seegi test ei ole üldkehtiv, nagu näitab inkorporatsioon - grammatiline protsess, mille tulemusena sõnast saab teise sõna osa (põrandat pühkima põrandapühkimine). Identsena tunduvad sõnavormid (kella ja kella jne) on rangelt võttes sõnavormi erinevad realisatsioonid. Astme võrra kõrgemal abstraktsioonitasandil on nad siiski sama sõnavormitüübi realisatsioonid. Nii realisatsioonide kui ka sõnavormitüüpide kohta kasutatakse keeleteaduslikus kirjanduses terminit sõnavorm, samuti terminit sõna. Eesti keeles kasutatakse sõnavormide kohta ka terminit sõne, mis tähendab sõnavormi konkreetset esinemisjuhtu tekstis. Tavaline kõne ja kirjutatud, jooksev tekst koosnevad seega sõnedest. Veel kõrgemal abstraktsioonitasandil on sõnavormid
6. Keel ja kõne. Invariant ja variant. Isomorfism ja homomorfism. Keelt (langue) ja kõnet (parole) hakkas eristama Saussure, kes oma teosega ,,Cours de linguistique générale" mõjutas kogu 20-nda sajandi keeleteadust. Ta väitis, et langue on kogu keele märgilistest erinevustest koosnev süsteem ning parole on inimese kõne, üksikud lausungid, üksik kõneakt. Surnud keelt ei ole olemas, selles keeles puudub lihtsalt parole. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Isomorfism on struktuuri säilitav üks-ühene vastavus objektide vahel. Esimese süsteemi igale elemendile vastab ainult üks teise süsteemi element ja ühe süsteemi igale seosele ainult üks seos teises - ja vastupidi. nt. kaks graafi on isomorfsed, st. omavad ühesugust struktuuri vaatamata erinevale välimusele. Homomorfism on kujutus ühest struktuurist teise sama tüüpi struktuuri, kus säilivad vaadeldavad seosed.
8. Keel ja kõne. Invariant ja variant. Isomorfism ja homomorfism. Keelt (langue) ja kõnet (parole) hakkas eristama Saussure, kes oma teosega mõjutas kogu 20-nda sajandi keeleteadust. Ta väitis, et langue on kogu keele märgilistest erinevustest koosnev süsteem ning parole on inimese kõne, üksikud lausungid, üksik kõneakt. Surnud keelt ei ole olemas, selles keeles puudub lihtsalt parole. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Isomorfism on struktuuri säilitav üks-ühene vastavus objektide vahel. Homomorfism on kujutus ühest struktuurist teise sama tüüpi struktuuri, kus säilivad vaadeldavad seosed. Invariant on objekti omadus, mis jääb vaadeldavate teisenduste korral muutumatuks. Kui teisendus ei muuda ühtki objekti omadust, siis on tegu invariantide süsteemiga ja see on täielik invariant. Variant on invariandi vastand, see on teisend, keeleüksuse esinemiskuju. 9. ,,Tähestik" ja ,,grammatika"
arvestamata, vaid ta on võimalik üksnes siis, kui teised elemendid on välistatud. Keelt (langue) ja kõnet (parole) hakkas eristama Saussure, kes oma teosega mõjutas kogu 20-nda sajandi keeleteadust. Ta väitis, et langue on kogu keele märgilistest erinevustest koosnev süsteem ning parole on 22inimese kõne, üksikud lausungid, üksik kõneakt. Surnud keelt ei ole olemas, selles keeles puudub lihtsalt parole. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Invariant on objekti omadus, mis jääb vaadeldavate teisenduste korral muutumatuks. Kui teisendus ei muuda ühtki objekti omadust, siis on tegu invariantide süsteemiga ja see on täielik invariant. Variant on invariandi vastand, see on teisend, keeleüksuse esinemiskuju. Invariantsus on suuruse-võrrandi muutumatus matemaatilise teisenduse suhtes. Variantsus on muutuvus teisenduse suhtes. Teksti luuakse kui invarianti, aga tekst funktsioneerib variantides. Püsivuse ja muutumise küsimus
Kiire ülekanne rakendatud rööpülekande põhimõtet kombineeritud jadaülekandega. Ülekanded moodustatud kõigi kohtade jaoks korraga. 2. JUHTAUTOMAAT: OSA KÄSU TÄITMISEL JA REALISEERIMINE (Control Unit) Protsessori tähtsaim osa aktiveerib täidetavale käsukoodile vastavaid signaale ning koordineerib nendega kogu ülejäänud protsessori tööd. (NT: aktiveerib mõne mäluregistri, et viimane haaraks siinilt info jne.) RISC protsessorite puhul juhtautomaatide realisatsioonid alati keerukamad kui CISCi puhul ning peavad täitma märksa suuremat hulka ülesandeid. RISC protsessori puhul on juhtautomaati võimalik veel omakorda tükkideks jagada (scheduling ja retirement unit) REALISEERIMINE Jäiga loogikaga juhtautomaat (RALU) realiseeritakse algoritm loogikaskeemina kristalli pinnal (nö ad hoc juhtautomaat) ja iga muuutus käsusüsteemis tähendab uue loogikaskeemi realiseerimist.
6. Keel ja kõne. Invariant ja variant. Isomorfism ja homomorfism. Keelt (langue) ja kõnet (parole) hakkas eristama Saussure, kes oma teosega „Cours de linguistique générale“ mõjutas kogu 20-nda sajandi keeleteadust. Ta väitis, et langue on kogu keele märgilistest erinevustest koosnev süsteem ning parole on inimese kõne, üksikud lausungid, üksik kõneakt. Surnud keelt ei ole olemas, selles keeles puudub lihtsalt parole. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Iso- ja homoformism iseloomustab vastavust objektide struktuuride vahel. Isomorfism on struktuuri säilitav üks-ühene vastavus objektide vahel. Esimese süsteemi igale elemendile vastab ainult üks teise süsteemi element ja ühe süsteemi igale seosele ainult üks seos teises - ja vastupidi. nt. kaks graafi on isomorfsed, st. omavad ühesugust struktuuri vaatamata erinevale välimusele. Parim näide on keemia isomeerid
[i]); while (st.hasMoreTokens()) { String word = st.nextToken(); if (result.containsKey (word)) { int k = ((Integer)result.get (word)).intValue(); result.put (word, new Integer (k+1)); } else { result.put (word, new Integer (1)); } } } return result; } // leiaSagedused } // Sagedused Java 1.6 alates on kasutusel järgmised liideste realisatsioonid: Implementations Hash Resizable Balanced Hash Table + Linked List Table Array Tree Linked List Set HashSet TreeSet LinkedHashSet List ArrayList LinkedList Interfaces
Eristas väljendid - parole - üksik kõneakt; langue - märkidevahelistest erinevustest koosnev süsteem. Kokku moodustavad keeletegevuse. Keel saab tervikuna eksisteerida ainult kollektiivis. Kõne on keele aluseks, ei ole vajalik keele olemasoluks. Surnud keelt pole olemas, sel juhul liht parole puudub. Kõne on seotud aja ja ruumiga, keel seisab sellest väljaspool. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Saussure eristab kahte tüüpi keelereegleid: - süntagmaatilised reeglid (süntagma - loogiliselt järjestatud märkide jada) - determineerivad seda, kuidas elemendid on reastatud. (laused, sõnad, foneemid) - paradigmaatilised/assotsiatiivsed reeglid (paradigmaatiline - asendatavusel põhinev) - determineerib, mis ulatuses võib märgi teatud reastuses asendada teisega. (Olulisemad, moodustavad kokkuvõttes süntagmaatilised reeglid.) Esiisad: John Locke, William Ockham, Augustinus
mikroanalüüs, kval. variatsiooniuuring, triangulatsioonimeetod (ühendab kvant. ja kval. meetodid) ning lingvistiline analüüs. Kvantitatiivne analüüs uurib häälikute, sõnavormide ja sõnaühendite varieerumist. Põhiküsimused: kui palju? kui sageli? Labovlik sotsiolingvistika või paradigma. Adekvaatse tulemuse jaoks peab analüüsitavaid olema piisavalt. Keskendub keelelistele variaablitele – elemendid, millel on erinevad realisatsioonid. Kvant. analüüsi eesmärk on eri tekstide ja inimeste võrdlemine. Variaablite võimalike variantide vahel valides lülitavad keelekasutajad end mitmetasandilisse sotsiaalsesse ruumi. Ühe variaabli erinevad variandid esinevad samas tekstis. Miks erinevad? - Inimestel on erinev sotsiolingvistiline taust, iga indiviidi personaalsed keelelised kogemused mõjutavad. - Indiviidi paiknemine geograafilises ruumis ning sellega seotud dimensioonides: vanus, päritolu, sots.
Eristas väljendid - parole - üksik kõneakt; langue - märkidevahelistest erinevustest koosnev süsteem. Kokku moodustavad keeletegevuse. Keel saab tervikuna eksisteerida ainult kollektiivis. Kõne on keele aluseks, ei ole vajalik keele olemasoluks. Surnud keelt pole olemas, sel juhul liht parole puudub. Kõne on seotud aja ja ruumiga, keel seisab sellest väljaspool. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Saussure eristab kahte tüüpi keelereegleid: - süntagmaatilised reeglid (süntagma - loogiliselt järjestatud märkide jada) - determineerivad seda, kuidas elemendid on reastatud. (laused, sõnad, foneemid) - paradigmaatilised/assotsiatiivsed reeglid (paradigmaatiline - asendatavusel põhinev) - determineerib, mis ulatuses võib märgi teatud reastuses asendada teisega. (Olulisemad, moodustavad kokkuvõttes süntagmaatilised reeglid.) Esiisad: John Locke, William Ockham, Augustinus
Võimaldab teha suure täpsusega tehnilisi jooniseid. 37. Juhtautomaat: osa käsu täitmisel ja realiseerimine[1] Juhtautomaat(Control Unit)- on vaieldamatult protsessori tähtsaim osa: ta aktiveerib täidetavale käsukoodile vastavaid signaale ning kordineerib nendega kogu ülejäänud protsessori tööd. (Nt. aktiveerib mõne mäluregistri, et viimane haaraks siinilt info jne). *RISC protsessorite puhul on juhtautomaatide realisatsioonid üldiselt alati keerukamad (kui CISCi puhul) ning nad peavad täitma märksa suuremat hulka ülesandeid. RISC protsessori puhul on juhtautomaati võimalik veel omakorda jagada tükkideks (scheduling unit - ajastamine, retirement unit konveierist väljuvate andmetega tegelemine jne). *Põhimõtteliselt on juhtautomaadi realiseerimiseks 2 erinevat võimalust: *Jäiga loogikaga juhtautomaat(RALU)- Jäiga loogika korral realiseeritakse käsu
· piiritleja abstract · mõeldud kasutamiseks ülemklassina · alamklass peab realiseerima ülemklassi abstraktsed meetodid või olema ise ka abstraktne. · Alamklass võib olla abstraktne, isegi kui ülemklass seda ei ole, nt klass Object ju ei ole abstraktne. · Abstraktsest klassist ei saa luua isendit, aga seda võib kasutada tüübina. Liidesed (ing. interfaces) · Liides on abstraktsete meetodite komplekt, mille realisatsioonid täpsustatakse selle liidesega seostatud klassides. · Liides võib sisaldada ka konstante. · Liidese realiseerimiseks klassis kasutatakse võtmesõna implements. (Sellega nagu antakse lubadus, et kõik realiseeritakse) · Liidese realiseerimisel peab klass realiseerima kõik liideses deklareeritud meetodid, vastasel juhul tuleb klass kuulutada abstraktseks.
MO-kettad taluvad palju paremini magnetvälju kui tavalised magnetkandjad. Samuti on MO-ketaste lubatud temperatuurivahemik suurem 5-45oC. Andmete säilivusajaks pakub näiteks Fujitsu oma ketaste puhul 30 aastat. Magnetoptilisi (MO) seadmeid on väga erineva mahutavusega. Toodetakse nii 3,5" kui ka 5 ¼" seadmeid. 3,5" kettaid on erinevate mahutavustega nt. 128 MB, 230 MB, 650 MB. Kõik senised realisatsioonid kirjutavad ketta ühele küljele. Magnetoptilisi kettaid tehakse ka 5,25- tollistena ning need seadmed võimaldavad suuremaid salvestusmahtusid ja reeglina ka suuremaid kiirusi. Sellised seadmed kasutavad juba ka kahepoolset kirjutamist CAV Constant Angular Velocity, konstantse nurkkiirusega kettad. Pöörlemiskiirus on konstantne ja igal rajal on ühesugune arv sektoreid. Seega paiknevad bitid välimisel rajal suhteliselt väikese tihedusega ja palju ruumi läheb kaotsi
MO-kettad taluvad palju paremini magnetvälju kui tavalised magnetkandjad. Samuti on MO-ketaste lubatud temperatuurivahemik suurem 5-45oC. Andmete säilivusajaks pakub näiteks Fujitsu oma ketaste puhul 30 aastat. Magnetoptilisi (MO) seadmeid on väga erineva mahutavusega. Toodetakse nii 3,5 kui ka 5 ¼ seadmeid. 3,5" kettaid on erinevate mahutavustega nt. 128 MB, 230 MB, 650 MB. Kõik senised realisatsioonid kirjutavad ketta ühele küljele. Magnetoptilisi kettaid tehakse ka 5,25- tollistena ning need seadmed võimaldavad suuremaid salvestusmahtusid ja reeglina ka suuremaid kiirusi. Sellised seadmed kasutavad juba ka kahepoolset kirjutamist CAV Constant Angular Velocity, konstantse nurkkiirusega kettad. Pöörlemiskiirus on konstantne ja igal rajal on ühesugune arv sektoreid. Seega paiknevad bitid välimisel rajal suhteliselt väikese tihedusega ja palju ruumi läheb kaotsi
-Magnetoptilised kettad on oma olemuselt töökindlamad tavalistest kettaseadmetest. MO- kettad taluvad palju paremini magnetvälju kui tavalised magnetkandjad. Samuti on MO- ketaste lubatud temperatuurivahemik suurem 5-45oC. Andmete säilivusajaks pakub näiteks Fujitsu oma ketaste puhul 30 aastat. Magnetoptilisi (MO) seadmeid on väga erineva mahutavusega. Toodetakse nii 3,5" kui ka 5 ¼" seadmeid. 3,5" kettaid on erinevate mahutavustega nt. 128 MB, 230 MB, 650 MB. Kõik senised realisatsioonid kirjutavad ketta ühele küljele. Magnetoptilisi kettaid tehakse ka 5,25- tollistena ning need seadmed võimaldavad suuremaid salvestusmahtusid ja reeglina ka suuremaid kiirusi. Sellised seadmed kasutavad juba ka kahepoolset kirjutamist CAV Constant Angular Velocity, konstantse nurkkiirusega kettad. Pöörlemiskiirus on konstantne ja igal rajal on ühesugune arv sektoreid. Seega paiknevad bitid välimisel rajal suhteliselt väikese tihedusega ja palju ruumi läheb kaotsi
väiksemate andmehulkade viimiseks ühest arvutist teise kasutatakse tavaliselt disketti, siis suuremahuliste andmete jaoks jäävad disketid väikseks. Magnetoptilised kettad on oma olemuselt töökindlamad tavalistest kettaseadmetest. MO-kettad taluvad palju paremini magnetvälju kui tavalised magnetkandjad. Magnetoptilisi (MO) seadmeid on väga erineva mahutavusega. Toodetakse nii 3,5 kui ka 5 … seadmeid. 3,5" kettaid on erinevate mahutavustega nt. 128 MB, 230 MB, 650 MB. Kõik senised realisatsioonid kirjutavad ketta ühele küljele. Magnetoptilisi kettaid tehakse ka 5,25 tollistena ning need seadmed võimaldavad suuremaid salvestusmahtusid ja reeglina ka suuremaid kiirusi. Sellised seadmed kasutavad juba ka kahepoolset kirjutamist. Konstantse nurkkiirusega kettad Konstantse nurkkiirusega kettad. Pöörlemiskiirus on konstantne ja igal rajal on ühesugune arv sektoreid. Seega paiknevad bitid välimisel rajal suhteliselt väikese tihedusega ja palju ruumi läheb kaotsi
Sigrimigrist on raske aru saada, et kes kellega suhtleb. ■ Loose coupling ● selgelt defineeritud liidesed ● sisemiste detailide varjamine näitab kui palju üks kast teise sisse näha tohib List on liides, ArrayList, LinkedList on realisatsioonid. Need 3 põhimõtet kehtivad nii arhitektuuri kui ka tarkvara disaini puhul. 109. Hea arhitektuuri eelised ja nende seletused. Hea arhitektuuri eelised on: ● Rakendust on kerge lugeda ○ igal tükil selge eesmärk ○ silme ees ainult oluline ○ parem ülevaade struktuurist ● Rakendust on kerge kasutada ○ Kasutatav komponent võib olla
· Magnetoptilised kettad on oma olemuselt töökindlamad tavalistest kettaseadmetest. MO-kettad taluvad palju paremini magnetvälju kui tavalised magnetkandjad. Samuti on MO-ketaste lubatud temperatuurivahemik suurem 5- 45oC. Andmete säilivusajaks pakub näiteks Fujitsu oma ketaste puhul 30aastat. Magnetoptilisi (MO) seadmeid on väga erineva mahutavusega. Toodetakse nii 3,5" kui ka 5 ¼" seadmeid. 3,5" kettaid on erinevate mahutavustega nt. 128 MB, 230 MB, 650 MB. Kõik senised realisatsioonid kirjutavad ketta ühele küljele. Magnetoptilisi kettaid tehakse ka 5,25- tollistena ning need seadmed võimaldavad suuremaid salvestusmahtusid ja reeglina ka suuremaid kiirusi. Sellised seadmed kasutavad juba ka kahepoolset kirjutamist CAV Constant Angular Velocity, konstantse nurkkiirusega kettad. Pöörlemiskiirus on konstantne ja igal rajal on ühesugune arv sektoreid. Seega paiknevad bitid välimisel rajal suhteliselt väikese tihedusega ja palju ruumi läheb kaotsi. Nii töötab enamik
MO-kettaga saab andmeid vahetada ka erinevat tüüpi arvutite, näiteks PC ja Mac'i vahel. Magnetoptilised kettad on oma olemuselt töökindlamad tavalistest kettaseadmetest: seadme rike ei too siin tavaliselt kaasa andmete või andmekandja kahjustamist. MO tehnoloogiast Magnetoptilised (MO) seadmed on erineva mahutavusega. Toodetakse nii 3,5” kui ka 5 ¼” seadmeid. 3,5" kettad on erinevate mahutavustega nt. 128 MB, 230 MB, 650 MB. Kõik senised realisatsioonid kirjutavad ketta ühele küljele. Magnetoptilisi kettaid tehakse ka 5,25- tollistena ning need seadmed võimaldavad suuremaid salvestusmahtusid ja reeglina ka suuremaid kiirusi. Sellised seadmed kasutavad juba ka kahepoolset kirjutamist 3,5” ketaste kest on väliselt väga sarnane 3,5” disketile, kuid paksem. MO ketas on aga sarnane CD-le ja murrab samamoodi valguskiiri, kuid ühelt poolt on ta tumedam ja ta pinnal on näha eraldatud sektroreid. MO ketas ei ole siiski CD
annaabi.ee 
