4. Keemiline tasakaal- süsteemi püsiv olek, mis kujuneb kui pöörduvas protsessis päri ja vastassuunalised reaktsioonid kulgevad võrdse kiirusega. 5. Reaktsiooni isotermi võrrand - DG = R × T × ln(Kp) DG << 0 (Kp >> 1) reaktsioon kulgeb vasakult paremale, tasakaalusegus põhiliselt saadused DG >> 0 (Kp << 1) reaktsioon kulgeb vastassuunas, tasakaalusegus põhiliselt lähteained 6. Tasakaalukonstandi sõltuvus temperatuurist reaktsioooni tasakaal ei sõltu temperatuurist, kui reaktsiooni soojusefekt e. entalpia on võrdne 0-ga. 3) 15. Elektrijuhtivuse määramine 1. Elektrolüütiline dissotsiatsioon. Elektrolüütide lahustumisel vees jagunevad molekulid vastasnimeliselt laetud osakesteks ioonideks. Et lahuses on liikuvad laenguga osakesed, juhivad sellised lahused elektrit, mistõttu tekib elektrivool. Seda ioonideks jagunemise protsessi nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks.
Konstantsel temperatuuril saab arvutada pärisuunalise reaktsiooni keskmist kiirust ajavahemikus , kasutades valemit: kus [A] on reageerivate ainete kontsentratsioonide muutus Reaktsiooni hetkkiirus kiirus ajahetkel (). Mõõdetakse reaktsiooni toimumise kestel ja iseloomustab reaktsiooni tingimustes, mis vastavad sel hetkel reaktsioonisegus olevate ainete kontsentratsioonidele. Joonis 9.1 Lähteainete kontsentrratsiooni muuutumine reeaktsiooni vältel Reaktsioooni hetkkiirust saab avaldada ka kontsenntratsiooni tuletisena aja järgi: Eksperimeentaalselt määratav keskmine kiirus läheneb tõelisele kiirusele ajavahhemiku vähenedes. Aine kulumise/ärareageerimisse kiirus loetakse negatiivseks suuruseks, tekkimise kiirus positiivseks. Reaktsiooni kui terviku kiirus loetakse enamasti vastavaks sellise aine tekkimise/lagunemise kiirusele, mille koefitsient reaktsioonivõrrandis on 1. Teiste ainete
annaabi.ee 
