Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Reaktsioonivõrrandid, küsimused oksiidi kohta, redutseerija, oksüdeerija - sarnased materjalid

thumbnail
29
doc

Keemia aluste KT3

"Keemia alused" 3. kontrolltöö Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda eksamiküsimustes. Tudeng peab teadma erinevate rühmade elementide peamiste ühendite nimetusi, oskama kirjutama ühendile vastavat keemilist valemit või vastupidi. Tudeng peab oskama kirjutama erinevate rühmade elementide peamiste ühendite tekkereaktsioone ning neid tasakaalustama. 1. Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülevalt alla. Aatomi raadius väheneb perioodilisuse tabelis vasakult paremale ja suureneb ülevalt alla. Igas uues perioodis lisanduvad uued elektronid järjest välimistele elektronkihtidele, mis asuvad aina kaugemal tuumast ja seetõttu suureneb raadius ülevalt alla

Keemia alused
41 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Jood

JOOD JOOd · Sümbol: I · Perioodilisestabelis asub VIIA rühmas ja 5. perioodis · Halogeene mittemetall, moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...VII · Üks stabiilne isotoop masssiarvuga 127 · Aatommass: 126,90447 aatommassiühikut Joodi aatomi ehitus · Tuumalaeng: 53 · Aatomis: 53 elektroni, 53 prootoni ja 74 neutroni · Elektronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p5 · Elektronskeem: +53|2)8)18)18)7) Füüsikalised omadused · Sulamistemperatuur: 113,5 °C · Keemistemperatuur: 184,35 °C · Tihedus: 4,93 g/cm3 · Värvus : joodi värvus on kas metallse läikega must või violetne. Gaasilises olekus on jood lilla · Kõvadus: puhtal kujul on jood väga kõva kristallne aine Keemilised omadused ·

Keemia
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keemia KT küsimused

indeksiga kaks järgmisi: H2, O2, N2, Cl2, F2, Br2, I2, teistel indeksit ei panda, nt: S, P, Si) d) Oksiidide reageerimine veega aluseline oksiid (metalli oksiid) + vesi -> leelis (millised aluselised oksiidid reageerivad veega ja millised mitte?) IA IIA reageerivad veega Näide: CaO + H2O Ca (OH)2 happeline oksiid(mittemetalli oksiid) + vesi-> hape (ainukesed erandid NO, CO ja SiO2, nemad veega ei reageeri) Näide: SO3 + H2O H2SO4 2. Happed a) Nende valemite ära tundmine, peab seostama nimetust ja valemit Hapnikuta happed ja hapnikuga happed b) Hapete nimetamine peab olema selge (vaata tabelit lk 106) c) Hapete saamise reaktsioonid happeline oksiid + vesi -> hape Näide: H2 + Br2 --> 2 HBr d) Hapete reageerimine metallidega metall + hape -> sool + vesinik (millised metallid reageerivad hapetega ja millised mitte?) Need metallid, mis on vesinikust pingereas vasakul 3. Alused

Keemia
23 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Keemia 9. kl. 02 osa lk 31-37

V Eluslooduse ilu aluseks on süsinikuühendid SÜSINIK. SÜSINIKUÜHENDID 32 V. SÜSINIK. SÜSINIKUÜHENDID 14. SÜSINIK LIHTAINENA 14.1. Süsiniku levik looduses Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma +3 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis ­ boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) ­ on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatom- liitium (Li) leelismetall mass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta posi- IA rühm tiivse laenguga ioone (nagu leelismetallid tabeli vasakul serval) ega

Keemia
57 allalaadimist
thumbnail
1
docx

OKSIIDID. APROTOONSED HAPPED SOOLALAHUSTE pH

OKSIIDID. APROTOONSED HAPPED SOOLALAHUSTE pH 1. Selgitage mõisted ja lisage näited: a) Aluselised oksiidid - on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. b) Happelised oksiidid - on oksiidid, mis reageerivad kas: · alusega, moodustades soola ja vee · veega, moodustades vastava happe · aluselise oksiidiga, moodustades soola. c) Amfoteersed oksiidid - on oksiidid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt. d) Protoonne hape - e) Aprotoonne hape - tühjaorbitaaliga, elektronpaari aktseptor 2. Mille poolest erinevad ja sarnanevad järgmised keemilised protsessid: neutralisatsioonireaktsioon ja soolade hüdrolüüs? Neutralisatsioonireaktsioon: · Toimub aluse lisamisel happelisele lahusele või happe lisamisel aluselisele

Keemia
21 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Kontrolltöö küsimused ja vastused

MÕISTED: aluminotermia-lihtaine(enamasti metallide) saamine ühenditest alumiiniumiga redutseerimise teel elektrolüüs-elektsivoolu läbijuhtimisel lahustest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redokreaktsioon karbotermia-metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temperatuuril keemiline vooluallikas-saade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. korrosioon- metalli hävimine(oksüdeerumine) keskkonna toimel oksüdeerija-aine, mille osakesed liidavad elektrone(ise redutseerudes) oksüdeerumine-elektronide loovutamine redoksreaktsioonis;sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine redutseerija-aine, mille osakesed loovutavad elektrone(ise oksüdeerudes) redutseerumine-elektronide liitmine redoksreaktsioonis;sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine sulam-mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal;saadakse enamasti ko

Keemia
135 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Keemia praktikumi kontrolltöö küsimused

Jälgida, et vooliku ots ei oleks tihedalt vastu kolvi põhja. Sulgeda kolb kiiresti ning kaaluda uuesti, märkides üles m2'e. Jätkata kolvi täitmist süsinikdioksiidiga senikaua, kuni m2 ja m1 vahe jääb vahemikku 0.17-0.22g. Kolvi mahu määramiseks tuleb see täita,kuni viltpliiatsi märgini veega, ning määrate vee ruumala mõõtesilindri abil [V]. Termomeetri ja baromeetri abil määrate õhutemperatuur [T] ja ­rõhk [P] katse sooritamise hetkel. P V T0 V0 = Leida gaasi maht kolvis normaaltingimustel (V0. [dm3]): P0 T Leida õhu tihedus normaaltingimustel M gaas [ g / mol ] g õhk 0 = , 3 => õhk 0 = 1,29 g / dm 3 [ 3

Keemia alused ii
335 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Metallide reageerimine mittemetalliga, veega ja hapete lahustega

III Metallid 6.1 metallide reageerimine mittemetalliga 6.2 metallide reageerimine hapete lahustega 6.3 metallide reageerimine veega Metalli reageerimisel veega on redutseerijaks metall ja oksüdeerijals vesi. Metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul, tõrjuvad hapete lahustest välja vesiniku. Tavatingimustes reageerivad aktiivselt veega ainult leelis- ja leelismuldmetallid ( vähesel määral ka magneesium), tõrjudes veest välja vesiniku. Saadusena tekib metalli hüdroksiid (leelis). 2Na (t) + 2H2O (v) 2NaOH (l) + H2 (g) Ca (t) + 2H2O (v) Ca(OH)2 (l) + H2 (g) Keskmise aktiivsusega metallid (AL-Fe) reageerivad kuumutamisel veeauruga, tõrjudes välja vesinikku. Seejuures tekib metalli oksiid. Zn (t) + H2O (g) t° ZnO (t) + H2 (g) 3Fe (t) + 4H2O (g) t° Fe3O4 (t) + 4H2 (g)

Keemia
168 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Keemia Praktikumi KT vastused

Kordamisküsimused Mõisted 1. Mool ­ aine hulk, mis sisaldab 6,02 10 23 ühe ja sama aine ühesugust osakest. 2. Molaarmass ­ on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogardo seadus ­ Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. 4. Daltoni seadus ­ Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline tihedus ­ on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. 6. Gaasi absoluutne tihedus ­ ühe kuupdetsimeetsi gaasi mass normaaltingimustel. 7. Ideaalgaaside seadused ­

Keemia alused
36 allalaadimist
thumbnail
3
txt

Süsinik, lämmastik, hapnik - Keemia

3) Ssiniku erilisuse kirjeldus (ahela erinevad kujud, nelja kovalentse sideme teke, miks rni ja teised aatomid ei ole sobilikud suurte molekulide ehituseks jt.) 1.) lineaarne ahel 2.) hargnenud ahel 3.) tskliline ahel ergastumise tulemusena tekib neli kovalentset sidet ning ssinik on psiv. rni pole, sest tal on veel d-orbitaal, kuhu elektrone ei jtku ja nt hapnikuga vib ta moodustada psiva sideme. 4) Ssiniku, lmmastiku, hapniku valentsolekud ja struktuuride nited ssinik - neli valentsolekut 1.) neli ksiksidet, nt metaan 2.) kaks ksik, ks kaksikside nt etaan 3.) kaks kaksikut nt CO2 4.) ks kolmik ja ks ksik nt etn lmmastik - kolm valentsolekut 1.) 3 ksiksidet 2.) ks kaksik, ks ksik 3.) ks kolmikside hapnik - kaks valentsolekut 1.) kaks ksikut 2.) ks kaksik 5) Orgaanilises keemias kasutatavad valemid 1.) summaarne ehk molekulvalem 2.) klassikaline ehk tasapinnaline struktuurvalem 3.) lihtsustatud ehk lhendatud struktuurvalem 4

Keemia
10 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keemia eksam: ained

sattunud keskkonda. Tähtsaimad b-d on fosfori- ja lämmastikuühendid. Nende ühendite tavalisest suurem kogus põhjustab veekogude eutrofeerumist, selle tagajärjel hakkavad veetaimed vohama, tekib hapnikupuudus, kalad surevad; laguproduktid tekitavad teisest veereostust. B-d satuvad veekogudesse tööstuse heitvetega, asulate heitmeveega ja põllumajandus reoainetega. N ühendid vees toimivad väetisena, rohkus rikub veekogudes loodusliku tasakaalu, sooodustab vetikate ja taimede kasvu põhjustades eutrofeerumist. (inim saastab vett ööpäevas ~12g N) P peamiselt jõgede ja järvede eutrofeerumise põhjustaja. (inim 1,44g) Ca ü muudavad vee karedaks, vees moodustavad rasvhapete rasklahustuvad kaltsiumisoolad. Vee karedust kõrvaldadakse ioonide või kaltsiumfosfaadi abli. Olmevesi reostab loodusliku vett org aine, taimetotainete P ja N, haigusbakterite jt reoainetega. Vette sattunud org.aine reostustoime seisneb hapniku hävitamises

Keemia
3 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Praktikumi KT vastused

Kordamisküsimused Mõisted 1. Mool ­ aine hulk, mis sisaldab 6,02 10 23 ühe ja sama aine ühesugust osakest. 2. Molaarmass ­ on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogardo seadus ­ Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. 4. Daltoni seadus ­ Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline tihedus ­ on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. 6. Gaasi absoluutne tihedus ­ ühe kuupdetsimeetsi gaasi mass normaaltingimustel. 7. Ideaalgaaside seadused ­

Keemia alused ii
167 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66

Iooniline side ioonide vahel tekkinud keemiline side. Metalliline side metalliioonide ja liikuvate ühistatud elektronide vastastikune tõmbumine metallides. Elektrongaasi mudel metalli kristallvõre koosneb metalli katioonidest. Osalaeng moodustub, sest aatomid on erineva elektronegatiivsusega ja üks aatom tõmbab elektronpaari tugevamalt enda poole. Vesinikside on täiendav side molekulide vahel, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad H-F; H-N; H-O sidemeid. Molekulidevaheline jõud Molekulvõre molekulidevaheline nõrk side. Madal sulamis- ja keemistemperatuur, pehme. Ioonvõre ioonide vaheline. Tahked, kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga ning rabedad. Metallivõre negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vaheline side. Elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus, läige. Aatomvõre aatomite vahel tugev kovalentne side. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, tahked. 1

Keemia
17 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kordamisküsimused rakenduskeemias: Tehnotroonika

Kordamisküsimused aines Rakenduskeemia (VL.0558) - Tehnotroonika 1. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus, sulamistemperatuur, korrosioonikindlus. 2. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näided). Tihedus – kergmetallid (Al, Mg, Li, Na) Cu, Fe Raskmetallid(Hg, Au, Ag, Ir/Os) Sulamistemp: kergsulavad (Hg, Sn, Zn, Al) rasksulavad(Fe, Cu, Ni, W) 3. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Raua omadused: sulamistemp 1535 kraadi, plastiline, hea soojus- ja elektrijuht, hea korrosioonikindlus. Raua sulamid: malm(2-5% süsinikku, hapram kui raud, heade valuomadustega, halb keevitatus, kasutusel masinate kerede ja korpuste valamisel), teras(vähem, kui 2% süsinikku+teised lisandid, tugevam, kui raud, plastiline, hea korrisioonikindlus), roostevabateras(lisandiks Cr, vastupidav välismõjude korrodiseerivale toimele). 4. Vask ja vasesulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Vase omadused: sulamistemp 1083

Rakenduskeemia
12 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Redoksreaktsioonid

Redoksreaktsioonid Õppevara 8 klassile Keemia 8 klass Redoksreaktsioonid Mati unustas banaani mõneks päevaks laua peale seisma. Ükskord kui talle see meelde tuli, oli avastus suur- banaani koor oli kollase asemel pruunikaks muutunud. Matil tekkis küsimus: Miks? Mis toimub? Joonis 1.Banaani tumenemine õhu käes on redoksreaktsioon Redoksreaktsioonidega puutume kokku igal sammul: elusorganismide hingamine kütuse põlemine automootoris metalli tootmine maagist raua roostetamine Fotosüntees kõdunemine mobiiltelefoni akus toimuvad protsessid haavade puhastamine vesinikperoksiidiga värskete puuviljade tumenemine õhu käes(joonis 1) Mõisted Redoksreaktsioon- protsess, kus elementide oksüdatsiooniastmed muutuvad Redoksreaktsioonist võtavad osa: I) redutseerija-aine, mis loovutab elektrone, oksüdatsiooniaste kasvab

Keemia
11 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Keemia- perioodilisustabeli töö

elektronvalem, ruutskeem, s-alakiht, p-alakiht, d- alakiht, s-orbitaal, p-orbitaal, d-orbitaal, paardunud elektron, paardumata elektron, aatomi põhiolek, elektronegatiivsus, metall, mittemetall, metallilisus, redutseerija, oksüdeerija, oksüdeerumine, redutseerumine, katioon, anioon, siirdemetall, leelismetall, leelismuldmetall, halogeen, väärisgaas, hüdriid, s-elemendid, p-elemendid, d-elemendid, f- elemendid, oktetireegel, max o.a, min o.a Küsimused 1. Miks on aatom tervikuna neutraalne, kuidas tekivad erinimelised ioonid, millised on nende osakeste raadiused võrreldes üksteisega? PÕHJENDA! 2. Millised on s-, p-, d-, ja f-elemendid ja nende väliselektronkihte iseloomustavad valemid? 3. Miks on siirdemetallide oksüdatsiooniaste enamasti kaks? 4. Miks väärisgaasid ei reageeri hästi teiste ainetega? 5. Kuidas saab arvutada elemendi positiivset ja negatiivset oksüdatsiooniastet? Näide! 6

Keemia
49 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused

Keemia ja materjaliõpetus - Küsimused ja vastused 1.Sõnastage ja seletage järgmised keemia põhiseadused jne 2.Aine ja materjali mõiste. 3.Liht ja liitainete, 4.Aine Valemite mõiste ja sel. 5.Ainete ja materjalide isel.: 6.Aatomi, molekuli, iooni jne.: 7.Gaasi ja auru mõiste jne.: 8.Vedeliku mõiste jne.: 9.Vedelike voolavuse, visk.: 10. Vedelate lahuste ...: 11. Ainete vees lahustuvuse isel.: 12. Loodusliku vee koostis 13. Vee dissotsiatsioon.: 14. Millised ained on happed 15. Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks.: 16. Tahkete ainete röntgen.: 17. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. 18. Mõisted kristallainete strukt. : 19. Millistel juht. toimub kem. reakts. elektr. vesilahustes : 20. Millised reakst. on tasakaalu reakts.: 21. Difusiooni mõiste.: 22. Millised reakts on redoksreakts.: 23. Tsingi korrosiooni seadusp. vees jne. 24. Milliseid protsesse nim. elektrokeemilisteks? 25. Elektroodi mõiste

Keemia ja materjaliõpetus
369 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Keemia kontrolltöö: Metallid

Keemia kontrolltöö 1. Alumiiniumi levik looduses. Miks ei leidu ehedana? Alumiinimi ei leidu looduses ehedana, s.t lihtainena. Alumiiniumi ühendid on looduses väga laialt levinud. Alumiiniumi esineb koos hapniku ja räniga paljude kivimite, savide ning teiste mineraalide koostises. Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb alumiinium vaid ühendite koostises. 2. Alumiiniumi füüsikalisi omadusi. ● Hõbevalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust ● Suhteliselt kerge (tihedus 2,7 g/cm³) ● Keskmise sulamistemperatuuriga (~660 ºC) ● Hea elektri-ja soojusjuhtivusega ● Plastiline ja mehhaaniliselt hästi töödeldav ● Suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav 3. Selgita, miks peab alumiinium hästi vastu vee ja õhuhapniku toimele. Alumiinium reageerib hapnikuga, mille tulemusel tekib tema pinnale õhuke, kuid väga tihe oksiidikiht

Keemia
29 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Keemia kokkuvõtva töö küsimused

Keemia kokkuvõtva töö küsimused Hape- aine, mis annab lahusesse vesinikioone. Samuti liitaine, mis koosneb happevesinikust ja happeanioonist). Tugevad happed on (HNO3, H2SO 4, HBR, HI, HCL). Alus ­ aine, mis seob H+ (vesinikioone) ehk prootoneid. Aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone OH-. Alused on näiteks: (NaOH, LiOH jne). Leelis- vees hästilahustuv tugev alus (Ca(OH)2, KOH JNE) Üldjuhul Ia rühm kaltsiumist alla poole.

Keemia
7 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Konspekt eksamiks

1 . Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud:

Keemia ja materjaliõpetus
276 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kordamis küsimused Mittemetall

Keemia kordamisküsimused 1. Mittemetallide üldised omadused? Enamik elusorganisme sisaldavad neid. Paiknevad perioodilisuses tabelis paremal ja üleval. Maakoores on rohkem. Õhu peamised koostisosad. Väliskihil palju elektrone (4-7).Aatomiraadius suhteliselt väike, suur elektronegatiivsus. Saavad liita kui ka loovutada elektrone. Tugenevad metallidele vastupidi. Füüsikalised omadused on üksteise suhtes väga erinevad(värvus, sulamistemp.),ei juhi elektrit ega soojust, rabedad. 2. Allotroopia - nähtus, kus üks ja sama element saab esineda mitme erineva lihtainena. Isotoopia - keemilise elemendi aatomi tüüp, mis erineb massiarvu poolest. Halogeenid - VIIA rühma elemendid fluor, kloor, broom, jood, astaat. Osoon ehk trihapnik(O3) - sinakas, mürgine, terava lõhnaga gaas, laguneb. Kasut. joogivee desinfitseerimiseks.

Keemia
109 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Üleminekueksam KEEMIA

Keemia üleminekuekasm A.mõisted Mõiste seletus näide . 1.Füüsikaline nähtus füüsikaliste omaduste muutumine peegel kukub ja muutub kildudeks 2.Keemiline nähtus muutus, millega kaasneb nt raud roostetub keemiline reaktsioon 3.Puhas aine kindala koostisega aine, koosneb nt magneesium, hapnik, ainult ühe aine osakesest lämmastik 4.Segu mitme aine segu, koosneb vesi, süsihappegaas erinevate ainete osakestest 5.Filtreerimine tahke aine eraldamine lahusest nt kriidi ja vee filtreerimine filtri abil 6

Keemia
33 allalaadimist
thumbnail
2
odt

KEEMIA mõisted ja küsimused

7. Milleks kasutatakse elektrolüüsi? 1) Metallide tootmine 2) Teiste lihtainete tootmine (vesinik, hapnik) 8. Milline reaktsioon toimub katoodil/anoodil? Katoodil ­ elektronide loovutamine, redutseerumine Anoodil ­ elektronide liitmine, oksüdeerumine 9. Ainete rahvapärased nimed ja kasutamine esinemine: NaCl, NaOH, Na2CO3,NaHCO3, CaO, Ca(OH)2, CaCO3, Ca(HCO3)2,CaSO4, KNO3, Ca3(PO4)2,Fe2O3, Al2O3. Nende ainetega seotudreaktsioonide nimetused. Näiteks: CaO + H2O Ca(OH)2 lubja kustutamine. 10. Kuidas liigitatakse vee karedust ja millised ained põhjustavad vee karedust? Mööduv ehk karbonaatne karedus ja jääv ehk mittekarbonaatne karedus. Ca ja Mg soolad põhjustavad vee karedust. 11. Millised on kareda vee negatiivsed tagajärjed? 1) moodustub katlakivi, mis halvendab soojusjuhtivust, mis põhjustab elektriarve suurenemist 2) pesuvahendi kulu suurem, kangale ja juustele sadenevad pesuvahendi ja kaltsiumi soolad 12. Kuidas eemaldada vee karedust?

Keemia
1 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Keemiline side kontrolltöö küsimused ja vastused

Sideme liik Esinemine Tekke viis Näide Iseloomulik omadus Iooniline side Aktiivse Toimub elektronide Moodustub metalli ja üleminekul ühelt kristall, mis aktiivse mitte- aatomilt teisele. sisaldab võr metalli hulgal ioonide vahel. positiivseid negatiivseid ioone. Mittepolaarne Esineb ühe ja Aatomite vahele Tekib

Keemia
42 allalaadimist
thumbnail
22
pdf

Valgud, jaotus ja struktuur

Valgud Krista 9.klass Mis on valgud? Biopolümeerid Peptiidid ja aminohapped Nimi "proteiinid" - kreeka protos esimene, tähtsaim "valk" - eesti keelne, sõnast valge Valgu ülesanded Katalüsaatorid Teiste molekulide transport ja hoiustus Mehaanilise tuge ja immuunkaitse pakkumine Vastutavad rakuliikumise eest Osalevad närviimpulsside ülekandes Kasvu kontrollimine Rakkude diferentseerumine Valkude jaotus Liitvalgud: fosfoproteiinid, metalloproteiinid, kromoproteiinid, proteolipiidid, glükoproteiinid jt. Lihtvalgud: albumiinid, globuliinid, histoonid, prolamiinid, gluteliinid, protamiinid ja skleroproteiinid. Loomsed valgud struktuursed valgud ensüümvalgud transportvalgud kaitsevalgud kontraktiilsed valgud retseptoorsed valgud regulatoorsed valgud depoovalgud eksporditavad valgud Valgu struktuur ja koostis Üks või mitu peptiiti

Keemia
6 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Materjaliõpetus

(tsinksulfiid, hõbesulfiid, magneesiumsulfiid jt.).. Germaanium (Ge) on välimuselt hõbehall, metalse läikega, raskesti mehaaniliselt töödeldav ja rabe, sulamistemperatuur 958,5 °C., suhteline dielektriline läbitavus ε = 16. Germaaniumist valmistatakse pooljuhtdioode ja transistore, mis võivad töötada temperatuuridel –60°C...+70 °C. Räni (Si) hallikas, kõva, habras ja metalse läikega, sulamistemistemperatuur 1415 °C, suhteline dielektriline läbitavus ε = 12,5. . Rauasulamite koostises suurendab elektrotehnilise terase elektrilist eritakistust. Kasutatakse dioodide, transistoride, türistoride, pinge stabilisaatorite jne. valmistamisel. Seleen (Se), hall kristalne aine sulamistemperatuuriga 221 °C. Kasutatakse peamiselt valgustundlike pooljuhtseadiste (fotoelemendid, fototakistid jne.), varemalt ka alaldite valmistamisel. Vask-, mangaan- ja koobaltoksiide (Cu2O, CuO, Mn2O3, Co2O3) kasutatakse

Masinaelemendid
16 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Materjaliteaduse üldaluste eksam

Nende kontsent-ratsioon sõltub temperatuurist Boltzmani võrrandi järgi: n = N xC x exp(- E*/kT) kus N­ aatomite üldine kontsentratsioon; C ­ mingi konstant E* - aktiveerimise energia. Vastavalt võrranile 4.1 on n seda suurem, mida väiksem on E* ja mida suurem on T. E* on vajalik sidemete lõhkumiseks ja võre deformee-rimiseks liikumisel.Aatomi liikumiseks kristallvõres peab olema täidetud kaks tingimust: 1) kõrval peab olema tühi koht ,kuhu minna;2) aatom peab olema aktiivne. Metallides toimub difusioon kahe mehhanismi järgi. 4.1.1 Vakantsmehhanism Aatom ja kõrvalolev vakants vahetavad kohad. Aatomi difusiooni korral selle mehhanismi alusel toimub vakantsi difusioon vastupidises suunas. E* on summa vakantsi tekkeenergiast ja kohavahetuse energiast E* on seda suurem, mida kõrgem on metalli sulamistemperatuurVakantsmehhanism on põhiline omadifusioonis ja difusioonis tahketes lahustes. 4.1

Materjaliteaduse üldalused
102 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Konstruktsioonimaterjalide eksamiks kordamisküsimused

Kordamisküsimused "Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia" I METALLURGIA Metallurgia ja pulbermetallurgia 1. Mille poolest erineb tardlahus mehaanilisest segust ja keemilisest ühendist? Tardlahuses võivad sulami komponendid vastastikku lahustuda üksteises. Keemilises ühendis komponendid reageerivad omavahel ja mehaanilises segus ei lahustu ega reageeri komponendid omavahel. 2. Millised on kristallivõre defektid ja millist mõju nad avaldavad omadustele? *Punktdefektid- vakantsid, omavad suurt liikuvust ja teiste defektidega toimides mängivad plastse

Konstruktsiooni materjalid ja...
607 allalaadimist
thumbnail
103
doc

Inseneri eksami vastused 2009

1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline ­ jõuhulknurk on kinnine vektortingimus ­ jõudude vektorsumma on 0 analüütiline ­ RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st

Ehitusmaterjalid
315 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Ehitusmaterjalid

Ehitusmaterjalid Krista Mis on ehitusmaterjal? Materjal, mida kasutatakse hoonete vm rajatiste ehitamisel. Looduslikud või tehislikud ehitusmaterjalid? Üks võimalik ehitusmaterjalide liigitus on looduslikud ja tehislikud materjalid. Tehislikud ehitusmaterjalid: betoon, tellis, plekk, eterniit. Looduslikud ehitusmaterjalid: puit, bambus, savi, pilliroog, liiv. Leivinumad ehitusmaterjalid Puit Klaas Paas Betoon Graniit Tellis Liiv ja savi Puit Üks vanemaid ehitusmaterjale. Kasutatakse nii ehitusmaterjaliks, betooni vormimisel ja tunneli- ning sillaehitustöödes. Klaas Anorgaaniline, suhteliselt tugev, läbipaistev Amorfne SiO2 2000 ºC Taaskasutatav Paas ehk paekivi Hallikas Lihtne töödelda Koosneb CaCO3 Pole vastupidav hapete suhtes Teistel ehitusmaterjalidel lähtainena Betoon Tehislik kivimaterjal Komposiitmaterjal Betooni tähtsaim omadus on tugevus

Keemia
3 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Eksam

1. AGP liides ja selle kasutamine Accelerated Graphics Port Alustas Intel koos Pentium II Videokaartidele 2 reas 66-pin 2. AMD protsessorite areng läbi aegade Amd protsessorite areng läbi aegade. AMD alustas oma protsessorite tootmisga 1995. AMD esimesed protsessori olid (1995) NX586 ja Am486 ning Am5k86 mille taktsagedus oli vastavalt 133Mhz ja 120 ja 90Mhz. Nendele järgnes 1996 aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 Mhz. 1997 aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid mille taktsagedus ulatus 300Mhz. 98.aastel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3 mille taktsagedus ulatus 450 Mhz. 1999

Informaatika
34 allalaadimist
thumbnail
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala-

Füüsika
70 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun