0 = k1[A]eq k-1[B]eq ehk k1[A]eq = k-1[B]eq [B]eq/[A]eq = k1/k-1 = K K pärisuunalise reaktsiooni tasakaalukonstant Vastasuunalise reaktsiooni tasakaalukonstant on alati pärisuunalise reaktsiooni tasakaalukonstandi pöördväärtuseks Tasakaaluolek valgu seostumine ligandiga k1 E + L EL Tasakaalukonstant K = [produktid]/[lähteained] k-1 Tasakaalukonstant kehtib alati näidatud või nimetatud reaktsiooniskeemi jaoks Pärisuunaline reaktsioon on ühinemisreaktsioon: Kass = k1/k-1 = [EL]/[E] [L] ühik M-1 k1 EL E + L Tasakaalukonstant K = [produktid]/[lähteained] k-1 Pärisuunaline reaktsioon on dissotsiatsioon: Kd = k-1/k1 = [E] [L]/[EL] ühik M Kui [L] = Kd (dissotsiatsioonikonstant), siis on pool valku ligandiga kompleksis Mida väiksem on Kd seda tugevam on seostumine Tasakaalukonstant K
ES kompleksi kontsentratsiooni kujunemine ajas, [ES] ss on statsionaarne konts, platoo väärtus ja kõver kirjeldab minemist platoole. Kui aeg läheb suureks, siis läheb sulgudes olev eksponentliige 0-i ja platoo väärtus saavutatud. Kui pikk aeg kulub platoo saavutamiseks, see aeg on määratud kiiruskonstantide summa poolt. peaks olema k+ Michaelis Menteni võrrandi üldkuju Üldkujul k-sid ei tõlgendata mingite noolte kaudu nagu varem. Ei teata reaktsiooniskeemi. Üldkuju pm on (c-d on konstandid) MM kehtib väga paljude reaktsioonimehhanismide kohta, seetõttu kirjutatakse üles üldisemal kujul: kcat katalüütiline konstant. kcat keemilise reaktsiooni kiiruskonstant. Vastab substraadi molekulide arvule, mida on vaja selleks, et saaks ära reageerida. Alati esimest jätku, ühikuks 1/s. Ta iseloomustab komplekside 14
66. Aluselise, keskmise, happelise magma teke Maal. Leeliseline magma. Eri tüüpi magmad tekivad eri kivimite ülessulamisel. Aluseline magma tekib astenosfääris. Keskmine magma tekib subduktsioonivööndis. Happeline magma tekib mandrikoore süvaosas. Aluseline e leeliseline magma: sisaldab vähe räni ja on seetõttu väiksema viskoossusega (gaasid pääsevad häst välja) ehk suure voolavusega, mis põhjustab enamasti rahulikku vulkanismi. 67. Boweni reaktsiooniskeemi olemus selle katkendlik ja pidev rida. Looduslike magmade kristalliseerumist võib vaadelda kaht tüüpi pideva ja katkendliku reaktsiooniridade üheaegse realiseerumisena. Pideva reaktsioonirea produktideks Na-Ca päevakivi ehk plagioklass. Katkendliku isomorfselt mittesegunevad mineraalid pürokseenid, amfiboolid, biotiit. Fe,Mg mineraalidel esineb katkendlik kristallisatsioonirida. Mingitel temperatuuridel toimub
sidumise staadium staadium Reaktsiooniskeemilt ilmneb, et kiiruskonstant k+1, millest sõltub ES kompleksi tekkekiirus, on teist järku reaktsiooni kiiruskonstant, dimensioon mol-1s-1, samas aga kiiruskonstandid k- 1 ja k+2, mis määravad ES kompleksi lagunemise kiiruse, on esimest järku reaktsiooni kiiruskonstandid, dimensioon s-1. 69 Analüüsides sellist reaktsiooniskeemi tõid uurijad Michaelis ja Menten välja ensüümi- reaktsiooni algkiiruse (v) võrrandi, mida tuntaksegi Michaelis-Menten'i kiiruse võrrandina. k+2 [E] [S] Vmax v= = [S] + Km 1+ Km/[S] kus v mõõdetav reaktsiooni algkiirus (mol/s), [E] ensüümi kontsentratsioon, M (mol/l), [S] substraadi kontsentratsioon, M (mol/l),
annaabi.ee 
