pastor Johann Heinrich Rosenplänter Tema õhutusel asutas Pärnu raad 1814. aastal eesti koolmeistrite kooli. Rosenplänter suutis rahvuslikku tegevusse kaasata talupoja seisusest inimesi. Johann taotles eesti keele kasutamise laiendamist ja selle õpetamist gümnaasiumites. Aastal 1813-1832 toimetas Rosenplänter esimesest eestiainelist teaduslikku sariväljaannet. Muutused talurahva elus, vennastekoguduse liikumine Pärast Nikolai I troonileasumist maad võtnud reaktsioonilises õhkkonnas estofiilide tegevus mõnevõrra soikus. Paranesid haridustase ning lugemus ja levis eestikeelne ilmalik kirjavara. Taastati vennastekogudused. Inimesed hakkasid muutma oma elukombestikku. Vennastekoguduste liikmed lõid uut käsikirjalist kirjavara ja edendasid muusikakultuuri. (Laulu-ja pillikoorid) Otto Wilhelm Masing, Fredrich Robert Faehlmann ja Fredrich Reinhold Kreutzwald Otto Wilhelm Masingu esimene suurem teos ilmus 1795
üliõpilasliikumisega. Ühendas üliõpialse üle SAKSAMAA, kes tundisd ühtset isamaad. Ühinemine leidis aset 17.oktoobril 1817 Wartburgfest. Kuupäev valitud teadlikult : Leipzigi lahingu aastapäev(saavutati võit Napoleoni üle) ja 17.okt reformatsiooni alguspäev(Luther oli see, kes rõhutas saksa keelt). Wartburgi tudengite kogunemisest võttis osa 500 tudengit 11 ülikoolist: põletati Metternichi poliitika sümboleid, põletati raamatuid (Gotzebue süüdistati reaktsioonilises publitsistikas). Ühtlasi otsustati, et Saksama aüliõpilaskorporatsioonid peaksid ühinema ja selleks võeti vastu programm. Programmi autor oli Riemann. Programm oli väga poliitiline: kogu Saskamaa poliitilist, majanduslikku ja religioosset ühinemist. Nõuti, et Saksamaa peab kehtestama konstitutsioonilise monarhia, sõnavabadus peab olema kaitstud, eraomandus peab olema kaitsust. Ärritas väga tugevalt riigivõime. 1818 kohtuti taas Jenas
hulkades tulist poolehoidu. «Tasuja» otsesel eeskujul ilmus 1880-ndail aastail eesti kirjanduses arvukas hulk ajaloolisi jutustusi, mille paremikku iseloomustab teravalt väjendatud rõumisevastane hoiak. Bornhöe jutustuste ja teiste autorite --A. Saali, J. Jäve, A. Kitzbergi --paremate ajalooaineliste teoste üiskondlikku tätsust nätab ilmekalt juba see, millist raevu ja äevust need esile kutsusid vaenlaste leeris. Teoseid. rünati äedalt reaktsioonilises ajakirjanduses ja riigivõmudele iseloomustati neid ohtliku propagandakirjandusena. Eestimaa kuberner vüst S. Sahhovskoi oma pikas ja 456 üsikasjalises aruandes siseministeeriumile 22. septembril 1892 kirjutas eesti ajalooliste jutustuste kohta: «Sarnastes lendkirjades kirjeldatakse ajalooliste juttude nime all eestlaste võtlust iseseisvuse päast nende allarõujate vastu. Nendes kirjeldatud Eesti kangelaste, vanemate ja kuningate väiteod, vaimustatud kõed ja
annaabi.ee 
